põhjapoolkeral. Ajastu jooksul kujunes välja tänapäevane elustik. Paljud karmi kliimaga kohastunud liigid (mammutid, karvased ninasarvikud) on tänapäevaks välja surnud. Delfiin Nahkhiir Elevandieellane Elu areng Neogeenis Kasutatud kirjandus: http://www.annaabi.com/loomade-evolutsioon-m1012.html http:// www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/3maakera/elutuba/keskaegk.htm http://www.slideshare.net/helina20/keskaegkond http://www.slideshare.net/helina20/vanaaegkond http://www.slideshare.net/helina20/uusaegkond http:// www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/3maakera/elutuba/uusaegko.htm http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/paleosoikum.html http:// www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/3maakera/elutuba/vanaaegk.htm http://www.youtube.com/watch?v=yVqJ_mQazik Aitäh kuulamast! Küsimusi?
Jääkriimusid tekitasid liustiku alumisse ossa külmunud kivimiosakesed, mis üle aluspinna libisedes seda kriibivad.9 Joonis 4. Moreentasandike tekkimine 6 https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_loodus#Mandrij.C3.A4.C3.A4tekkelised_pinnavormid 7 https://www.taskutark.ee/m/mandrijaa-kujundatud-pinnamood/ 8 http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/3maakera/elutuba/4-2-11.htm 9 http://term.eki.ee/termbase/view/6686780/#/concept/view/1058288091/ 6 Pärast jääaega tekkinud pinnavormid Kui liustik sulas, hakkas maapind kerkima. Kogu Eesti rannikuala on kerkinud juba viimased 10 000 aastat, tõustes igal aastal mõne millimeetri võrra. Kõige enam kerkis maapind Eesti loodeosas
Neogeeni lõpus toimus ulatuslik mandrijäätumine, mis ulatub ka kvaternaari. Kvaternaar algas umbes 2 miljonit aastat tagasi ja kestab tänaseni. Suured alad maismaast, eriti põhjapoolkera olid algselt kaetud jääga. Umbes 500 000 aastat tagasi ilmusid inimeste eelkäijad. Kvaternaaris kujunes välja tänapäevane elustik, kujunesid välja neandertallased ja tänapäeva inimesed. http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/3maakera/elutuba/uusaegko.htm http://www.ua.miksike.net/documents/main/elehed/7klass/5geoloogia/7-5-13-2.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Uusaegkond
Nimi "Niagara" pärineb irokeesi keelest "Niagara" tähendab mürisevat või mühisevat vett Joaastangu ülemise osa moodustab tugev siluri lubjakivi Niagara on piirijuga( USA ja Kanada vahel) Joa liikumise kiirus on oluliselt vähenenud,sest üle poole veest juhitakse hüdroelektijaamadesse. Video https://www.youtube.com/watch?v=wB6gHz8XHDI Kasutatud kirjandus https://wol.jw.org/et/wol/d/r37/lp-st/102001487 http://www.miksike.ee/docs/lisa/4klass/3maakera/nigara.htm https://et.wikipedia.org/wiki/Niagara_juga http://rainerkungas.blogspot.com.ee/2010/08/buffalo-buffalo-buffalo-buffalo -buffalo.html https://www.estravel.ee/blog/toronto-ja-niagara-vahtralehemaa-parlid/ Aitäh kuulamast!
Vulkanism Markus Marandi Magma ja laava Laava Magma on sulanud kivim, kristallidega või ilma, mis paikneb maa Magma sügavuses. Kui MAGMA väljub maapinnale vulkaanipurske käigus, siis nimetatakse seda LAAVAKS Magma Vulkanism • Vulkaanid tekivad, kui maa sügavustes tekkinud magma purksab pinnale. Kuum täpp • Kuumad täpid on piirkonnad, kus kuum tahke vahevöömaterjal tõuseb suurtest sügavustest vahevöös. • Jõudes vahevöö ülemisse ossa madalama rõhu piirkonda, hakkab materjal sulama. • Kuumades täppides esineb basaltne vulkanism. Seda tüüpi vulkanism on pärit nii sügavalt, et saja kilomeetri paksuste litosfääri laamade liikumine selle asukohta ei mõjuta. „Kuuma täpi“ vulkanismi ...
· sobivad allergikutele. · lõpplahendused on kvaliteetsed, ilusad ja ainulaadsed. · pinnad on vastupidavad. · kasutamine on ohutu. · materjalid on enamsti kohalikku päritolu. · keskkonda koormavaid jäätmeid ei teki. · materjalidest tulenev negatiivne mõju keskonnale puudub. Kasutatud kirjandus: · www.puumarket.ee/?op=body&id=810 · siivi.webs.com/Keemia9klass/Looduslikud %20ehitusmaterjalid.pps · http://www.miksike.ee/docs/lisa/4klass/3maakera/rau dkivi.htm · http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Liiv.ht m · http://www.ut.ee/BGGM/maavara/lubjakivi.html · http://www.ut.ee/BGGM/maavara/savi.html
Vihmauss Vihmausside liikumine segab ning kobestab mulda Vihmauss sööb kuivanud ja poolkõdunenud taimelehti ning rohukõrsi Vihmausside väljaheited Vihmauss. muudavad mulla sõmeraks Kasutatud materjal http://www.miksike.ee/ http://humblebeefarm.blogspot.com/2012/05/soilheartof farm.html http://www.annaabi.com/seenedjasamblikudmx12960.html http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/3maakera/4372.htm http://kogud.emu.ee/mullamuuseum/?do=gal&catid=1 http://outofuganda.files.wordpress.com/2008/07/mud2.jpg
Antarktika. · Pooled maailma geisritest asuvad Yellowstoneis. · Geotermaalenergia otsimine inimeste poolt on mõned geisrid hävitanud. · Waimangu geiser Uus- Meremaal purskas 1904. aastal 490 meetri kõrgusele. Kasutatud kirjandus: · http://et.wikipedia.org/wiki/Geiser · http://et.wikipedia.org/wiki/Fly_geiser · http://en.wikipedia.org/wiki/File:Beehive_geyser.jpg · http://www.miksike.ee/docs/lisa/4klass/3maakera/geisr4.htm · http://miksike.ee/docs/elehed/7klass/5geoloogia/7-5-17-4.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Grand_Prismatic_Spring_and_Midway_Geyser_Basin · http://www.flickr.com/photos/liquidinplastic/4092432922/ · http://www.sannikov.org/en/propertydg.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Geisrite_org · http://answers.yahoo.com/question/index?qid=20071126030327AAOhzC8 · http://en.wikipedia.org/wiki/Steamboat_Geyser · http://icelandiscool.com/geysir/ ·
Levinud on arvamus, et tulevikus kaalub vulkaanidest saadav kasu üle nö kurja, mida vulkaanid vahel tekitavad ning teadlaste ennustamine tulemägede purskamise suhtes muutub täpsemaks. Kasutatud allikad: A.Muranov. Maakera loodusjõudude kütkes – Tallinn „Valgus“ 1986 lk 144 – 150 M. Allaby. entsüklopeedia Maa – Sinisukk 2009 lk 92 – 93 http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/4klass/3maakera/vulkanis.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Vulkaan
tegemist tabulaatidega. Kolooniates elavad rugoosid on kahekülgse sümmeetriaga, võivad esineda ka üksikutena, siis meenutab kivistis väikest kõverat sarve. 8 Tabulaadid(miksike) Rugoosid Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Paekivi www.google.ee http://www.hot.ee/elmo/2002/m/m257.html http://www.ida-virumaa.ee/ http://www.miksike.ee/docs/lisa/4klass/3maakera/paekivi.htm 9
Järeldada võib sellest, et vettekukkumise korral teada oleks, kummalt firmalt kahjutasu nõuda! 7 Kasutatud allikad · Neumann, N. 1999, Sloveenia ,,101 Vaatamisväärsust Maailmas - imepäraseid paiku ja ehitisi igast maailmajaost" Tõlge: Kadri Ugur · Burnie, D. 1998, Suurbritannia ,,Looduse Entsüklopeedia" Tõlge: Kirjastus Varrak, 1999 · Raitviir, A. Niagara juga, Eesti Loodus 1992 Nr. 2, lk. 98. http://www.miksike.ee/docs/lisa/4klass/3maakera/nigara.htm · Wikipedia The Free Encyclopedia, http://en.wikipedia.org/wiki/Niagara_river http://en.wikipedia.org/wiki/Niagara_falls · Vikipeedia Eesti Vabaentsüklopeedia, http://et.wikipedia.org/wiki/Niagara_j%C3%B5gi http://et.wikipedia.org/wiki/Niagara_juga 8
18 19 KASUTATUD KIRJANDUS Bob Fowke "Planeet Maa" Tallinn, kirjastus Koolibri, 2000 A. Muranov "Ebatavaline ja ähvardav loodus" Tallinn, kirjastus Eesti Raamat, 1981 A. Muranov "Maakera loodusjõudude kütkes" Tallinn, kirjastus Valgus, 1986 Elliot Roberts "Värisev maa" Tallinn, kirjastus Valgus, 1971 ENEKE Tallinn, kirjastus Valgus, 1984 SL Õhtuleht http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/4klass/3maakera/maav.htm http://www.kes-kus.ee/04/tundmatu_eesti.htm http://www.egk.ee/vanaveeb/tartureg/seismo/seismo.html http://www.egk.ee/vanaveeb/tartureg/seismo/mv.html http://miksike.ee/documents/main/referaadid/maavarinad.htm http://ael.physic.ut.ee/KF.public/Oppetyy/Sissej_geof_2000.doc - http://www.kes-kus.ee/04/tundmatu_eesti.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/vulkaanid.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/huvitavaid_fakte_geograafiast.htm
Maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes (üle 100-200ºC) kristalliseeruvad settekivimid ja ka paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide kooslusteks moondekivimiteks. Nii on näiteks vilgukildas vilgu lehekesed tekkinud savimineraalide ümberkristalliseerumisel. Maapõue rõhkude tõttu asetuvad tekkivad vilgu lehekesed sageli ühte tasapinda. Sellepärast lõhestuvad kildad kergesti õhukesteks plaatideks. http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/3maakera/4-3-15-1.htm LITOSFÄÄR Maakoore liikumisi käsitleb laamatektoonika.(Plaattektoonika) . Mandritest palju paksemad kivimiplokid ookeanilised kui mandrilised litosfääri laamad -liiguvad plastilisel -astenosfääril 3 Nähtus - kus toimub ? - millised tagajärjed?
annaabi.ee 
