10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-01-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
28 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
gretssk
Õppematerjali autor
Üks juugendstiili haru on süntetism, kus puhtad värvipinnad on ilma ruumilise kujutuseta ümbritsetud tumedate kontuuridega .Tarbekunsti tulid juugendlikud vaibad, mööbel, keraamika, ehtekunst. Postimpressionism Postimpressionistid on kunstnike seltskond, kes kokkupuutest impressionismiga valis oma hilisema arengusuuna. Eredaimad esindajad Vincent van Gogh, Paul Gauguin, Paul Cézanne, kelle looming on avaldanud mõju paljudele 20. sajandi kunstnikele. Hollandlane Vincent van Gogh maalis alguses porisemate toonidega, hiljem muutusid värvid heledamaks ja puhtamaks. Õppis, elas ja töötas Prantsusmaal. Meisterlikult värve valides ja tunnetust ning ideid maalides andis ta edasi oma tundeid kirglikult, traagiliselt ja kirkalt. Prantslane Paul Gauguin alustas kunstikogujana ning pidas impressionismi vaimuvaeseks. Leidis ühised huvid sümbolistidega ja arendas enda huvi eksootika vastu, kus sai tundeid väljendada,
Secessiongebäude (Sezessioni Hall)– gorgode maskid fassaadi friisil Josef Hoffmann- Stoclet villa Brüsselis –sopistused, huvitava kujuga põhiplaan, valge marmor, nurkades kuldne/pronksjas metallijoon, neli Heraklese figuuri hoiavad kerajat motiivi, kolm vertikaalset triipu . Viini juugendi käekiri.Otto Wagner – Viini arhitekt ja urbanist. maalitud fassaadid kaetud keraamilise plaadiga, maski ja kolme triibu motiivid, arhitektuur seotud tarbekunstiga –kahemõõtmelised taimornamendid näide: Hoiukassa Viinis- asjalikkus, realism; alumiiniumneetidega kinnitatud õhukesed marmorplaadid, klaaspõrand, juugendlik kaar.MAALILINE e DEKORATIIVNE JUUGEND – ART NOUVEAU - Belgia, Brüssel Värvid sidrunkollane, laimiroheline, purpur. Pika varre otsas ja lopaska õiega lilled. tunne justkui maalitud vahetult enne lillede närtsimist. Voogav joon, Tihti asümmeetiline, Taim kasvamas
Pärgamendi kasutusele võtmisega hakati pühasid tekste üles kirjutama ja piltidega kaunistama, tekkis miniatuur- ehk raamatumaal. Bütsansi kunst 6.sajandil Kreeka ja Väike-Aasia aladel arenev kultuur eraldub usulistes küsimustes Rooma paavstist. Bütsansi kirikud on oma põhiplaanilt tsentraalehitised (keskosa kohal kuppel), nt. Hagia Sophia katedraal, kaheksatahuline San Vitale ja Apostlite kirik Konstantinoopolis. Esineb ka basiilikat ja 9. sajandi lõpust viiskuppelkirikuid, kus peakupli alla ehitati tambuuur ehk silinderjas akendega ruum. Kirikud on seest kaunistatud mosaiikidega, kus inimesi kujutati üsna jäikadena ja foon oli kuldne. Edenes ikoonikunst, mida püüdsid pidurdada 8. 9. sajandil ikonoklastid ehk pildieitajad. Neile ei meeldinud, et inimest ja teisi elusolendeid mistahes moel kunstis kujutatakse. Ikoonil kujutati pühakuid, kellele andis tähenduslikkust ja ülevust kullavärviga aluspind, mis
BAROKK JA ROKOKOO 16. sajandi II poolel hakkas renessansile omane tasakaalustatus ja vaoshoitus taanduma. Ajastu muutunud elutunnetus tõi esile kire, tunded, ülepaisutused ja teatraalse efekti. 16. saj. lõpuks kujunes Itaalias välja stiil, mis sai nimetuseks barokk (borocco – eriskummaline). Peamiseks kunstiliigiks sai arhitektuur, mis arenes tihedas seoses maalikunsti, skulptuuri, tarbekunsti ja pargiarhitektuuriga. Barokk koos sellele järgnenud rokokooga levis Euroopas aastail 1580…1750 ning jõudis hispaanlaste kaudu ka Ameerikasse. Üldjoontes jagunes see järgmisteks perioodideks: varane barokk u 1580.–1620. kõrgbarokk 1630.–17. saj lõpp hilisbarokk 18. saj I pool rokokoo 18. saj 20.–60. aastad
EKSAM: ARHITEKTUURI AJALUGU 19. saj. TÄNAPÄEVANI EKSAMITEEMAD Historitsistlik arhitektuur Euroopas Antiik-Kreeka ja Rooma stiili jäljendamine 6)Historitsistlik arhitektuur- toimub ajaloolis-filosoofiliste tõekspidamiste alusel 7) Histrotsismi enim mõjutanud * Mineviku idealiseerimine tulenevalt tööstsurev. esilekerkinud pahedest * Mineviku uurimine- tingisid muudatused suhtumises ajalukku
Tegelased jõulised, karmi silmavaatega, üliarenenud muskulatuuriga ideaalkangelased. 8.Millise erineva ideoloogiaga õigustati kõnealustes riikides oma kunstipoliitikat? Saksamaal „aaria rassi“ väärikuse rõhutamine, venemaal idealiseeritud tööinimesed. 9.Mis kuulutati nõukogude kunsti ainuõigeks ja lubatuks meetodiks? „Sotsialistlik realism“ 10.Kui võrrelda natsionaalsotsialistlike ja nõukogude arhtiektide suurprojekte, siis millisele järeldusele jõutakse? Sarnane arhitektuur. Eeskujuks klassitsism ja elektika, lisati paraadlikkust. Hooned hiiglaslikud. 18. Eesti kunst 1918-1940 1.Millal kujunes välja eesti rahvuslik kunstielu? Mida peaks selline nähtus tavaliselt sisaldama? 1920ndatel. Oli loodud: 1)korraldati tagasivaatlik eesti kunsti suurnäitus (1919) 2)Tartusse kunstikool „Pallas“ (1919) 2.Kus ja millal avati kunstikool Pallas? Kus sai Eestis õppida tarbekunsti erialasid? Tartus 1919. Tallinna Riiklikus kunsttööstuskoolis.
Karl Schmidt-Rottluff- Die Brücke rajajaid ja peaesindajaid; rõhutab pri mitiivsust. Robustne, värvikas, il me kas. REALISM Sõnal ,, realis m " on õieti kaks tähendust: a) realis m kui suund ( mitte stiil!) b) realis m kui m e etod Üldiseloomustus Realis m kui kunstisuund h õl mab umbkaudu 19. sajandi kolmanda veerandi. Ta hakkas kujune ma Prantsus maa. Põhi mõtteliselt siiski realis m erineb ro mantis mist: realistid kujutasid o ma kaasaega, o ma ümbrust. Nõudsid elu kujutamist objektiivselt, ilustamata, esiplaanile tuli seada tõde. Realistid tundsid huvi argielu vastu, r õhutasid negatiivset. Realistlik kunst ongi puudusi
1 Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst loodi urbaniseerumise ja industrialiseerumise (moderniseerumise) tingimustes ning see põhines enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel ja hõlmas ajavahemikku ca 1870ndatest kuni 1950ndate lõpuni. Modernism tähendab kõige laiemas mõttes Lääne kultuuri iseloomustusi 19. sajandi keskpaigast kuni ca 20. sajandi keskpaigani, hõlmates selle arengu laiu majanduslikke, tehnoloogilisi, poliitilisi tendentse ning suhtumiste paketti. Modernistliku kunsti ajalugu võib hakata „arvutama“ impressionistidest, kes tõid maalikunsti kaasaegse moodsa tehnoloogia – fotograafia – mõjutusi. Modernism - kõrgkunsti modernne traditsioon, mis vastandub mitte ainult klassikalisele, akademistlikule, konservatiivsele kunstitüübile, vaid ka populaar- või massikultuurile.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid