Holstre, Paistu, Tarvastu ) Viljandi oli majanduslikult kõige jõukam Haritlased õhutasid eestlasi osa võtma avalikust elust ning sõnastasid nende õiguslikud ja kultuurilised õigused 1875 a. võttis Johann Voldemar Jannsen kasutusele sõna ,,eestlane" Jannsen rajas järjepidava eesti ajakirjanduse Andis välja 1857-1863 Pärnus nädala lehe ,,Perno Postimees" ja Tartus 1864 aastast ,,Eesti Postimees" Korraldas esimesed suured kultuuriüritused 1860a-il. Levis Lõuna-Eestis laiaulatuslik palvekirjadeliikumine Ees otsas ärksad haritlased ja talupojad (J.Köler, A. Ja P.Peterson, J.Adamson, M.Jakobson) Peterburi patriootide ehk rahvasõprade toetusel õnnestus üle anda suur märgukiri Aleksander II-le Märgukirjas taotleti soodsamaid maa ostu- ja rendihindu, teoorjuse kaotamist, eesti keele kasutamise laiendamist, rahvakoolide allutamist vene haridusmin-ile ning, et kogudus saaks endale valida kirikuõpetaja ise
põllumajanduse areng. - *19 saj. keskpaigal sai seaduste uuendustega seaduslikult vahet teha mõisamaal ja talumaal. Mõisnikud aga said õiguse eraldada juba talupoegade käes olnud maast 17-20% mõisale. Toimus viimast korda talumaade mõisastamine. Uued seadused pakkusid talupojale võimalust asendada teorent raharendiga. Kadus tasuta teotöö. Mõis hakkas ise endale tööjõudu palkama. Liivimaa riigimõisates oli teorent kadunud juba 1860a. Eramõisates olid raharendile üle läinud umbes pooled. Talurahvas pooldas ise raharenti, kuigi see võis põhjustada seda, et talurahvas oli mõisnikule võlgu. Rendimäärad kasvasid, algul maksid talupoeg renti 45-40 rubla, aga 1890ndatel juba 100 rubla. *Tekkisid rahutused, sest talupojad arvasid, et seadus on nad teotööst vabastanud ja loodeti teoorjuse piiramist. Mõisnikud
1869- I üldlaulupidu Tartus 1872- Eesti Kirjameeste Seltsi asutamine. Võeti kasutusele uus kirjakeel, eesti keele edendamine. 1878- Sakala asutamine Juhid ning nende tegevused: J.V.Jannsen- hakkas välja andma Eesti Postimeest. Rahvusliku liikumise eestvedaja. Tal oli kihelkonna kooli haridus. Organiseeris Laulupeo. Lõi Vanemuise Seltsi. Peab väga tähtsaks kultuurielu arendamist rahvusliku kandjana. Oli vanameelne. Jakob Hurt- Pärit Põlvamaalt. Sündis 1860a. TÜ usuteaduskonna üliõpilane. Tegi Vanemuise Seltsi tegemistes kaasa. 1872 oli Otepää kirikuõpetaja. Tuntud kõnemees. Seisukoht: eestlased peavad vaimult suureks saama. Pooldas kirikut. C.R.Jakobson- lõpetas J.Cimze kooliõpetajate seminari ja teenis leiba Tormas õpetajana. Hakkas kaastööd tegema Eesti Postimehega, propageeri karskusideid, nõudis hariduselu paranemist. 1878a. Asutas Sakala. Seisis talupoegade huvide eest. Boikoteeris eestimeelset kirikuõpetajat
sõbralikult vastu, kuid valgete massililne juurdetulek muuutis olukorda. -- Inglismaa Põhjapoolsetes kolooniates levisid farmid ja peremees käis ise jahil, kudus riiet, tegi sepatööd ja haris põldu. Kuid Lõunapoolsetel kolooniates oli tavaks rajada suuri tubaka istandusi ning villa istandusi ja toodi tööjõuks sinna Aafrikast neegerorju. -- Aeg- 1861 - 1865 Põhjused: Peamine küsimus oli orjandus küsimus. Lõuna pool pooldas orjandust, kui 1860a. valiti presidentiks Põhja poolne esindaja Abraham Lincoln. Lincoln ei pooldanud orjandust, ning Lõuna pool tahtis eraldi riigi lüüa. Tulemused: Orjuse kaotamine. Ühendriikide kodanik võis lääneosas endale maa saada pärast 5 aastast harimist. Lincoln tapeti teatris. -- Lincoln oli põhja osariikide esindaja. Ta tahtis orjandust igalpool kaotada. Ta sai presidendiks, ning sellepärast tõususi kodusõda. Ta kaotas orjuse. Ta tegi nii et
1869- I üldlaulupidu Tartus 1872- Eesti Kirjameeste Seltsi asutamine. Võeti kasutusele uus kirjakeel, eesti keele edendamine. 1878- Sakala asutamine Juhid ning nende tegevused: J.V.Jannsen- hakkas välja andma Eesti Postimeest. Rahvusliku liikumise eestvedaja. Tal oli kihelkonna kooli haridus. Organiseeris Laulupeo. Lõi Vanemuise Seltsi. Peab väga tähtsaks kultuurielu arendamist rahvusliku kandjana. Oli vanameelne. Jakob Hurt- Pärit Põlvamaalt. Sündis 1860a. TÜ usuteaduskonna üliõpilane. Tegi Vanemuise Seltsi tegemistes kaasa. 1872 oli Otepää kirikuõpetaja. Tuntud kõnemees. Seisukoht: eestlased peavad vaimult suureks saama. Pooldas kirikut. C.R.Jakobson- lõpetas J.Cimze kooliõpetajate seminari ja teenis leiba Tormas õpetajana. Hakkas kaastööd tegema Eesti Postimehega, propageeri karskusideid, nõudis hariduselu paranemist. 1878a. Asutas Sakala. Seisis talupoegade huvide eest. Boikoteeris eestimeelset kirikuõpetajat
Austria sundis S-P desarmeeruma, mida viimane ei teinud.Austria väed tungisid 1859 Sardiiniasse ja puhkeb teine iseseisvussõda (esimene 1848-1849). Vastavalt paktile kuulutab Prantsusmaa Austriale sõja ning Austria lüüakse puruks. 1859 Solferino lahing. Austria on sunnitud loobuma Lombardiast Sardiinia kasuks. Sardiinia andiski Nizza ja Savoia Prantsusmaale. 1860ndatel toimus Garibaldi väga edukas ühendamisliikumine altpoolt. 1860a liikub Garibaldi kõigepealt Sitsiiliasse, siis maismaale, kus lüüakse puruks Mõlema Sitsiilia kuningriigi väed. Edasi ründab Garibaldi paavstiriiki Roomas, mis tegelikult oli Napoleon III abiga taastatud 1849a. Napoleon III toetab nüüd ka veel ikkagi paavsti, aga samas ka S P'd. Garibaldi lööb paavsti vägesid Castelfidardo lahingus. Itaalia kuningriigi kuningaks pidi olema Vittorio Emanuele, mida tunnistas ka Garibaldi(punased särgid). Ametlikult tunnistatakse 1861.a veebruaris
Term- avalikud saunad, erinevad meelelehutus võimalustega koht. Circus maximus- Tähtsaim hiotroom kaarikat omavaheline võistlus paik. 4 võistkonda oli. Asus keisrilossi kõrval. Colosseum- amfiteater. Pompeji Asub kampaania maakonnas, 89ekr sai rooma kolooniaks. 63 pkr toimus suur maa värin mis elati seal üle. 79 pkr toimus linna lähedal vesuuvi vulkaani purse , ja linn jäi tuha ja laavakivi alla. 1748a alustatti esimesi välja kaevamisi ja 1860a algasid regulaarsed välja kavamised kestavad siia maani need kaevandused seal. Linn asetses künakal, oli ümbritsetud ring müüriga. Hoonete ehitamis aeg 6-1 saj ekr. Küllaltki hästi on säilinud foorum , jupiteri tempel , turu hone, ja vanim rooma amfiteater ( 80ekr). 20000 hukkus ainult 2000 inimest. Kultuur Kreeka mõjud Nad võtsid kreeklastelt üle nende alg teoseid ja hakkasid nendest oma asju arendama.
prantslased , sakslased ,teisel kohal vene kapital, kohalik baltisaksa oma jäi kolmandaks. Läti tööstus oli ennekõike välistööstus. 1914 aastal tegutses läti aladel 11 suurt kommertspanka, ka venemaal tegutsevad kommertspangad ei suutnud ennas sisse süüa siia, kaubandus oli ka baltisakslaste käes, neile kuulusid suuremad import ja eksport ärid. 30,04 Läti ajalugu. 30.04 Jaunas Strava. Aluspanija J. Veiderbaum, TÜ õppinud. Riia lätlaste selts. 1860a hakatai välja andma Diena lapa, Uus ajaleht, uue voolu peamine häälekandja. Moodustasid ennekõike nooremad haritlased. Radikaalsemalt meelestatud. Nende orientatsioon suunatud Lääne-Eu. Poliitilises eesmärgiks. Demokr, kodanikuõigused, parlament, põhiseadus. Tegemist ei olnud ainult poliitilise suunitlusega. Tuleb vabaneda varakapitalistlikust stiihiast, tuleb luua korrastatud kapitalistlik ühiskond, vaestemate kihtide teadlik järelaitamine
annaabi.ee 
