liikmed (leelised). Vesilahus on käega katsudes libe, pesev ja sööbiv toime. Peaaegu kõik värvitud. 5. Keemilised omadused: Reageerivad hapetega, saaduseks sool + vesi, nim ka neutraliseerimisreaktsioon. NaOH + H2SO4 => Na2SO4 + H2O Peaaegu kõik reageerivad happeliste oksiididega, tekib sool + vesi. 2NaOH + SO2 => Na2SO3 + H20 Leelised reageerivad sooladega, tekib uus alus ja sool. 6NaOH + Al2(SO4)3 => 2AL(OH)3 + 3Na2SO4 Enamik hüdroksiide laguneb kergesti kuumutamisel, va leelised, tekib aluseline oksiid ja vesi. 2Fe(OH)3 =>t Fe2O3 + 3H2O Amoforteersed alused reageerivad leelistega (Al, Zn, Pb), tekib kummalise koostisega sool. NaOH + Zn(OH)2 => Na2(Zn(OH)4) 3. Happed: Koosnevad vesinikust ja happejäägist. H2SO4 Jagunevad: · oksohapped · hapnikuta happed Jaotatakse happed ka 1,2 ja enam prootonilisteks (vesiniku aatomite arvu järgi) Happejäägi iooni laeng võrdub happes olevate vesinike arvuga. 2
lahustuvad soolad ·Molekulaarselt kirjutatakse nõrgad happed nõrgad alused praktiliselt lahustumatud soolad H2O, oksiidid, lihtained, gaasid ·Ioonidevahelised reaktsioonid kulgevad lõpuni, kuitekib sade, gaas, vesi või mõni muu nõrk elektrolüüt Ioonvõrrandite näiteid ·Näide 1 NaOH + NH4NO3 NH3 + H2O + NaNO3 Na+ + OH-- + NH4+ + NO3-- NH3 + H2O + Na+ + NO3 OH-- + NH4+ NH3 + H2O ·Näide 2 Fe2(SO4)3 + 6NaOH 2Fe(OH)3 + 3Na2SO4 2Fe3+ + 3SO42-- + 6Na+ + 6OH-- 2Fe(OH)3 + 6Na+ + 3SO42-- Fe3+ + 3OH-- Fe(OH)3 Neutralisatsioonireaktsioon Reaktsioon H+ ja OH-- vahel NaOH + HCl NaCl + H2O Na++OH--+H++Cl-- Na++Cl-- +H2O OH-- + H+ H2O Astmeline neutralisatsioon ·2 mol NaOH ja 1 mol H2SO4 2NaOH + H2SO4 Na2SO4 + 2H2O 2Na+ + 2OH-- + 2H+ + SO42-- 2Na+ + SO42-- + 2H2O 2OH-- + 2H+ 2H2O ·1 mol NaOH ja 1 mol H2SO4 NaOH + H2SO4 NaHSO4 + H2O
Co(NO3)2*6H2O+C2H5OH [Co(H2O)6]2++2NO3- 4.2 Lisasin mõned NaCl kristallid NaCl kristallid sinakad ja põhjas, lahus on ikka punaka värvusega. [Co(H2O) 6] 2+ + NaCl [CoCl4] 2- + H2O + Na 4.3 Kuumutasin katseklaasi vesivannis, kuumutamisel muutus lahus tumelillaks, jahtumisel uuesti roosakaks. [CoCl4] 2- + 6H2O [Co(H2O)6] 2+ 4Cl- Hüdroksokompleksid. Saamine ja omadused. 5.1 0,5 ml 0,2M Al2(SO4)3 lahusele lisasin tilkhaaval 2M NaOH lahust Al2(SO4)3+ 6NaOH2Al(OH)3 +3Na2SO4 - tekkis valge sültjas sade Al(OH)3+NaOHNa[Al(OH)4] lahus tõmbus järkjärgult läbipaistvaks, leelise liias tekkis hüdroksokompleks. 5.2 0,5 ml 0,2M ZnSO4 lahusele lisasin tilkhaaval 2M NaOH lahust ZnSO4 +2 NaOHZn(OH)2+Na2SO4 - valge paks sade Zn(OH)2+ 2NaOHNa2[Zn(OH)4]+H2O sade kadus, tekkis hüdroksokompleks Kompleksühendid, mis koosnevad komplekskatioonist ja anioonist. 6. 2 ml veele lisasin 2 tilka K4[Fe(CN)6] ja 4 tilka NiSO4 lahust
teket ning kadumist. 2SbCl3 + 3H20 = 2Sb(OH)3 +6Cl- Sb(OH)3 + HCl = [Sb(OH)2]Cl + H20 Sb(OH)2Cl on lahustuv ühend, seega sade kaob. 4.1-2 mL Al2(SO4)3 lahusele lisada samapalju Na2CO3 lahust. Soojendada. Mis on sademes, mis gaas eraldub? Kirjutada vastavad reaktsioonivõrrandid. Millal hüdrolüüsuvad soolad täielikult? Na2CO3 + 2H2O = 2NaOH + H20 + CO2 Al2(SO4)3 + 6NaOH = 2Al(OH)3 + 3Na2SO4 Läbipaistvast lahusest eraldub süsihappegaasi ning sadeneb alumiiniumhüdroksiid. Kui hüdrolüüsi tulemusena tekivad sade ja gaas, siis on soolad täielikult hüdrolüüsunud. 5.Katseklaasi valada 4-5 mL vett, lisada veidi tahket NH 4Cl ja 1-2 tilka metüülpunast. Milline on lahuse pH? Lahus jagada kaheks, üks katseklaas jätta võrdluseks, teist kuumutada keemiseni. Võrrelda värvusi. Jahutada ning võrrelda uuesti värvusi. Kuidas muutub
Läbipaistav lahus Akvakompleksid 4.1 Co(NO3)2 * 6H2O + C2H5OH [Co(H2O)6]2++2NO3- .Lahus sai roosaks,kristallid lahustusid 4.2 [Co(H2O)6] 2+ + NaCl [CoCl4] 2- + H2O + Na Sade sai lillaks [CoCl4] 2- ja lahus on roosa 4.3 [CoCl4] + 6H2O [Co(H2O)6]2+ + 4Cl heksaakvakobalt(2+)ioon Sool on lahustunud ja temperatuuri tõstmiseks lahus muutub siniseks Hudroksokompleksid.Saamine ja omadused 5.1Al2(SO4)3 + 6NaOH 2Al(OH)3 + 3Na2SO4 Lahuses on valge sade Al(OH)3 Al(OH)3 + NaOH [Al(OH4)]- tetrahüdroksidaluminaat 5.2 ZnSO4 +2NaOH Zn(OH)2 + Na2SO4 Tekkis valge sade Zn(OH)2 Zn(OH)2 + NaOH [Zn(OH)4]2- tetrahüdroksiidtsinkaat Muutub värvitumaks, sade kaotus ära Kopleksühendid , mis koosnevad komplekskatioonist ja kompleksanioonist 6.K4[Fe(CN6)] + NiSO4 Ni2[Fe(CN)6]-dinikkelheksatsianoferraat Tekkis roheline sade Ni + 6NH3 * H2O [Ni(NH3)6]
tõestab [Cd(SO3)2]2 teket. Hüdroksokompleksid. Saamine ja omadused. 5.1 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M Al2(SO4)3 lahust ja lisada tilkhaaval ja loksutades 2 M NaOH lahust kuni reaktsioonide (muutuste) lõppemiseni. Jälgida alumiiniumhüdroksiidi sademe teket ja lahustumist leelise liias hüdroksokompleksi moodustumisega. Alumiiniumi väga tuntud omadus siduda aluselises keskkonnas hüdroksiidioone ja moodustada komplekse: Al2(SO4)3+ 6NaOH2Al(OH)3 +3Na2SO4 (poolvärvitu valkjas kolloidne mass) Kui loksutada ja lisada edasi alust: Al(OH)3+NaOHNa[Al(OH)4] Koos kompleksi tekkega tõmbus lahus järkjärgult läbipaistvaks. 5.2 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M ZnSO4 lahust ja lisada tilkhaaval ja loksutades 2 M NaOH lahust kuni reaktsioonide (muutuste) lõppemiseni. ZnSO4 +2 NaOHZn(OH)2+Na2SO4 (värvitu plögalik sade) Loksutades ja aluse edasisel lisamisel lahustub sade kompleksühendiks: Zn(OH)2+ 2NaOHNa2[Zn(OH)4]+H2O
Jälgida alumiiniumhüdroksiidi sademe teket ja lahustumist leelise liias hüdroksokompleksi moodustumisega. Kirjaldada, mis toimub NaOH lahuse lisamisel ja lahuse loksutamisel. Lahusesse tekkis valge sade Al(OH)3, loksutades sade kadus ja lahus värvus järkjärgult läbipaistvaks. Kirjeldada reaktsioonivõrranditega sademe teket ja lahustumist (Al koordinatsiooniarv on 4). Al2(SO4)2 + 6NaOH = 2Al(OH)3 + 3Na2SO4 Al(OH)3 + NaOH = Al(OH)4 + Na+ 5.2 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2M ZnSO4 lahust ja lisada tilkhaaval ja loksutades 2M NaOH lahust kuni reaktsioonide (muutuste) lõppemiseni. Kirjaldada, mis toimub NaOH lahuse lisamisel ja lahuse loksutamisel. Alguses tekkis valge sade Zn(OH)2, loksutades sade kadus. Kirjeldada reaktsioonivõrranditega sademe teket ja lahustumist (Zn koordinatsiooniarv on 4).
2 M NaOH lahust kuni reaktsioonide (muutuste) lõppemiseni. Jälgida alumiiniumhüdroksiidi sademe teket ja lahustumist leelise liias hüdroksokompleksi moodustumisega. Kirjeldada, mis toimub NaOH lahuse lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel). Tekkis valge sültjas sade, kuid leelise edaspidisel lisamisel ja loksutamisel sade lahustus (tekkis kompleksühend). Kirjeldada reaktsioonivõrranditega sademe teket ja lahustumist (Al koordinatsiooniarv on 4). Al2(SO4)3+ 6NaOH→2Al(OH)3 ↓+3Na2SO4 valge sade Al(OH)3↓+NaOH→Na[Al(OH)4] - naatriumtetrahüdroksoalüminaat 5.2 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M ZnSO 4 lahust ja lisada tilkhaaval ja loksutades 2 M NaOH lahust kuni reaktsioonide (muutuste) lõppemiseni. Kirjeldada, mis toimub NaOH lahuse lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel). Alguses tekkib valge sade, loksutamisel ja aluse edaspidisel lisamisel lahustub sade kompleksühendiks.
Vee karedus Vee karedus on lahustunud magneesiumi- ja kaltsiumiühendite sisaldus looduslikus vees. 21. Milliseid võtteid saaks kasutada vee kareduse vähendamiseks? Kirjutage reaktsioonivõrrandid. · Karbonaatne karedus (e. mööduv karedus) kaltsiumi- ja magneesiumi ühendid vees. Ca(HCO3)2CaCO3+H2O+CO2 Ca(HCO3)2+ Ca(OH)22CaCO3+2H2O · Mittekarbonaatne karedus (e. jäävkaredus) CaSO4+Na2CO3CaCO3+NaSO4 · Üldkaredus 3Ca(HCO3)+2Na3PO4Ca3(PO4)2+ 6NaHCO3 3MgSO4+2Na3PO4Mg3(PO4)2+3Na2SO4 22. Kuidas toimub gaaside lahustuvus vedelikes? · Gaaside lahustuvus konstantsel temperatuuril on proportsioonaalne nende osarõhkudega: C=KH*P · Konstantsel temperatuuril rõhu tõstmine kaks korda suurendab ka gaasi lahustuvust kaks korda. 23. BHT7 e biokeemiline hapnikutarve on hapniku hulk, mis kulub 1 liitris vees oleva orgaanilise aine lagundamiseks mikroorganismide poolt 7 päevaga. Puhas vesi BHT 30 mg/l; väga reostunud vesi BHT 100 mg/l 24
lubjavesi (1 mmol/L on 40.08 mg/L Ca2+-ioone või 24.31 mg/L Mg2+-ioone) Mittekarbonaatne karedus (e. jäävkaredus) sulfaatid: CaSO4, MgSO4, kloriidid ja teised soolad CaSO4 + Na2CO3 = CaCO3 + Na2SO4 · Üldkaredus arvutatakse Ca2+ ja Mg2+ summaarse kontsentratsiooni järgi, nimetatakse üldkareduseks (ÜK) 3 Ca(HCO3)2 + 2Na3PO4 Ca3(PO4)2+ 6NaHCO3 3MgSO4 + 2Na3PO4 Mg3(PO4)2 + 3Na2SO4 5 6 1 18.02.2018 Kareduse skaala · Saksa kareduse kraadid
Nende ainete valemid, mis ioone lahusesse ei anna või annavad vähe, jäetakse molekulaarsele kujule. Kui taandada võrrandi mõlemal poolel esinevad ioonid, saame lühendatud ehk taandatud ioonvõrrandi. Näide 1. NaCl + AgNO3 = AgCl¯ + NaNO3 (molekulaarne võrrand) Na+ + Cl- + Ag+ + NO3- = AgCl¯ + Na+ + NO3- (täielik ioonvõrrand) Cl- + Ag+ = AgCl¯ (taandatud ioonvõrrand) Näide 2. Fe2(SO4)3 + 6NaOH = 2Fe(OH)3¯ + 3Na2SO4 2Fe+3 + 3SO4-2 + 6Na+ + 6OH- = 2Fe(OH)3¯ + 6Na+ + 6OH- Fe+3 + 3OH- = Fe(OH)3¯ 6.4 Ülesandeid. Millised järgmistest ainetest kuuluvad tugevate elektrolüütide, millised nõrkade elektrolüütide, millised mitteelektrolüütide hulka: naatriumkloriid, divesiniksulfiidhape, väävelhape, lämmastikoksiid, etanool, kaltsiumkloriid, süsihape, naatriumhüdroksiid? Kirjuta järgmiste ainete dissotsiatsioonivõrrandid: KOH, Na2SO4, HBr, H2SO3, Ba(OH)2,
annaabi.ee 
