ta kursust kordama. Ta astus Wietingi esimesse elementaarkooli. Seal õppis ühe semestri ning pääses kreisikooli. Kolme aasta pärast lõpetas ta ka selle. Eduard Vilde hakkas aega veetma peale kooli lugedes ja teatris käiies. Luges enamasti välismaa autorite teoseid. Eesti kirjandusest luges ta vaid ajalehti. Nii õppis ta Eesti kirjakeele selgeks ja hakkas tegelema kirjutamisega. 1882. Aastal valmis ta esimene jutt ,,Kurjal teel". 1882a sai ta ajalehe ,,Virulased" töötajaks. Vilde tegi ka katse omandada Tartu ,,Postimeest" see ei tulnud välja kuna ta lihtsalt ei viitsinud seda toimetada. Pärast seda asus E.Vilde tööle Riias. Seal oli tema peamisteks sissetuleku allikateks lühijuttude kirjutamie. Varsti asus Eduar aga jälle ,,Postimehe" toimetusse. Seal pidi ta küll palju töötama,aga see ei pakkunud talle rahuldust. 1897.a Kolis Vilde Narva, kus Eduardit oli koheselt kutsutud ,,Virmalised" toimetusse. Seal
- Eesti Kirjameest Selts (Hurt) - Eesti Aleksandrikooli peakomitee (Hurt, Jannsen, Jakobson, Köler jt): kohalike abikomiteede loomine -> aktiivne seltsiliikumine (laulu- ja mänguseltsid, karskusseltsid jne) - Ajaleht ''Sakala'' (Jakobson 1878) - Tüli rahvusliku liikumise juhtide vahel 1880ndal: - Jannseni halvatus ja eemalejäämine - Rahvusliku liikumise lõhenemine: Jakobson vs Hurt - Hurda lahkumine Peterburi - 1882a. Jakobsoni surm - 1883a. Aleksandrikooli komiteede sulgemine ja venestusaja algus. 3)Juhid: Hurt- lõi agaralt kaasa Vanamuise seltsi tegemistes, osales juhtivalt eest rahvusliku liikumise suurüritustes (tuntud kõnemees). Esindas Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja Eesti Kirjameeste Seltsi presidendina rahvusliku liikumise mõõdukat suunda. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist.
Franz Schubet Sündis Viini lähistel, oli 12mes laps, lapsi kasvatas range kooliõpetajast isa, väga varakult õppis selgeks viiuli, klaveri ja vioolamängu. Ta õppis Viini õukonnalauljate koolis. Õppis sealjuures ka kompositsiooni, mõne aja töötas algklassi õpetajana, hiljem vabakutseline helilooja, lõi oma teosed impulsiivselt, kiiresti, ilma suuremate parandusteta, ilma klaverit, esines väikestele seltskondadele. Looming: 9sümf, kuulsaim neist 1882a loodud ,,Lõpetamata sümfoonia", mille partituur leiti 37a pärast helilooja surma, 2osaline. Oli klassikalise ajastu suurim laulude looja. Tema soololaul muutub võrdseks instrumentaal zanritega. Tuntumad laulutsüklid: ,,Ilus möldrineiu", ,,Talvine teekond", ,,Luigelaul". Johannes Brahms Saksa helilooja, Hamburgis möödus lapsepõlv, isa vabakutseline muusik mängides erinevaid pille. Huvitus ajaloos, kunstist, kirjandusest omandas väga hea klaverimängu oskuse, põhiteadmised teoorias
1872a. 1874a. 1875a. 1876a. Nagu ka piltidel näha võib siis olid tol ajaperioodil moes rokokoo stiilis lokid, mis siis kinnitati kõrgele pähe ja lasti osad lokid rippu. See oli suursugune aeg, kus kõik pidi olema veidi üle pakutud ja suureks aetud, nii ka soengud. Perioodile on omased ka lilli meenutavad klambrid ja muud aksesuaarid juustes. Natural form period, 1877-1882 1877a. 1878a. 1879a. 1880a. 1882a. Vahepeal saabus aga periood, kus naised jätsid lokkide tegemise sinnapaika ja kandsid tavalistes viimistletud suurtes krunnides juuksed. Perioodi nimigi ütleb, et see oli naturaalsest ja tagasihoidlike soengute aeg. Second bustle period, 1883-1889 1883a. 1884a. 1886a. 1888a. 1889a. Sajandi lõpuks jõuame siiski tagasi lokkide juurde ja seekord lähevad moodi veelgi peenemad lokid ja veelgi kõrgemale krunni tõstetud soengud
- Ühendamine toimus kahes faasis. Esiteks toimus Põhja-Saksa liidu loomine pärast Saksa- Austria sõda 1866.a, misjärel asutati järgmisel aastal põhiseadusega Preisi liitriik. Teiseks loodi Saksa Riik pärast Prantsuse-Saksa sõda 1870/71. Saksamaast maailmariik, kasvõi läbi vallutuste, iga riigi poliitikasse. 7. Kolmikliidu moodustamine: aeg, liikmed, eesmärgid. Kuidas oli see seotud imperialismipoliitikaga? - Kolmikliit: *Saksamaa *Austria-Ungari 1879a. *Itaalia 1882a. Eesmärk: Ta soovis haarata uusi kolooniaid. Et oma mõjuvõimu suurendada, vajas Saksamaa võimsat laevastikku. Saksamaa eesmärk oli purustada Prantsusmaa ning kinnitada oma mõjuvõim Euroopa mandril. Kolooniad taheti ümber jaotada nii, et Saksamaa oleks esindatud kõikjal maailmas. Otsest sõjalist kokkupõrget Inglismaaga püüdis Saksamaa esialgu vältida. 8. Miks nimetatakse Austria-Ungarit kaksikmonarhiaks? Milline oli selle riigi iseärasusest
Seisis talupoegade huvide eest. Boikoteeris eestimeelset kirikuõpetajat. Pöördus tülli Jannseniga. Oli kirikuvastane. Uskus, et eestlased saavad võrdsed õigused. Seisis eelkõige jõukamate talupoegkondade huvide eest. Lahkhelid Hurdale oli vastuvõetamatu Jakobsoni kirikuvastasus ning seetõttu lõpetas ta ka oma tööde saatmise Sakalasse. Jakobson pöördus tülli ka Jannseniga, süüdistades teda vanameelsuses ja koostöös sakslastega. 1881a. Tapeti keiser Aleksander II. 1882a. Suri Jakobson. Venestamine Võimule tuleb Aleksander III, eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine. Asjaajamine läks üle vene keelseks. Tugevnes tsensuur. Eestimaa kuberneri Sahhovski eestvedamisel rajati õigeusu katedraal Toompeale. Venestamine tabas rängalt hariduselu. Uued õppeprogrammid ei näinud ette kodumaa ajaloo, maateaduse ega kirjanduse õpetamist. Venestamine pärssis eesti kultuurielu. Uus rahvuslik tõus Enamik seltse tegutses edasi
ta 1882 EÜS sinimustvalge lipu pühitses sisse Otepääl. 4. Juuni. Wilhelm oli venestamisvastane, sp oli ka kirjutiste tõttu politsei järelevalve all. Kolga- Jaani kirikuõpetajana oli koduarestis- ei saanud Kolga-Jaanist lahkuda. Lahkhelid Hurdale oli vastuvõetamatu Jakobsoni kirikuvastasus ning seetõttu lõpetas ta ka oma tööde saatmise Sakalasse. Jakobson pöördus tülli ka Jannseniga, süüdistades teda vanameelsuses ja koostöös sakslastega. 1881a. Tapeti keiser Aleksander II. 1882a. Suri Jakobson. Venestamine Võimule tuleb Aleksander III, eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine. Asjaajamine läks üle vene keelseks. Tugevnes tsensuur. Eestimaa kuberneri Šahhovski eestvedamisel rajati õigeusu katedraal Toompeale. Venestamine tabas rängalt hariduselu. Uued õppeprogrammid ei näinud ette kodumaa ajaloo, maateaduse ega kirjanduse õpetamist. Venestamine pärssis eesti kultuurielu. Venestamine tähendas:
võimuta ja seetõttu pidid sakslased looma rahvusriigi keelelisel pinnal. Herderi ,,Volkslieder", kus on eesti- ja lätikeelsed laulud, sai aluseks rahvaluule kogumisele üle Euroopa. Herderi keele- ja kultuurikeskne kontseptsioon rahvusest on väga põhjapanev Räägitakse subjektiivsest ehk polünteristlik koolkond(?). Subjektiivse koolkonna olulisemaid kõnesid oli Ernest Renani ,,Riigirahvuse teooria", mida arenas 1882a. Tema jaoks oli rahvus vabatahtlik, subketiivne: rahvus moodustub siis, kui inimestel on soov koos elada, kes juba on teinud koos suuri asju ka kes soovivad teha veel. Renan küsis, kas on rahvusel objektiivseid kriteeriume. 1. Saab ola geneetiline päritolu või rass, ent osutas, et sellist ei teki, sest kõik on segu kõigest. 2. rahvus ei saa olla seesama, mis keel, sestmuidu ei saa olla ameeriklased rahvus.
annaabi.ee 
