Perioodile on omased ka lilli meenutavad klambrid ja muud aksesuaarid juustes. Natural form period, 1877-1882 1877a. 1878a. 1879a. 1880a. 1882a. Vahepeal saabus aga periood, kus naised jätsid lokkide tegemise sinnapaika ja kandsid tavalistes viimistletud suurtes krunnides juuksed. Perioodi nimigi ütleb, et see oli naturaalsest ja tagasihoidlike soengute aeg. Second bustle period, 1883-1889 1883a. 1884a. 1886a. 1888a. 1889a. Sajandi lõpuks jõuame siiski tagasi lokkide juurde ja seekord lähevad moodi veelgi peenemad lokid ja veelgi kõrgemale krunni tõstetud soengud. Värvilisi ja suuri kübaraid hakatakse üha enam kandma, ka pärldetailid jõuavad juustesse. Mood Eestis Kui rääkid moest Eestis 19. sajandil peaksime rääkima rahvarõivastest. Rahvarõivaste all mõeldakse eelkõige 19. sajandil Eestis kantud pidulikke
Nii meie, 10. klass, kui ka 11. klass oli tunnis. Tunnis räägiti kiriku ajaloost ja muudest kirikuga seotud huvitavatest legendidest jne. Kirik on avatud 6 päeva nädalas. Kirikust ma sain teada palju uut. Kirik on püha koda (Issanda koda). Kirik kuulub kogudusele (koguduse liikmetele).Aleksandri kirik kuulub Aleksandri kogudusele(Aleksandri kogudusele kuulub ka näiteks Mihkli kirik)Aleksandri kirik on umbes 130 aastane.Aleksandri kirik sai valmis 1884a. .Enne viimast soda oli Narvas 16 kirikut. Aleksandri kiriku peaukse ees on torn(lane torn).See torn on 60, 75 m.pikkune.Peaukse kohal on pilt,mis on tehtud mosaiik tehnikaga.Sellel pildil on kirjas:Õndsad on puhtad südamed. Esimese korruse joonel (väljas) on kivid teist värvi torn on üle nelja aasta vana ehk enne polnud seal torni.Kirik on hisoritsistlikus stiilis,eklektiliselt on ühendatud neoromaani ja neoklassitsistlikke elemente. Aleksandri kiriku uhkus on mööbel ja uksed
Jurjev (praegu nimi Tartu) – on esimene kirjalik mainimine nende pentside tegelemisest kaasaegse Eesti territoriumil. 1830 – 1840 aastel ilmusid esimesed vene ja saksa keele õpikud eesti lastele. Kõikide talupojade vallakoolides kirjandus ja matemaatika olid kohustlikud ained. Õpetajate koolituseks ja ette valmistamiseks oli organiseeritud umbes 10 õpetajate seminaarium. Esimesena kooli, mille õpetajate kollektiiv oli tervelt eesti, oli Hugo Treffneri gümnaasium (asutatud 1884a.) Tartus. 1880 aastal algas üldine venestamine. Venestamise periood hilines rahve liikumist. Haridus ja tööstus oli muutnud saksa keelest eesti kellele, õpetaja ja töötajad olid asendatud. Samasl ajal oli kõikide vene propageerimine. Sel ajal vene keele oskamine andis eestlastele võimalusi olla samal kõrgtasemal nagu sakslased ja olla kõrgkeskkondades – valistusetöötajate, juristede jne juures. Eestlaste mõju kasvas ka linnavalitsuses 1883a. oli asutatud Eesti Tudengite
1885- määrati uued kindralkubernerid. Eestis- Šahhovski ja Liivimaal- Zinovjev. 33. Kas venestamine saavutas oma eesmärgi, selgita! – Ei, enamik seltse ikkagi tegutses edasi venestamise ajal. 34. Ehitused, mis venestamiseaega meenutavad. – Aleksander Nevski katedraal ja Kuremäe klooster. 35. Eesti Üliõpilaste Selts. – Kujunes eesti haritlaste jaoks tähtsaks kooskäimiskohaks. Seltsi liikmes suhtlesid eesti keeles. 1884a. pühitseti Otepää kirikus EÜS-i lipuks sinimustvalge lipp, mis on eesti lipp tänapäevani.
Venestamine tabas rängalt hariduselu. Uued õppeprogrammid ei näinud ette kodumaa ajaloo, maateaduse ega kirjanduse õpetamist. Venestamine pärssis eesti kultuurielu. Uus rahvuslik tõus Enamik seltse tegutses edasi. Tekkisid uued seltsid: karskusselts- tervise hoidmine on rahvuslik kohustus, moodustati kutseühinguid ning vabatahtlikke tuletõrjeseltse. Rahvusliku liikumise uus juht Villem Reiman. Edendas karskusliikumist ning pani aluse eesti ajaloo uurimisele. 1884a. Pühitseti Otepääl Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuks sinimustvalge lipp. Poliitiline olukord Eestis 20.saj algul ning 1905.a. revolutsioon Tartu ja Tallinna poliitiliste ringkondade võrdlus: Tartu liberaalid Tallinna Konservatiivid (radikaalid) Päevaleht Postimees Jaan Tõnisson Päevaleht Teataja Konstantin Päts
Järve kallastel elutseb aga hulk erinevaid linde. Mitmed Titicaca järves elavad loomad, kes kunagi olid esindatud arvukalt, on kaasajal väga ohustatud. Populatsioone on vähendanud reostus, inimeste poolne ülepüük, aga ka näiteks Titicaca järve inimeste poolt sisse toodud forell, kes on hakanud liigselt peremehetsema. Titicaca järv on huvitav ka sõjalisest aspektist. Järve kaldal asuv Boliivia on kaasajal merepiirita riik (kunagised mereäärsed alad kaotati 1979 – 1884a. kestnud sõja tulemusena Tšiilile), kuid omab siiski laevastikku. See paikneb peamiselt Titicaca järvel ja Amazonase jõgikonda kuuluvatel jõgedel. Kokku on Boliivia laevastikus enam kui 160 alust ja kuni 5 tuhat „mere“väelast ning neid teenindavat isikut. Jõgedel ja järvedel baseeruva sõjalaevastiku lõi Boliivia 1963.a. Titicaca üheks oluliseks vaatamisväärsuseks on järve Peruu poolel asuvad Urose ujuvad saared, ja nende saarte elanikud
taganemine. 1885-1894 Sm toimus 199 kohtuprotsessi, kus arutuse all luteri kirikuõpetajate teod. Uus rahvuslik tõus Enamik seltse tegutses edasi. Tekkisid uued seltsid: karskusselts- tervise hoidmine on rahvuslik kohustus, moodustati kutseühinguid ning vabatahtlikke tuletõrjeseltse. Rahvusliku liikumise uus juht Villem Reiman. Edendas karskusliikumist ning pani aluse eesti ajaloo uurimisele. 1884a. Pühitseti Otepääl Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuks sinimustvalge lipp.
1870-1880ndateni oli tööliste organiseerumine oma õiguste kaitseks illegaalne tegevus: keelatud streigid, kollektiivsed nõudmised. Esimesed keeluseadused tulid juba 18.saj lõpus 19.saj alguses. Üheks esimeseks Le Chapalier' seadus(1791), mis oli otseseks reaktsiooniks aprilli-mai 1791 manufaktuuritöölised(80 000) hakkasid streikima, nõudes suuremat palka ja tööpäeva piiramist 13-tunniga. See keeelas töölisühingute asutamised ja streigid. Sest hoiti kinni 1860ndateni ja al 1884a lubati ametiühinguid formuleerida ja streikida. Samamoodi Saksamaal aktiviseerus töölisliikumine mõningal määral aktiviseerus 1850-1860ndatel sotsialistlike ideedega ja kuulutati keeluvastaseks. Combination Act(1799) keelas UKs ltöölisliikumised, aga kaotati 1825, kui minigl määral ametiühinguid lubati, aga oldi väga vastu sellele. Tööliste madalat aktiivsust mõjutas lisaks illegaalsusele ka sellest, et riik lähtus 19.saj lõpuni
annaabi.ee 
