On kõige püsivamad http://periodictable.com/Elements/026/ Raua valem Fe https://www.spreadshirt.com/element-026-fe-iron-full-t-shirts- A13078076 Raua reageerimised erinevate elementide Raud(III)oksiidi või -hüdroksiidi või reageerimisel vesinikkloriidhappega: rühmadega Fe O +6HCl= 2FeCl +3H O Fe(OH) +3HCl=FeCl +3H O (Raud (III) 2 3 3 2 3 3 2 kloriid) Raud(III)oksiidi või -hüdroksiidi reageerimisel väävelhappega 2Fe(OH)3+3H2SO4=Fe2(SO4)3+6H2O (Raud (III) sulfaat) Raua kasutusalad Sepisrauast väravad 1300 a. eKr oli põhiline ehitusmaterjal Ehted, nõud, relvad Rauda leidub ka elusorganismides https://en.wikipedia.org/wiki/Iron Raua sulamid Teras Malm Kasutatud materjal https://et
растворим в воде и проявляет в) с галогенидами фосфора фосфин реагирует до меньшую основность, чем выделения свободного фосфора: аммиак. 3PCl5 + PH3 = 4PCl3 + 3HCl, PCl3 + PH3 = 2P + 3HCl. Соли фосфония Соли фосфония, схожие по структуре с солями
ntks CuO + H2SO4 > CuSO4 + H20 2) reageerivad happeliste oksiididega & tekib happelistele oksiididele vastav happe sool ntks CaO + CO2 > CaCo3 3) aktiivsete metallide oksiidid( IA rühma + Ca, Sr, Ba) reageerivad veega ja reaktsiooni käigus tekib leelis, ntks Na2O+ H2O > 2NaOH NaOH + HCl NaCl + H2O 2KOH + H2SO4 K2SO4 + 2H2O Zn(OH) 2 + H2SO4 ZnSO4 + 2H2O NaOH + HNO3 NaNo3 + H2O Ca(OH)2 + 2HCl MgCl2 + 2H2O Mg(OH)2 + 2HCl MgCl2 + 2H2O Al(OH)3 + H2PO4 AlPO4 + 2H2O Fe(OH)3 + 3HCl FeCl3 + 3H2O 2NaOH + H2SO4 Na2SO4 + 2H2O 3KOH + H3PO4 K3PO4 + 3H2O Ba(OH)2 + 2HNO3 Ba(NO3)2 + 2H2O SO3 + 6H2O 4H2SO4 Na2O + H2O 2NaOH P4O10 + H2O HPO K2O + H2O KOH SO2 + H2O 2H2SO4 CaO + H2O Ca(OH)2 CO2 + H2O H2CO3 4Li + O2 2Li2O C + O2 CO2 BaO + H2O Ba(OH)2 Lahuste Ph väljendab vesinikioonide sisaldust lahuses. Aluselised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad hapetega moodustades soola ja vee. Al oksiidide hulka kuulub enamik metalloksiide. Hape ja lahus
on naatriumditsüanoauraat): 4Au + 8NaCN + 2H2O2 → 4NaOH + 4Na[Au(CN)2] Seda reaktsiooni tsüaniidiga kasutatakse ka kulla eraldamiseks maagist. Hapetest reageerib kuld ainult kuuma kontsentreeritud seleenhappega: 2Au + 6H2SeO4 → Au2(SeO4)3 + 3H2SeO3 + 3H2O Kulda suudab veel lahustada ka kuningvesi (HNO3/HCl). Kuningvee tekkimisel moodustuvad nitrosüülkloriid ja monokloor. Aktiivne monokloor reageerib kullaga, andeskuldkloriidi: 3HCl + HNO3 → NOCl + 2H2O + 2Cl Au + 3Cl → AuCl3 Lahuse ettevaatlikul soojendamisel tekivad vesiniktetrakloroauriidi kristallid: AuCl3 + HCl → H[AuCl4] http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/e/e3/Gold_price_in_USD.p ng Fun facts: 2012. aasta seisuga on kokku kaevandatud umbes 171 300 tonni kulda, millest üle 90% on kaevandatud pärast California kullapalavikku[7][8]. Kogu see kuld mahuks 20,6 m pikkuse servaga kuubi sisse.
CH3COOˉ + Na+ + H+ + OHˉ ↔ CH3COOH + NaOH (aluseline kk) Järeldus katsest: Temperatuuri tõstmisel nihkub reaktsiooni tasakaal paremale, paremale kulgev reaktsioon on endotermiline. 3. Täielik hüdrolüüs. 2Al3+ + 6Cl- + 6Na+ + 3CO32- + 3H2O 2Al(OH)3 + 6Cl- + 6Na+ + 3CO2 Reaktsioonile vastav hüdrolüüsi võrrand: Al3+ + 3H2O Al(OH)3 + H+ See kulgeb lõpuni, kuna alumiiniumhüdroksiid sadeneb välja. Tõestus reraktsioonide võrrandid: Al(OH)3 + 3HCl AlCl3 + 3H2O Al(OH)3 + 3KOH K3[Al(OH)6] Kahest võrrandist järeldub, et alumiiniumhüdroksiid on amfoteerne, kuna reageerib nii aluse kui happega moodustades mõlemal juhul soola. 4.Ainete lahustumine hüdrolüüsireaktsiooni saadustes. A. Valan katseklaasi~3 cm3 kontsentreeritud AlCl3-lahust ja lisan mõned eelnevalt oksiidikihist puhastatud Zn-tükikesed. Kuumutades algab äge reaktsioon. Al³+ + Clˉ + H+ + OHˉ ↔ Al(OH)³ + HCl
reaktsiooni ei toimu. 0 + - + - 0 0 + 3- 2+ 3- 0 2Na + 2HBr 2NaBr + H2 3Zn + 2H3PO4 Zn3(PO4)2 + 3H2 Cu + H2SO4 reaktsiooni ei toimu, sest pingereas vesinikust paremal olevad metallid ei reageeri lahjendatud hapetega. 2) hape + aluseline oksiid sool + vesi + - II -II 2+ - + 2- III -II 3+ 2- 2HCl + CuO CuCl2 + H2O 3H2SO4 + Al2O3 Al2(SO4)3 + 3H2O 3) hape + alus sool + vesi Neutralisatsioonireaktsioon + 2- + - + 2- + - 3+ - 3+ - H2SO4 + 2NaOH Na2SO4 + 2H2O 3HCl + Al(OH)3 AlCl3 + 3H2O 4) hape + sool uus sool + uus hape Reaktsioon toimub siis, kui tekib lähteaines olevast happest nõrgem või lenduvam hape või kui tekib sade. (Lenduvad ehk gaasistuvad happed on HF, HCl, HBr, HI, H2S ja kui need tekivad saadustesse, siis tuleb märkida nool ülesse) Kui tekib süsihape, siis see laguneb H2O-ks ja CO2-ks. Kui tekib väävlishape, siis see laguneb H2O-ks ja SO2-ks.
Hape reageerib kõigepealt Al pinnal oleva oksiidikihiga ning seejärel metalliga. 2Al + 3H2SO4 Al2 (SO4)3 + 3H2 Oksiidikihist puhastatud Al tõrjub vähemaktiivseid metalle nende soolade lahustest välja, näiteks: 2Al + 3CnSO4 Al2(SO4)3 + 3Cu Alumiiniumoksiidi on võimalik saada alumiiniumhüdroksiidist (valge värvusega, vees pmts lahustumatu tahke aine). 2Al(OH)3 Al2O3 + 3H2O Happe lisamisel alumiiniumhüdroksiidi lahusele toimub neutralisatsioonireaktsioon: Al(OH)3 + 3HCl AlCl3 + 3H2O Alumiiniumkloriidi ja naatriumhüdroksiidi lahuse kokkuvalamisel moodustavad alumiiniumioonid ja hüdroksiidioonid valge sültja alumiiniumhüdroksiid sademe : Al3+ + 3OH- Al(OH)3 Aluminotermiaks nimetatakse mittemetallide tööstuslik tootmine vastavate oksiidide reageerimisel alumiiniumiga, reaktsioonisegus tekkiva kõrge temperatuuri tõttu nimetatakse seda nii. Aluminotermilisel reaktsioonil põhineb ja nn. termiitkeevitus. Keevitamisel toimub alumiiniumi ja
6. SOOLI VALMISTAMINE Töö ülesanne Valmistada raudhüdroksiidi kolloidlahus. Määrata kolloidosakeste laengumärk ja potentsiaal elektroforeesi teel. Töö käik Raudhüdroksiidi sooli võib saada, kui intensiivsel segamisel juhtida 10 ml 2% värskeltvalmistatud lahust 250 ml keevasse vette. Toimub hüdrolüüsireaktsioon: FeCl3 + 3H2O = Fe(OH)3 + 3HCl Raudhüdroksiidi raskestilahustuvad molekulid moodustavad omavahel ühinedes osakese tuuma. Ionogeense rühma annavad raudoksükloriidi molekulid, mis tekivad tuuma molekulide reageerimisel soolhappega: Fe(OH)3 + HCl = FeOCl + 2H2O Raudoksükloriidi molekulid dissotseeruvad vastavalt võrrandile: FeOCl = FeO+ Cl ioon adsorbeerub osakese pinnale ning ioon esineb vastasioonina. Raudhüdroksiidi mitsell:
NaOH + HCl = NaCl + H2O 2Al(OH)3 + 3H2SO4 = Al2 (SO4)3 + 6H2O Aluselised oksiidid nim. vastava metalli sama oksu. astmega oksiidi. Leelistel vastav oksiid reageerib veega andes hüdroksiidi. Li2O + H2O = 2LiOH CaO + H2O = Ca(OH)2 Lahustamatute hüdroksiididele vastavad oksiidid ei reageeri veega, aga lahustuvad hüdro. lagunevad kuumutamisel, andes vastava oksiidi ja vee. 2Al(OH)3 = (kuumutades) Al2O3 + 3H2O Alus + hape = sool + vesi (Neutralisatsioonireaktsioon toimub alati) *3HCl + Cr(OH) (3) = CrCl(3) +3H(2)O *2HNO(3)+Mg(OH)(2)=Mg[NO(3)](2) +2H(2)O *2LiOH+H(2)SO(4)=Li(S)SO(4)+2H(2)O *H(2)SO(3)+Al[OH](3)=/ Al(2)[SO(3)] (3)+3H(2)O Alus+oksiid=sool+vesi (oksiid peab olema happeline ja MM) *2NaOH + SO3 = Na2SO4 + H2O *CO(2)+2NaOH=Na(2)CO(3)+H(2)O *SO(3)+Ca[OH] (2)=CaSO(4)+H(2)O *CO(2)+2Fe[OH](3)=/Fe(2)[CO(3)](3)+3H(2)O Alus+sool=hüdroksiid+sool (mõlemad peavad vees lahustuma, sool peab olema nõrga happeline sool) *2LiOH+FeS=Fe[OH](2)+Li(2)S *CuSO(4)+2NaOH=Cu[OH]
-- SO3 +HO2=H2 SO4, CaO+CO2=CaCO3, ZnO+2HCl=ZnCl2+H2O.- , O2, SO2, CaO, SiO2 - (). (HNO3,H2SO4) (HCl,H2S,HCN),- SO3+H2O= H2SO4, Cl2+ H2=2HCl, CH3COONa+HCl=CH3COOH+NaCl,-- H2 Zn+2HCl=ZnCl2+H2, H2 CuO+H2SO4=CaSO4 +SO2+2 H2O,CaO+H2SO4=CaSO4+H2O.- H2SO4, HCl, HNO3, H3O4. - Me(OH)n -(OH-) NaOH=Na++OH- -KOH,NaOH,LiOH,Ba(OH)2 - Zn(OH)2 Al(OH)3 -KOH,NaOH (OH)2 Fe(OH)3.-- Ca(OH)2+CO2=CaCO3+ H2O, Al(OH)3+3HCl=AlCl3+3H2O, (KOH,NaOH) (OH)2=CaO+H2O.- Ca+2H2O=Ca(OH)2+H2, ( ) MgO+H2O=Mg(OH)2, ( )CuSO4+2KOH=Cu(OH)2+K2SO4, ( KOH,NaOH).- NaOH, C(OH)2. - , . - K2SO4 AlCl3 NaBr, NaHSO4 K2HO4 KH2O4,Al(OH)Cl2 Al(OH)2Cl. - , - , -- Ca+S=CaS,CaO+SO3=CaSO3,Ca(OH)2+H2SO4=CaSO4+2H2O,CaO+H2SO4=CaSO4+H2O, Ca(OH)2+SO3=CaSO4+H2O,Ca+H2SO4=CaSO4+H2,+H2S+ CuSO4=CuS+H2SO4,+K2CO3+CaCl2=CaCO3+2KCl,+2NaOH+CuSO4=Cu(OH)2+Na2SO4,+Zn+Pb(NO3)2=Zn (NO3)2+Pb, - , NH4+ , ,
K + KOH +H2O kaaliumfenolaat C6H5OH + KOH C6H5OK + H2O 2. Reageerib aktiivse metalliga (sarnasus alkoholiga) 2 +2Na 2 + H2 2C6 H 5OH + 2 Na 2C6 H 5ONa + H 2 3. Nitreerimine (sarnasus benseeniga) + HNO3 + H2O 4. Reageerimine halogeeniga (sarnasus benseeniga) 3 Cl2 +3HCl 1-hüdroksü-2,4,6-triklorobenseen *Kui areenis on asendusrühmaks hüdroksüülrühm (-OH), aminorühm (-NH2) või alküülrühm, siis asendusdusreaktsiooni korral toimub 3 asendust (2;4;6) süsiniku juures!!! Fenooli kasutamine: kasutamine plastmasside, värvainete (guassvärvid), ravimite valmistamiseks (aspiriin). AROMAATSED AMIINID Aminobenseen ehk fenüülamiin ehk ANILIIN
Fe(OH)3 SOOLI VALMISTAMINE TÖÖ EESMÄRK Valmistada raudhüdroksiidi kolloidlahus. Määrata kolloidosakeste laengumärk ja - potentsiaal elektroforeesi teel. TÖÖVAHENDID FeCl3 2% värskelt valmistatud lahus, keeduklaasid, pipetid. TÖÖ KÄIK Raudhüdroksiidi sooli vib saada, kui intensiivsel segamisel juhtida 10 ml 2% värskeltvalmistatud FeCl3 lahust 250 milliliitrisse keevasse vette. Toimub hüdrolüüsireaktsioon FeCl3 + 3H2O = Fe(OH)3 + 3HCl Raudhüdroksiidi raskestilahustuvad molekulid moodustavad omavahel ühinedes osakese tuuma. Ionogeense rühma annavad raudoksükloriidi molekulid, mis tekivad tuuma molekulide reageerimisel soolhappega: Fe(OH)3 + HCl = FeOCl + 2H2O Raudoksükloriidi molekulid dissotseeruvad vastavalt vrrandile FeOCl = FeO+ Cl FeOioon adsorbeerub Fe(OH)3 osakese pinnale ning Clioon esineb vastasioonina. Raudhüdroksiidi mitselli vib kujundada järgmiselt:
Näiteks: H Cl+ vesinikkloriidhape ehk soolhape _ H SO 2 + 4 2 väävelhape Tuntumad happed HCl Vesinikkloriidhape ehk soolhape lämmastikhape HNO3 H2SO4 väävelhape H2SO3 väävlishape H2CO3 süsihape H3PO4 fosforhape H4SiO4 ränihape Omadused Reageerimine alustega 3HCl + Fe(OH)3 = FeCl3 + 3H2O Reageerimine aluseliste oksiididega 2HNO3 + CaO = Ca(NO3)2 + H2O Reageerimine sooladega H2SO4+CaCO3=CaSO4+H2O+CO2 *Tugevam hape tõrjub nõrgema soolast välja, nõrgem hape tugevama happe soolaga ei reageeri Soolad Soolad Liitained, mis koosnevad metalliioonidest ja happeanioonidest. Lahustuvuse järgi liigitatakse lahustuvateks, rasklahustuvateks ja praktiliselt mittelahustuvateks. Happeaniooni järgi antakse soolale nimetus:
K + KOH +H2O kaaliumfenolaat C6H5OH + KOH C6H5OK + H2O 2. Reageerib aktiivse metalliga (sarnasus alkoholiga) 2 +2Na 2 + H2 2C6 H 5OH + 2 Na 2C6 H 5ONa + H 2 3. Nitreerimine (sarnasus benseeniga) + HNO3 + H2O 4. Reageerimine halogeeniga (sarnasus benseeniga) 3 Cl2 +3HCl 1-hüdroksü-2,4,6-triklorobenseen *Kui areenis on asendusrühmaks hüdroksüülrühm (-OH), aminorühm (-NH2) või alküülrühm, siis asendusdusreaktsiooni korral toimub 3 asendust (2;4;6) süsiniku juures!!! Fenooli kasutamine: kasutamine plastmasside, värvainete (guassvärvid), ravimite valmistamiseks (aspiriin). AROMAATSED AMIINID Aminobenseen ehk fenüülamiin ehk ANILIIN
Töö eesmärk Töös on vaja valmistada raudhüdroksiidi kolloidlahus. Määrata kolloidosakeste laengumärk ja ζ - potentsiaal elektroforeesi teel. Töövahendid FeCl3 2% värskelt valmistatud lahus, keeduklaasid, pipetid. Töö käik Raudhüdroksiidi sooli saab, kui intensiivsel segamisel juhtida 10 ml 2% värskelt valmistatud FeCl3 lahust 250 milliliitrisse keevasse vette. Toimub hüdrolüüsireaktsioon FeCl3 + 3H2O = Fe(OH)3 + 3HCl Raudhüdroksiidi raskestilahustuvad molekulid moodustavad omavahel ühinedes osakese tuuma. Ionogeense rühma annavad raudoksükloriidi molekulid, mis tekivad tuuma molekulide reageerimisel soolhappega: Fe(OH)3 + HCl = FeOCl + 2H2O Raudoksükloriidi molekulid dissotseeruvad vastavalt võrrandile: FeOCl = FeO+ Cl FeOioon adsorbeerub Fe(OH)3 osakese pinnale ning Clioon esineb vastasioonina.
Alumiiniumhüdroksiid(nagu enamik teisigi hüdroksiide peale leelismetallide hüdroksiidide) laguneb kuumutamisel vastavaks oksiidiks ja veeks: 2Al(OH)3 Al2O3 + 3H2O Alumiiniumhüdroksiid Al(OH)3 Alumiiniumhüdroksiid on valge värvusega, vees praktiliselt lahustumatu tahke aine. Ta on nõrkade aluseliste omadustega. Happe lisamisel alumiiniumhüdroksiidi lahusele toimub neutralisatsioonireaktsioon: Al(OH)3 + 3HCl AlCl3 + 3H2O Leidmine Looduses Alumiinium on metallilistest elementidest looduses kõige enam levinud. Suure aktiivsuse tõttu ei leidu teda vabalt, vaid ainult
Alumiiniumhüdroksiid(nagu enamik teisigi hüdroksiide peale leelismetallide hüdroksiidide) laguneb kuumutamisel vastavaks oksiidiks ja veeks: 2Al(OH)3 ---> Al2O3 + 3H2O Alumiiniumhüdroksiid Al(OH)3 Alumiiniumhüdroksiid on valge värvusega, vees praktiliselt lahustumatu tahke aine. Ta on nõrkade aluseliste omadustega. Happe lisamisel alumiiniumhüdroksiidi lahusele toimub neutralisatsioonireaktsioon: Al(OH)3 + 3HCl --> AlCl3 + 3H2O Leidmine Looduses Alumiinium on metallilistest elementidest looduses kõige enam levinud. Suure aktiivsuse tõttu ei leidu teda vabalt, vaid ainult ühenditena savide ja mineraalide koostises. Alumiiniumi tootmise lähtaineks on boksiid, mille valemit võib avaldada üldkujul Al O * n H O. Rikkalikult leidub looduses silikaate, mis sisaldavad alumiiniumi. Neid silikaate nim alumosilikaatideks. Alumosilikaatide hulka kuuluvad ka savid Puhast valget savi tuntakse
CuSO4 + Al(OH)3 ei reageeri, sest alumiiniumhüdroksiid ei lahustu vees CuSO4 + Ca(OH)2 = CaSO4 (sade) + Cu(OH)2 (sade) - lühike ioonivõrrand siin mõttetu Amfoteersed hüdroksiidid, nende omadused Hüdroksiidid, mis sõltuvalt tingimustest võivad reageerid nii aluse, kui happena KOOLIS: Al(OH)3 ; Cr(OH)3 ; Be(OH)2 ja Zn(OH)2 Amfoteerne hüdroksiid võib dissotsieeruda, kui alus (Arrheniuse mõtte) Al(OH)3 = Al3+ + 3OH- ja loomulikult reageerida hapetega Al(OH) 3 + 3HCl = AlCl3 + 3H2O Al(OH)3 + 3H+ = Al3+ + 3H2O Amfoteerne hüdroksiid võib endaga siduda vee molekuli, sest metallidel on vabu orbitaale ja veel jagamata elektronpaare (HO)3Al +:OH2 = (HO)3A.....OH2 Edasi saab selline hüdraatunud hüdroksiid dissotsieeruda, kui hape (HO)3A.....OH2 = H[Al(OH)4] = H+ + [Al(OH)4]- ja loomulikult saab amfoteerne hüdroksiid reageerida leelistega Al(OH) 3 + NaOH = Na[Al(OH)4] Al(OH)3 + OH- =[Al(OH)4]-
Seda reaktsiooni tsüaniidiga kasutatakse ka kulla eraldamiseks maagist. Reageerimine hapetega Hapetest reageerib kuld ainult kuuma kontsentreeritud seleenhappega: 2Au + 6H2SeO4 → Au2(SeO4)3 + 3H2SeO3 + 3H2O Kulda suudab veel lahustada ka (HNO3/HCl). Kuningvee tekkimisel moodustuvad nitrosüülkloriid ja monokloor. Aktiivne monokloor reageerib kullaga, andes kuldkloriidi: 3HCl + HNO3 → NOCl + 2H2O + 2Cl Au + 3Cl → AuCl3 Lahuse ettevaatlikul soojendamisel tekivad vesiniktetrakloroauriidi kristallid: AuCl3 + HCl → H[AuCl4] FÜÜSIKALISED OMADUSED Kullas saab valmistada kergeid sulameid erinevate metallitega ning kõige rohkem kasutatakse kulla sulameis hõbetad ja vaske. Enamik metalle on kas hõbevalged või hallid ,on kuld kollane.
Fe+H2SO4=FeSO4+H2 Raud(II)sulfaati evitatakse taimekahjurite tõrjevahendina, värvainetena ja tindi saamisel, puiduimmutuslahuste valmistamiseks, et kaitsta puitu mädanemise eest. Raud(III)sooladest nimetame raud(III)kloriidi (FeCl3) ja raud(III)sulfaati ( Fe2(SO4)3 ). Raud(III)kloriidi võib saada vastavate lihtainete otsesel reageerimisel ja raud(III)oksiidi või hüdroksiidi reageerimisel vesinikkloriidhappega : Fe2O3+6HCl= 2FeCL3+3H2O Fe(OH)3+3HCl=FeCl3+3H2O Kasutades vesinikkloriidhappe asemel väävelhapet, saadakse raud(III)sulfaat : 2Fe(OH)3+3H2SO4=Fe2(SO4)3+6H2O Raud(III)kloriidi ja sulfaati kasutatakse reaktiividena keemialaborites. VIII rühma kõrvalalarühma metallid Erinevalt teistest perioodilisussüsteemi rühmadest ei ole VIII rühma kõrvalalarühmas elemendid mitte ükshaaval, vaid kolmekaupa, triaadides. Alarühm koosneb kolmest triaadist. *Rauatraadi kuuluvad raud , koobalt ja nikkel
Reageerimine tsüaniididega toimub hapniku osavõtul, soodsamalt vesinikperoksiidi osalusel : 4Au + 8NaCN + 2H2O2 → 4NaOH + 4Na[Au(CN)2] Seda reaktsiooni tsüaniidiga kasutatakse ka kulla eraldamiseks maagist. Reageerimine hapetega Hapetest reageerib kuld ainult kuuma kontsentreeritud seleenhappega: 2Au + 6H2SeO4 → Au2(SeO4)3 + 3H2SeO3 + 3H2O Kulda suudab veel lahustada ka kuningvesi (HNO3/HCl). Aktiivne monokloor reageerib kullaga, andes kuldkloriidi: 3HCl + HNO3 → NOCl + 2H2O + 2Cl Au + 3Cl → AuCl3 Lahuse ettevaatlikul soojendamisel tekivad vesiniktetrakloroauriidi kristallid: AuCl3 + HCl → H[AuCl4] Ühendid ja kasutamine Kulla oksüdatsiooniaste on piirides -1(CsAu) kuni V, mõnedel andmetel ka VII, peamisle III ja I. Et ühes ja samas ühendis võib kuld levida erineva 8 oksüdatsiooniastmega aatomeid, siis arvutuslik oksüdatsiooniaste võib olla ebaadekvaatse arvväärtusega.
· Raud(II)sulfaati evitatakse taimekahjurite tõrjevahendina, värvainetena ja tindi saamisel, puiduimmutuslahuste valmistamiseks, et kaitsta puitu mädanemise eest. Raud(III)sooladest nimetame raud(III)kloriidi (FeCl3) ja raud(III)sulfaati ( Fe2(SO4)3 ). Raud(III)kloriidi võib saada vastavate lihtainete otsesel reageerimisel ja raud(III)oksiidi või hüdroksiidi reageerimisel vesinikkloriidhappega : Fe2O3+6HCl= 2FeCL3+3H2O Fe(OH)3+3HCl=FeCl3+3H2O Kasutades vesinikkloriidhappe asemel väävelhapet, saadakse raud(III)sulfaat : 2Fe(OH)3+3H2SO4=Fe2(SO4)3+6H2O Raud(III)kloriidi ja sulfaati kasutatakse reaktiividena keemialaborites · Rauasulami omadusi mõjutab oluliselt süsinikusisaldus. Rauasulamit, milles on alla 2% süsinikku , nimetatakse teraseks, kui raua sisaldus on 2-5%, siis on tegemist malmiga. Kõrvuti süsinikuga sisaldub terases ja malmis veel lisandina
(2) Lihtaine saamine: Räni saadakse puhtast kvartsliivast redutseerimisel magneesiumi või söega (koksiga) kõrgel temperatuuril: SiO2+2Mg2MgO+Si SiO2 + 2C 2CO + Si (kaarleekahjus 1800 ºC) Viimasel reaktsioonil võib tekkida ränikarbiid (SiC), mis reageerides ränidioksiidiga moodustub Si ja CO: 2SiC + SiO2 3Si + 2CO Väga puhast räni saadakse ränihalogeniidide (SiCl4 või SiHCl3) redutseerumisel ülipuhta vesinikuga (1200 1300 ºC): SiCl4 + 2H2 Si + 4HCl SiHCl3 + H2 Si + 3HCl (1) 4.Omadused 4.1 Keemilised omadused: 1. Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,8 2. Oksiidi tüüp: neutraalne (1) 3. Räni ei reageeri vee ega hapetega (v.a. HF), toateperatuuril reageerib leeliste ja fluoriga, kõrgemal temperatuuril teiste halogeenide, lämmastiku ja mõne metalliga (tekivad silitsiidid); vesinikuga otseselt ei reageeri. (15) hapnikuga Si + O2 SiO2 metalliga Si + Ba Ba2Si (silitsiid)
2+ koordinatsiooniarvudega raud(III)tiotsüanatokomplekside, näit. [Fe(SCN)] tekkega. 3+ Reaktsiooni kasutatakse nii SCN kui ka Fe ioonide kindlakstegemiseks lahustes. 3+ - 2+ 2 4 [Fe(SCN)] Fe + SCN + H SO Lahus muutus punaseks 2NH4SCN + H2SO4 2HSCN+(NH4)2SO4 lahus muutus roosaks 3HSCN+FeCl3 Fe(SCN)3+3HCl lahus muutus tumeoranziks 4 6 3 6 8.1 Katseklaasi valada ~ 2 mL vett, lisada 1-2 tilka K [Fe(CN) ] ja 1-2 tilka K [Fe(CN) ] 2+ 3+ lahust. Kas lahuses on vabu Fe või Fe ioone, mis annaksid nende ioonide iseloomulikke tõestusreaktsioone nagu katses 7.1 või 7.2? Ei ole, sest muutust värvuses ei toimunud ehk reaktsioon ei toimunud.
foolium 4Al + 3O2 = 2A vees happe lisamisel toimub lahustumatu nutralisatsioonireaktsioon lennuki hõbedavärvi haprtega reageerib energiliselt Al(OH)3 + 3HCl = AlCl3 + 3H2O ehitus pigment 2Al + 3H2SO4 = Al2(SO4)3 + H2 Al(OH)3 + 3HCl --> AlCl3 + 3H2O Alumiiniumi kasutamine Alumiiniumil kui materjalil on teiste metallidega võrreldes terve rida eeliseid: kergus, vastupidavus õhuhapniku ning vee suhtes( tavatingimustes), hea elektri- ning soojusjuhtivus jpm. Oluline on ka alumiiniumi võrdlemisi madal hind( suure osa alumiiniumi hinnast moodustab tema tootmiseks kulutatud elektrienergia maksumus)
Lahus oli värvitu sai turnbulli siniseks 7.3.2CuSO4 + K4[Fe(CN)6] Cu2[Fe(CN)6] divaskkeksatsüanoferrat lahus sai pruuniks 7.4.Cl + AgNO3 AgCl + NO3 Lahuses tekkis valge sade AgCl + 2NH3 * H2O [Ag(NH3)2] + Cl diamiinargentaat [Ag(NH3)2] + Cl + H AgCl 2 NH4 Sade lahustunud 7.5.Lahus sai punaseks 2NH4SCN + H2SO4 2HSCN+(NH4)2SO4 lahus sai roosaks 3HSCN+FeCl3 Fe(SCN)3+3HCl lahus sai tumeorandziks 7.6 Na2HPO4+2HNO3+(NH4)2MoO4t (NH4)3 [P(Mo3O10)4] * 6H2O + 6H2O Lahus sai värvituks pärast temperatuuri tõstmiseks sai kollaseks Komplekside püsivus 8.1 K4[Fe(CN)6] + K3[Fe(CN)6] ei dissotsieeru 8.2 F- + [Fe(SCN)]2+ [FeF]2- fluoroferrat(II) Punane lahus muutuv värvituks 8.3.Cl + AgNO3 AgCl + NO3- Tekkis sade AgCl AgCl + NH3 * H2O [Ag(NH3)2]++ Cl AgI sadet ei teki Järeldus ja kokuvõtte:
Raud(II)sulfaati evitatakse taimekahjurite tõrjevahendina, värvainetena ja tindi saamisel, puiduimmutuslahuste valmistamiseks, et kaitsta puitu mädanemise eest. Raud(III)sooladest nimetame raud(III)kloriidi (FeCl3) ja raud(III)sulfaati ( Fe2(SO4)3 ). Raud(III)kloriidi võib saada vastavate lihtainete otsesel reageerimisel ja raud(III)oksiidi või hüdroksiidi reageerimisel vesinikkloriidhappega : Fe2O3+6HCl= 2FeCL3+3H2O Fe(OH)3+3HCl=FeCl3+3H2O Kasutades vesinikkloriidhappe asemel väävelhapet, saadakse raud(III)sulfaat : 2Fe(OH)3+3H2SO4=Fe2(SO4)3+6H2O Raud(III)kloriidi ja sulfaati kasutatakse reaktiividena keemialaborites. VIII rühma kõrvalalarühma metallid Erinevalt teistest perioodilisussüsteemi rühmadest ei ole VIII rühma kõrvalalarühmas elemendid mitte ükshaaval, vaid kolmekaupa, triaadides. Alarühm koosneb kolmest triaadist. *Rauatraadi kuuluvad raud , koobalt ja nikkel
, .. . Ca(OH)2+CO2 CaCO3+H2O : 273 (00) 760 mm Hg = 1 atm = 101325 Cu(OH)2+2HCl CuCl2+H2O Pa , 1 Vm=22.43 Al(OH)3+3HCl AlCl3+3H2O ( ) STP=.. Al(OH)3 + NaOH Na[ Al(OH)4] ( KOH,NaOH) , Ca(OH)2 CaO Ca(OH)2O 2 Al(OH)3 Al2O3+3H2O
elavhõbe(I)nitraat Hg + 2H2SO4 HgSO4 + SO2 + 2H2O elavhõbe(II)sulfaat 2Hg + 2H2SO4 Hg2SO4 + SO2 + 2H2O elavhõbe(I)sulfaat Kuningveega reageerimisel moodustub kloriid: Hg + HNO3 + 3HCl HgCl2 + NOCl + 2H2O tekivad elavhõbe(II)kloriid ja nitrosüülkloriid · H2-ga Hg ei reageeri, kuid monovesinikuga tekib gaasiline elavhõbehüdriid HgH. Ebapüsivat hüdriidi HgH2 (lag-temp 125 °C) saadakse kaudselt. · Halogeenidega reageerimisel võivad tekkida nii Hg(I)- kui ka Hg(II)- halogeenid (vastavalt Hg2Hal2 ja HgHal2). · Kalkogeenidega S, Se ja Te (O vt eestpoolt) tekivad ühendid HgE (sulfiid, seleniid, telluriid)
Cu+2 + 4NH3 · H2O [Cu(NH3)4]+2 + 4H2O IV rühma sademe lahustamine ja analüüsi käik. IV rühma ioonide tõestamine on süstemaatiline analüüs järgnevas järjekorras. 1. Lisa tiiglis sademele 6M HNO3 lahust (sademega võrdselt) ja kuumuta tõmbe all.Lahustuvad PbS ja CuS.Järele jääb HgS sade, võib tekkida ka vaba väävel S (kollaks või pruunikas kämp).Eralda sade ja tekkinud lahus. 2. Sadet töötle HgS lahustamiseks tiiglis kuningveega HNO3+3HCl tõmbe all aurutades.Väävel ei lahustu ja visatakse ära.Saadud lahusest (vajadusel lisa vett) tõesta Hg+2. 3. Lahusele, mille said 1. punktis, lisa tiiglis 3-4 tilka konts. H2SO4.Sadeneb PbSO4.Auruta tõmbe all "valge suitsu" ilmumiseni.Eralda sade ja järgijäänud lahus (vajadusel lisa vett sademe pesemiseks). 4. PbSO4 sade lahusta 30%-lise ammooniumetanaadi CH3COONH4 abil ja saadud lahusest tõesta Pb+2. 5. Lahusest,mille said 3
Tekivad liht- või uued liitained: Cu(OH)2=tCuO + H2O 2H2O= 2H2 + O2 3. ASENDUSreaktsioon Lihtaine aatomid asendavad liitaine koostisse kuuluva teise elemendi aatomid: 2HCl + Ca= CaCl2 + H2 Fe + CuSO4= FeSO4 + Cu 4. VAHETUSreaktsioon Kahe liitaine "esimesed pooled vahetavad kohad". Vahetureaktsioon toimub, kui tekib sade, gaas, vesi või nõrgem hape. Kulgeb kahe liitaine vahel, kusjuures tekib kaks uut liitainet: 3HCl + Al(OH)3= AlCl3 + 3H2O BaCl2 + Na2SO4= BaSO4 + 2NaCl 5. NEUTRALISEERIMISreaktsioon On aluse ja happe vaheline reaktsioon, mille tulemusena tekib sool + H2O: H2SO4 + 2NaOH= Na2SO4 + 2H2O ; KOH + HCl= KCl + H2O 6. REDOKSreaktsioon Selle käigus muutub elementide oksüdatsiooniaste: Fe0 + S0= FeII S-II 2Fe0 + 3Cl02= 2FeIIICl-I3 7. EKSOTERMILINE reaktsioon [H<0] Kaasneb soojuse eraldumine st. väheneb süsteemi energia ja seda tähistatakse miinusmärgiga (-H):
Selleks lisatakse juurde kolmas komponent - stabilisaator, mis takistab peenendatud osakeste ühinemist. keemiliste reaktsioonide meetod näiteks vesiniksulfiidide oksüdeerumisel tekivad väävli aatomid, millest moodustub väävli sool. Reaktsioonid võivad olla: redoksreaktsioonid, hüdrolüüs (näiteks FeCl3 st Fe2O3 sool), kaksiksidemete küllastamine a)vahetusrealtsioon AgNO3+ KBr AgBr+KNO3 AgNO3 liia korral tekib b)hüdrolüüsireaktsioon FeCl3 + 3H2O Fe(OH)3 + 3HCl c) redoksreaktsioon väävlisooli teke 2H2S + O2 2S + 2H2O Kolloidsüsteemi tekke peamised tingimused: *dispersse faasi mittelahustuvus või küllaldaselt väikene lahustuvus dispersioonikeskkonnas *ainete olemasolu dispersioonikeskkonnas, mis stabiliseerivad osakesi kondensatsioonil, pidurdavad osakeste kasvu *sellised ained viiakse süsteemi kas spetsiaalselt või tekivad dispersse faasi ja dispersioonikeskkonna vahelisel reaktsioonil Kolloidlahuse puhastamine
Selleks lisatakse juurde kolmas komponent - stabilisaator, mis takistab peenendatud osakeste ühinemist. keemiliste reaktsioonide meetod näiteks vesiniksulfiidide oksüdeerumisel tekivad väävli aatomid, millest moodustub väävli sool. Reaktsioonid võivad olla: redoksreaktsioonid, hüdrolüüs (näiteks FeCl3 st Fe2O3 sool), kaksiksidemete küllastamine a)vahetusrealtsioon AgNO3+ KBr AgBr+KNO3 AgNO3 liia korral tekib b)hüdrolüüsireaktsioon FeCl3 + 3H2O Fe(OH)3 + 3HCl c) redoksreaktsioon väävlisooli teke 2H2S + O2 2S + 2H2O Kolloidsüsteemi tekke peamised tingimused: *dispersse faasi mittelahustuvus või küllaldaselt väikene lahustuvus dispersioonikeskkonnas *ainete olemasolu dispersioonikeskkonnas, mis stabiliseerivad osakesi kondensatsioonil, pidurdavad osakeste kasvu *sellised ained viiakse süsteemi kas spetsiaalselt või tekivad dispersse faasi ja dispersioonikeskkonna vahelisel reaktsioonil Kolloidlahuse puhastamine
reduts.ga. 58. Lämmastikhape, iseloomulikud füüsikalised ja keemilised omadused HNO3. Kaubanduslik lämmastikhape on tavaliselt 65%-line =1,40g/cm3, (nim suitsevaks lämmastikhappeks). Värvus pruun, sest happes lahusunud NO2 hape ei lendu 2HNO32NO2+½O2+H2O. Kuumutamisel hape laguneb sama reaktsiooni järgi. Redoksreaktsioonis on alati lämmastiku aatomid oksiidid NO3-+1e+2H+ =NO2+H2O ja NO3+3e 4H+=NO+2H2O Kuningvesi Au+3HCl+HNO3. 21
HNO3 toimel (ei lahustu) Kuid lahj. HNO3 reageerib Fe-ga - praktil. parim “lahusti” rauale Konts. HNO3 – transporditakse Al- või terastsisternides – labori tarbeks taval. 20 l-tes klaaspudelites Konts. HNO3 + konts. HCl (taval. 1 : 3 mahuliselt) – kuningvesi aqua regia (lad., ingl.), царская водка (vene), eau régale (pr.), Königswasser (saksa) Kuningvesi – veel tugevam oksüdeerija kui HNO 3, reageerib Au ja Pt-ga: HNO3 + 3HCl → NOCl + 2Cl + 2H2O Au + 3Cl → AuCl3 AuCl3 + Cl- + H+ → H[AuCl4] tetraklorokuld(III)vesinikhape Plaatinaga tekib analoogselt H2[PtCl6] Nitraadid kristallilised ained; kõige paremini vees lahustuvad soolad üldse peaaegu kõik, ka raskmetallide nitraadid, on hästi lahustuvad - kõrgemal to-l tugevad oksüdeerijad Kuumutamisel nitraadid lagunevad, olenevalt nitraati moodustava metalli aktiivsusest erinevalt:
annaabi.ee 
