4 peamist surma põhjustavat tegurit kõrgelt arenenud riikides (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

48

ppt

Rahvastik ja asutus

kasvu näitajat on : 1. Rahvaaru kasv protsentides. 2. Iive 1000 inimese kohta.  Rahvaarvu muutumine · Rahvaarv muutub neljateguriga : 1. Sündimus 2. Suremus 3. Sisseränne 4. Väljaränne  Rahvaarvu muutumine · Tänapäeval on suur rahvastik probleemiks : kas Maa loodus suudab kanda enam. Saastatus, Ressursid,  Rahvastiku paiknemine · Väga ebaühtlaselt. · Kõige rohkem elatakse soodsates loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. · Varem : kus olid eelised põllumajanduseks, kaubanduses, ristumisteedele. · Ida- ja Lõuna-Aasia suurte jõgede orud. · Jaapani ranniku alad. · Kagu-Inglismaalt Põhja-Itaaliani.  Rahvastiku paiknemine Mõjutab : · kliima · Majanduslik olukord · Loomulik iive  Rahvastiku paiknemine · Rahvastiku paiknemist mõjutavad kaardid: 1. Rasterkaardid ­ pikslid. 2. Koropleetkaart ­ nähtused pindade kauppa, rahvaarvu ja pindala suhe. 3

Ühiskond

13

doc

Õendusalase e- kursuse baasmaterjal elamistoimingute kohta

Lapsed. Naised. Vanurid. Puudega inimesed. 6. Enesekahjustus. Enesekahjustused võib esineda mitmesugustes vormides. On iseloomulik, et enesekahjustajad ei tunne valu ja näivad olevat kõrgendatud meeleolus pärast enesekahjususakti sooritamist. SOTSIOKULTUURILISED TEGURID Igal kultuuril on oma arusaam turvalisusest. Eriti suured on erinevused arengumaade ja arenenud tööstusmaade vahel. Tooge näiteid tabelina! Arengumaad Arenenud tööstusmaad Sotsiaalne korratus (kultuur) Füüsiline vägivald Väga suur. Mõistuse piires. Vaimne vägivald + + Terrorism (hirmu Väga palju. Vähe. tekkimiseks) Veretasu (kättemaks) Väga palju. Peaaegu ei ole. Religioon Islam, budism, Kristlus. konfutsianism KESKKONNATEGURID

Eesti keel

10

odt

suurlinnad maailmas

Taaslinnastumine ­ linnakeskuste taas aktiivseks muutumine. Ülelinnastumine ­ arengumaade linnade ülikiire kasv. Linnastumist saab iseloomustada linnastumise taseme ja linnastumise tempode abil. Tänapäeval on arengumaades linnastumise tase madal, linnastumise tempod on aga väga kiired, kuna inimesed loodavad leida linnadest tööd ja paremaid elutingimusi. Arengumaades elab linnades veel veidi alla 50% rahvastikust. Vähem arenenud maades on ka linnaelu probleemid suuremad. Mõnedes arengumaades toimub ülelinnastumine ja selle tagajärjel tekivad linnade äärtesse agulid ja slummid. Agulites ja slummides on ka iive suur. Arenenud maades aga on linnastumise tase kõrge ja linnastumise tempod aeglased, kuna inimesed juba elavad linnades ja linnad suurenevad peamiselt vaid arengumaadest sisserändajate tõttu. Arenenud maades elab 75% rahvastikust linnades. Arenenud maades on iive väga väike või koguni negatiivne.

Demograafia

38

pptx

MAROKO Riik

Kuna surmasid 1000 elaniku kohta on suhteliselt palju on rahvastiku juurdekasvu protsent madal, vaid 1,4 % kui Lõuna-Sudaani protsent on 2,8  Eeldatav eluiga Maroko eeldatav keskmine eluiga on 72 aastat. Naistel 74 ja meestel 70 aastat. Maroko on näitajate poolest suhteliselt keskmine riik võrreldes ülejäänud Aafrika riikidega. Võrreldes Lõuna-Sudaaniga on Maroko näitajad palju kõrgemad ehk Marokos on kõrgem ealtustase, riik on rohkem arenenud. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level  Ränne Väljaränne Marokost( migrantide arv) : 1. Prantsusmaa 759, 011 2

Geograafia

18

odt

Indoneesia

Riigi peamiste impordiartiklite hulka kuuluvad masinad ja seadmed, keemiatööstuse produktid, kütused. Tähtsamate ekspordiartiklite seas on nafta, maagaas, elektriseadmed. Riigi elektritoodang oli 2008. aastal 129 miljardit kWh. 2009. aastal oli arvestuslik naftatoodang 1,023 miljonit barrelit ööpäevas (tarbimine aga 1,115 miljonit), maagaasi toodang 85,7 miljardit m3. Üle 10 000 kWh aastas on see näitaja ainult viies riigis: USA-s, Kanadas, Rootsis, Norras ja Islandil. Ülejäänud kõrgelt arenenud maades on elektri tarbimine ühe inimese kohta umbes 5000 kWh aastas. Arengumaades on see näitaja väga harva üle 1000 kWh. Soojuselekrtijaamad on Indoneesia suurim elektriallikas. Elektrijaamades kasutatakse erinevaid kütuseid tekitada kivisüsi, gaasi, diislit. Söeküttega soojuselektrijaamad: • Jaam Bukit Asam, asukoht Tanjung Enim, Sumatra • Jaam Paiton (PLN), asukoht Paiton, Java-Bali • Jaam Ombilin, asukoht Ombilin, Sumatra

Geograafia

14

docx

Hepatiidi erinevad vormid, kirjeldused, levikud erinevatel vormidel

Riiko Kojoni Juhendaja : Reet Parik 2017 Hepatiidid, Mis on Hepatiit? Hepatiit on maksapõletik. Maks on elutähtis organ, mis muu hulgas osaleb ainevahetuses, toodab seedimiseks vajalikku sappi ning aitab organismil vabaneda jääkainetest. Maksapõletiku tõttu võivad need funktsioonid kahjustuda. Hepatiiti võivad põhjustada mitmesugused viirused, alkohol, uimastid, ravimid ja muud tegurid. Seda võib põhjustada ka mitu tegurit korraga. Selles voldikus räägime viiruste põhjustatud hepatiitidest ehk viirushepatiitidest. Tänapäeval tuntakse mitut viirushepatiitide tekitajat, millest kõige tuntumad on A-, B- ja C-hepatiidi viirus. A-hepatiidi viirus levib pesemata käte, saastunud toidu ja vee kaudu. B-hepatiidi viirus levib eelkõige seksuaalvahekorra ajal. C- hepatiidi viirus levib peamiselt kokkupuutel verega. Mitu päeva pärast nende haigusnähtude tekkimist võivad nahk ja silmad kollakaks muutuda

Haigused ja ravi

18

docx

Uurimustöö Kriket

kuid neid võib muuta vastavalt olukorrale. (1) Mängijad ja ametiisikud Iga meeskond koosneb üheteistkümnest mängijast. Sõltuvalt parimatest oskustest võidakse mängijat lugeda kas batsmaniks ( lööjaks) või bowleriks (pallijaks). Balansseeritud meeskonnas on tavaliselt 5-6 lööjat ja 4-5 pallijat. Mängijat, kes on silmapaistev mõlemas rollis nimetatakse universaal-mängijaks. Söötjate meeskonnast võtab üks mängija sisse väravavahi koha, mis on kõrgelt spetsialiseeritud pallipüüdja positsioon.(1) Kohtumist juhivad kaks-väljaku kohtunikku. Üks kohtunik seisab sööstja poolse värava taga ja juhendab enamike otsuste tegemist. Teine väljaku-kohtunik seisab aktiivselt lööjast vasakul käel (square leg). See punkt annab kohtunikule parema ülevaate lööjast ning nii on tal lihtsam aidata teha lööjaga seotud otsuseid. Mõningates profikohtumistes võidakse

Sport

56

ppt

Maailma rahvastik ja rahvastiku protsessid

aasta arv 1650 500 000 000. 1800 1 000 000 000 1918-27 2 000 000 000 1960 3 000 000 000 1974 4 000 000 000 1987 5 000 000 000 1999 6 000 000 000 2012 7 000 000 000 2022 8 000 000 000 2150 11 000 000 000 5  Kuidas kasvab maailma rahvaarv ? miljardit Arengumaad Arenenud riigid Arenenud riigid Source: United Nations, World Population Prospects: The 2002 Revision (medium scenario), 2003. 6 Maailma suurema rahvaarvuga riigid 2004.a mln 2050.a mln 1. Hiina 1,300 1. India 1,628 2. India 1,087 2. Hiina 1,437 3. USA 294 3. Usa 420 4. Indoneesia 219 4

Demograafia

Meedia

Kommentaarid (0)