fonoloogiat ühe osana foneetikast (Ariste 1946: 4-5). · "Eesti foneetika" peamise selle ala õppevahendina kõrgkoolides kuni 1990. aastate alguseni, mil selle vahetas välja soome keelest tõlgitud Kalevi Wiigi "Foneetika alused" (1991, tõlkinud ja kohandanud Jüri Valge). Eksperimentaalfoneetika · Eksperimentaalfoneetika alal Eestis esimesed tööd kahe maailmasõja vahelisel perioodil: Tartu Ülikooli õppejõud Willi Peters (nt 1926, 1927a ja b) uuris mõõtmiste alusel lauseintonatsiooni eestikeelses kõnes, k.a luule lugemisel (1929). · Eksperimentaalfoneetika Eestis alates 1965. aastast, mil Tallinnas asutati Keele ja Kirjanduse Instituudi soomeugri keelte sektori koosseisus eksperimentaalfoneetika labor (Georg Liiv, Arvo Eek, Kullo Vende, Mart Remmel jt). 1978. a liideti labor vastloodud arvutuslingvistika sektoriga, 1992. a aga (Tallinna Tehnikaülikooli
nende arv ja keskmine suurus, nende erinev energeetiline varustatus Eesti maareform: Võõrandati kõik mõisad ja maad, mis oli EV piires, hakati jagama seda maad (kõige enne said sõdurid ja nende perekonnad), metsad jäid riigile, talupojad said oma maa peremeheks. Kahehobusetalud(32 tuh, 10- 12ha, 2hobust),käsitöötalud(23tuh,1 hobune). Maareformiga tõusis hobuste arv 230tuh (1927a) Oli kõrgelt energeeriliselt varustatud(traktorid, aurukatlad, elektrimootorid jne.) 16. 1940-1991 a. okupatsioonide lubatud maapidamise piirnormid (ha) ja loomade arv. Võis pidada 0,6-0,25ha õueaiamaad, omada 1 lehma, 1 mullikat, 2 siga, 10 lammast ja kanu 17. Loomakasvatuse tarbeks erinevate kõlvikute vajadus Põllumaa, heinamaa 18. Erinevate söötmistüüpide kasutamine veisekasvatuses
Komitee. EV põhiseaduses 1920 oli keelatud teenetemärke andmine ja vastuvõtmine. RIIKLIKUD TEENETEMÄRGID riigile osutatud teenete eest, 1. Vabadussõja rist 1919 (saksa orduristi motiiv) 3liiki, 2esimest sõjaväelastele. Viimased jagati 1924 aastal alates 1925 ei anta enam. 2. Eesti-Punase Risti Teenetemärk -1920l asutati, rahvale huvides osutatud üldkasulike teenete ja elude päästmise eest, 6klassi. 3. Kotkaristi teenetemärk- kaitseliit 1927a musta värvi on 8 klassi sõjaliste või riigikaitseliste teenete eest. 4. Valgetähe teenetemärk- kultuuritegelastele1936. Riigiteenistuses või omavalistuses osutatud teenete tunnustamiseks 5. Maarjamaa Risti teenetemärk -1995 taasiseseisvuse auks on 6 klassi välismaalastele, kes on osutanud eriti suuri teeneid EV- le. 6. Riigivapi teenetemärk-1936 tal on 6 klassi ja on kõrgeim aumärk riigile osutatud teenete eest.
Eesti Vabariigi teenetemärgid on kehtestatud 5. mail 1994 ja 16. mail 1995 Riigikogus vastu võetud teenetemärkide seadusega. Teenetemärke annab Vabariigi President. Teenetemärkide andmiseks taotlusi esitab Vabariigi Presidendile Teenetemärkide Komitee 1. RIIKLIKUD TEENETEMÄRGID 1.1 Vabadussõja rist viimased jagati 1924 aastal alates 1925 ei anta enam 1.2 EestiPunase Risti Teenetemärk 1920l asutati, elude päästmise eest 1.3 Kotkaristi teenetemärk kaitseliit 1927a musta värvi on 8 klassisõjaline või riigikaitse 1.4 Valgetähe teenetemärk kultuuri 1936 1.5 Maarjamaa Risti teenetemärk 1995 taasiseseisvuse auks on 6 klassi välismaaalastele 1.6 Riigivapi teenetemärk1936 tal on 6 klassi ja on kõrgeim aumärk 30. Pärimuslik ajalugu tõlgendus minevikust ajalooteaduse ja rahvusteaduse piiriteadus, mis eelnevat uurib.
Eesti Vabariigi teenetemärgid on kehtestatud 5. mail 1994 ja 16. mail 1995 Riigikogus vastu võetud teenetemärkide seadusega. Teenetemärke annab Vabariigi President. Teenetemärkide andmiseks taotlusi esitab Vabariigi Presidendile Teenetemärkide Komitee 1. RIIKLIKUD TEENETEMÄRGID 1.1 Vabadussõja rist viimased jagati 1924 aastal alates 1925 ei anta enam 1.2 EestiPunase Risti Teenetemärk 1920l asutati, elude päästmise eest 1.3 Kotkaristi teenetemärk kaitseliit 1927a musta värvi on 8 klassisõjaline või riigikaitse 1.4 Valgetähe teenetemärk kultuuri 1936 1.5 Maarjamaa Risti teenetemärk 1995 taasiseseisvuse auks on 6 klassi välismaaalastele 1.6 Riigivapi teenetemärk1936 tal on 6 klassi ja on kõrgeim aumärk 30. Pärimuslik ajalugu tõlgendus minevikust ajalooteaduse ja rahvusteaduse piiriteadus, mis eelnevat uurib.
o 1926a on üldstreik (9 päeva): selles osaleb üle 4 miljoni inimese, kes nõuavad miinimumpalga kehtestamist. Konservatiivne valitsus ja tööandjad käivitavad karmi vastulöögi ja töölised peavad taganema. Kaevurid streigivad pool aastat. o Töölised ei saa streigist otsest kasu. o Kaudne kasu: asutati esimesed riigiettevõtted ehk riiklik elektriettevõte ja BBC. o 1927a kehtestati ametiühingute tegevust piirav seadus: keelati toetusstreigid, üldstreigid, streigifondidesse raha kogumine. 1925a konservatiivide kabineti rahandusministri Winston Churchilli juhtimisel viidi läbi naela sidumine kullaga = kullastandardi taaskehtestamine (1913a rahaväärtuse tase). Vastu on nt majandusteadlane Keynes. Näiline võit, tegelikult valesamm. I taastas Briti majanduse sära välismaailma silmis. Välismaine kapital
Veidi hiljem koostati uus plaan, mis oli Saksamaale veelgi soodsam. Hiljem vabastati Saksamaa täielikult reparatsioonidest. 1925a. toimus Locarno konverents, seal üritati luua süsteemi, mis välistaks sõja puhkemise Prantsusmaa ja Saksamaa vahel. Sõlmiti Reini pakt, mille järgi pidi Saksa-Belgia ja Saksa- Prantsuse piir jääma puutumatuks ning Reini piirkond jääb demilitariseerituks. Vastutasuks sai Saksamaa loa astuda Rahvaste liitu. 1927a. pöördus Prantsuse välisminister A.Briand USA poole ettepanekuga sõlmida kahepoolne leping, mis keelaks sõja, kui poliitika vahendi. 1928a. kirjutasid 15 riigi esindajad alla dokumendile, mida hakati nim. A. Briandi-Kellogi paktiks. Kellog oli USA riigisekretär. Hiljem liitus paktiga 50 riiki. Leping ei sisaldanud desasmeerimise nõuet ja ei näinud ette agressorivastaseid sanktsioone. 1920ndatel aastatel algatati rahvusvaheline desarmeerimiskonverents, mis avati veebruaris 1932 Genfis
naljatlev suhe. Asümeetrilises naljatlevas suhtes oli nokkimine ühepoolne. See keda nokitakse ei tohtinud solvuda. Sümeetrilises naljatlevas suhtes oli nokkimine kahepoolne. E.E.Evans-Pritchard (1902 1973) Iseseisev ja originaalne mõtleja. Sai magistrikraad Oxfordist ajaloo erialal. Antropoloogiaõpinguid alustas LSE-s (London School of Economics), kus temast sai Malinowski ja Seligmani õpilane. Välitöö Azandede ja Nueride juures Aafrikas. 1927a valmib azandedest doktoritöö. LSEs andis loenguid sotsiaalantropoloogias. 1932.a. Sai sotsioloogia proffessoriks Kairo ülikoolis, seejärel andis Oxfordis loenguid Aafrikast kuni Teise Maailmasõja puhkemiseni. II Maailmasõjas teenis Etioopias, Liibüas, Sudaanis ja Süürias. Sudaanis võitles koos Anuakkidega itaallaste vastu. Seepeale Londoni ajalehtedes: "London Don Guerrilla: Led Abyssinian Tribesmen". 1945 tagasi Inglismaal, 1946.a. Sai Oxfordis sotsiaalantropoloogia professoriks.
annaabi.ee 
