Juhendaja: Vello Keppart Koostaja: Liisa Demant Luua 2011 Tabel 1. Tähelepanuväärsemad jõed Eestis pikkuse järjekorras Jõgi Pikkus (km) Vooluhulk suudmes (m³/s) Valgala (km²) Märkused Võhandu 162 10,2 1420 Pärnu 144 65 6920 Põltsamaa 135 12 1310 Pedja 122 10,9 2710 Keila 116 6,4 682 Kasari 112 30 3210 Piusa 109 5,8 796 Pirita 105 6 799
Recreational use of Pärnu river The catchment area of Pärnu river is 6920 km2 (For example Emajõe river drainage area is 9740 km2). The output is 70m3/s, mean altitude above the sea level - 50 m, maximum altitude - 78 m, mean flow 64,4 m3/s and precipitation 700 mm. Main problems are floods, agricultural pollution, pollution from the local communities, drainage system and flood plain grasslands. There is an excessive flooding in spring. The most known is the Soomaa swamplands flooding in april. It is called to be the fifth season.
Paiknemine Pärnu jõgi saab alguse Pandivere kõrgustikult Roosna-Alliku allikaist ning voolab edelasse. Jõe ülemjooks asub Kesk-Eesti tasandikul, keskjooks Kõrvemaa lõunaosas ja Pärnu madalikul ning alamjooks Pärnu madalikul.Jõgi suubub üle 2 km pikkuste muulide vahelt Pärnu lahte ning kuulub liivi lahe vesikonda. Suurus Pärnu Jõgi on Eesti üks suurimaid jõgesid. Jõe pikkuseks on 144 km, langus on 76,2 m, lang on 0,53 m/km ning valgala pindala on 6920 km². Selle jõgikond katab umbes kuuendiku Eesti pindlast. Aluspind Alamjooksul voolab jõgi Devoni liivakivi- ja Siluri paasaluspõhja piiri lähedal, enamasti moreeni-, savi- ja liivakuhjatistes. Jõeorg on seal üldiselt laiem ja sügavam ning kive ja kärestikke on jõesängis kohati Pärnu jõe ülemjooksul. Jõesäng on Järvamaal enamasti madal, kivine ja uuristunud aluspõhjaga. Elustik Pärnu jõgi on Eesti üks liigirikkama kalastikuga ja kalarohkemaid jõgesid
ravimitoksikoloogia ja ravimiallergia). Teadmised: Inglise keelne, pehmete kaantega raamat, tegemist on õpikuga 4. Maja Jaani tn 8 Metaandmed: Mälestise nimi: Vanglahoone Tartus Jaani 8, 17-‐19.saj. Aadress: Jaani tn 8, Tartu linn Mälestise registri number: 6920 Registreeritud: 16.09.1997 Katastrikood: 79507:009:0004 Liigitus: ehitismälestis Märksõnad: Ehitised, Ehitiste liigid, Ühiskondlik hoone, Haldushoone, Kohtuhoone, Ehitusperioodid, 1711-‐1840, 1841-‐1917. Informatsioon: Hoone asukohas varem olnud hoonetes tegutses Tartu Ülikooli eelkäija
2084 vooluveekogu (täiendatud on põllumajandusameti ja keskkonnaameti andmete järgi). Pikemad kui 10 km on 525 vooluveekogu ning neist 10 jõge on üle 100 km pikad. Pikim on Võhandu jõgi: selle pikkus koos läbivooluga Vagula järvest on 162 km, kui jõe alguseks arvestada Pühajõe väljavoolu Jõksi järvest, siis 157 km. Üle 1000 km2 valgalaga on 14 jõge, neist suurimad on Emajõgi (9740 km2) ja Pärnu jõgi (6920 km2). Peipsi järve Narva jõe valgala on kokku 56 225 km2, sellest Eesti piires 17 145 km2. Rohkem kui 100 km2 valgalaga on 133 jõge. Jõgede pikkust, jõgikonna suurust, äravoolu ja levinud nimekasutust arvestades võiks Eesti jõgede arvuks lugeda 200. Rahvusvahelise jaotuse kohaselt kuulub Narva jõgi keskmiste jõgede hulka. Ka Emajõe, mis on suhteliselt laia ja sügava voolusängiga ning kogu pikkuses laevatatav, võiks paigutada keskmise suurusega jõgede hulka
seisundis jõed ja ojad) ning liikide (jõesilm, ojasilm, lõhe, siirdesiig, hink, võldas, paksukojaline jõekarp, jõevähk, saarmas) kaitse. Natura alaks on kavandatud Pärnu jõe osa alates Vodja jõe suudmest kuni suubumiseni Pärnu lahte. 5 Suurus Pärnu Jõgi on Eesti üks suurimaid jõgesid. Jõe pikkuseks on 144 km, langus on 76,2 m, lang on 0,53 m/km ning valgala pindala on 6920 km². Selle jõgikond katab umbes kuuendiku Eesti pindlast Aluspind Alamjooksul voolab jõgi Devoni liivakivi- ja Siluri paasaluspõhja piiri lähedal, enamasti moreeni-, savi- ja liivakuhjatistes. Jõeorg on seal üldiselt laiem ja sügavam ning kive ja kärestikke on jõesängis kohati Pärnu jõe ülemjooksul. Jõesäng on Järvamaal enamasti madal, kivine ja uuristunud aluspõhjaga. Taimed ja loomad,linnud
Pikkus Valgala Langus Lang Jõgi Vooluveestik (m) (km) (km2) (km) (m/km) Kogupikkus Tihedus (km) (km/km2) Võhandu 162 1420 86 0,55 599 0,42 Pärnu 144 6920 78 0,54 3367 0,49 Põltsamaa 135 1310 72 0,53 557 0,42 Pedja 122 2710 67 0,55 1195 0,44 Keila 116 682 75 0,65 282 0,41 Tabel 1, Eesti pikimad jõed, Eesti Entsüklopeedia, 2015 Eesti jõed toituvad põhja-, vihma- ja lumisulamiveest. Põuasel suvel ning pikal ja külmal talvel
Jõe alamjooks asub 14 km ulatuses Venemaa territooriumil. Piusa jõe orus on näha Eesti kõrgemad liivakivipaljandid (müürid). ((Foto: Piusa jõe ürgorg Tamme paljandi juures.)) Eesti suurema vooluhulgaga jõed Jõgi Pikkus (km) Valgla (km2) Keskmine lang (m/km) Aasta keskmine vooluhulk(m3/s) Narva 73 56 200 0,39 378 Emajõgi 101 9740 0,04 72 Pärnu 144 6920 0,54 65 Kasari 112 3210 0,55 25 Navesti 100 3000 0,57 28 Halliste 86 1900 0,88 17 Vigala 95 1580 0,67 14 Põltsamaa 135 1310 0,53 13 Pedja 122 2710 0,55 11
arvel 2084 vooluveekogu (täiendatud on põllumajandusameti ja keskkonnaameti andmete järgi). Pikemad kui 10 km on 525 vooluveekogu ning neist 10 jõge on üle 100 km pikad. Pikim on Võhandu jõgi: selle pikkus koos läbivooluga Vagula järvest on 162 km, kui jõe alguseks arvestada Pühajõe väljavoolu Jõksi järvest, siis 157 km. Üle 1000 km2 valgalaga on 14 jõge, neist suurimad on Emajõgi (9740 km2) ja Pärnu jõgi (6920 km2). Peipsi järve – Narva jõe valgala on kokku 56 225 km2, sellest Eesti piires 17 145 km2. Rohkem kui 100 km2 valgalaga on 133 jõge. Jõgede pikkust, jõgikonna suurust, äravoolu ja levinud nimekasutust arvestades võiks Eesti jõgede arvuks lugeda 200. Rahvusvahelise jaotuse kohaselt kuulub Narva jõgi keskmiste jõgede hulka. Ka Emajõe, mis on suhteliselt laia ja sügava voolusängiga ning kogu pikkuses laevatatav, võiks paigutada keskmise suurusega jõgede hulka. Kõik
6909 49312 2/21/2011 Critical 30 6910 49312 2/21/2011 Critical 19 6911 49313 10/4/2009 Medium 34 6912 49313 10/4/2009 Medium 36 6913 49319 8/25/2011 Low 13 6914 49319 8/25/2011 Low 40 6915 49344 12/30/2012 Low 31 6916 49344 12/30/2012 Low 1 6917 49346 5/5/2011 Not Specified 8 6918 49346 5/5/2011 Not Specified 50 6919 49349 6/1/2011 High 11 6920 49349 6/1/2011 High 23 6921 49350 8/22/2012 High 50 6922 49351 3/30/2012 Low 27 6923 49380 5/4/2012 Medium 11 6924 49381 12/13/2012 Not Specified 21 6925 49409 8/16/2011 High 28 6926 49412 3/7/2009 Critical 20 6927 49441 9/27/2009 Medium 49 6928 49442 8/9/2012 High 11 6929 49443 1/23/2011 High 41 6930 49472 7/16/2010 Low 23
annaabi.ee 
