A.R.J. Turgoti majanduslikud seaduspärasused ja riigi roll JACQUES TURGOT (1727-1781) arendas edasi Quesnay majanduslikku õpetust (VABAMAJANDUS: Majandus tuleb vabastada igasugustest piirangutest, et avada tee võimalikult suure kasumi teenimiseks. Valitsuse sekkumine majandusse pigem vähendab kui suurendab majanduslikku aktiivsust.) Colberti järglasena finantside peakontrolörina 1770ndatel aastatel teostas ta oma reforme valgustatud absolutismi vaimus. Ta arendas edasi seda, mis Colbert oli alustanud. Colbert: * pooldas tsentraliseeritud manufaktuuride rajamist * püüdis süstematiseerida ja ratsionaliseerida riiklikku kontrollaparaati majanduse üle. Poliitiline olukord oli muutunud soodsamaks. Ta suutis likvideerida tsunftid ja kaotada viljakaubanduse sisetollid. Erinevalt Quesnayst pööras Turgot rohkem tähelepanu kaubandusele, tööstusele, pangandusele.
Kunstniku matustest Kadriorus oli kujunenud üldrahvalik leinatalitus. 2. Lossi peamaja (Kadrioru kunstimuuseum) + tiibhooned (kunstimuuseumi kontoriruumid), ehitatud 1718–1727. Lossi köök (Mikkeli muuseum) ehitatud 1780ndatel, mansardkorrus 1828 Jääkelder (Presidendi kantseleile kuuluv hoone Mikkeli muuseumi kõrval) ehitatud 1780ndatel, II korrus 1920ndatel (kunstnik Johannes Greenbergi ateljeeks) Vana vahimaja, ehitatud 1770ndatel / 19. sajandil külalistemaja (Kohvik Luigetiigi juures) Lustla, ehitatud 1721–1727 (Kadrioru turismiinfopunkt, kohviku vastas) Uus vahimaja, ehitatud 1828 (Kadrioru pargimuuseum, Lossi värava vastas) Ülemine aed: Lilleaed (Kadrioru kunstimuuseumi taga, külastajatele avatud + kunagise Miraažitiigi aed (Presidendi kantselei Roosiaed, külastajatele suletud) Peeter I vana palee, 17. sajandi maja ehitatud ümber pärast 1714. aastat (Peeter I majamuuseum)
aastal, nelinurkse ringmüüri kuju on säilinud 14. sajandist. Linnus on elanud üle nii hiilgeaegu kui ka arvukaid rüüsteretki. Kõige rohkem kannatasid Põltsamaa elanikud aga Liivimaa Kuninga Magnuse ajal, kes oli endale residentsiks valinud Põltsamaa (Oberpahlen) ja valitses siin 1570-1578. 8 Ka linnus sai sajandite vältel kõvasti kannatada ja 1770ndatel ehitati vana konvendihoone asemele kaunis rokokoostiilis loss. 1941. aastal hävinud unikaalse lossi varemeid pole tänaseni suudetud täielikult konserveerida. Siiski on loss Põltsamaa piirkonna tõmbekeskuseks, lossihoovis asuvad Põltsamaa Muuseum ja Turismiinfopunkt, Veinikelder ühes väikese toidumuuseumiga, galerii pART, Lossi Restoran, Käsiteokoda, Põltsamaa Käsitööseltsi Värkstuba, Eesti Pressimuuseum ning EELK Põltsamaa Niguliste Kirik.
teisele korrusele, nt Mihhaili loss (pildil) e. Praegune Vene muuseum. Ta on ka maavägede peastaabi hoone autoriks. B. Kastrelli tuntuim teos on Paleeväljak e. Ermitaaz A. ZAHHAROVi tuntuim teos on admiraliteedihoone (sõjalaevastiku peakorter), mille fassaadi kogupikkus on üle 700m. C. L. ENGEL kutsutakse Helsingi arhitektiks, kujundas terve klassitsistliku südalinna, nt Helsingi suurkirik (pildil), Senatihoone. Baltikumi jõudis klassitsism juba 1770ndatel. Selle keskuseks oli Tartu, mis 1775 baroksena maha põles. Sümboliks on Tartu Ülikooli peahoone. Baltikumis ehitatakse ka palju kivist klassitsistlikke mõisaid. Eestis on näha ka Inglise palladionismi tunnuseid (risaliit jms), nt Riisipere mõisahoone Harjumaal klassitsistlik, aga säilinud risaliidid. Sel ajal on ka mõisnikud ise oma mõisaid projekterinud. 4. Romantism Inglismaal, Saksamaal, Hispaanias Romantikutele sobisid maalikunst ja graafika need mitte ei olnud vaid
Portreteeritavate hulka kuulus väga silmapaistvaid isikuid. Näiteks tantsijanna Guimard’i hävinud portree kõrval peetakse oluliseks ka Davidi onu Jacques Buroni portreed (1769) ja tema abikaasa „Madame Buroni portreed“ (1769).9 1775 pärast oma diplomi saamist, lahkus David Pariisist10 koos Henri Pierre Danloux’ ja õpetaja Vieniga. Teel Rooma peatuti Parmas ja Bolognas, et Corregio ja Carraccide freskodega tutvuda. 1770ndatel aastatel oli antiigivaimustus jõudnud kulminatsioonini ning antiikesemete kollektsioneerimine oli muutunud suurmoeks. Eeskuju selleks ei andnud keegi muu, kui paavst ise, kes avas 1772. aastal Vatikanis antiikkunsti muuseumi Museo Pio-Clementino. David jõudis tänu seal töötavatele Winkelmanni ja arheoloogide Antoine-Chrysostome Quatremére de Quincy ja Gavin Hamiltoni abil otseselt vanarooma kunsti juurde. 11
levikuteed. Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid. Võrreldakse erinevaid rahvaluule pala variatsioone, et selgitada välja algupärane tekst ja selle asukoht. Väärtustab suuri rahvaluulekogusid. Nn soome meetodi arendaja Kaarle Krohn. Walter Anderson. Julius Krohn. 19. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud sellega kaasnesid? Iseseisvus Herderi ideedega 1770ndatel aastatel. Välitöödega alustati 19. sajandil. Huvi folkloori lugude vastu: vennad Grimmid. Teadusharude vaheliste piiride väljajoonistumine: rahvaluule/folkloor folkloristika, muinasteadus arheoloogia, rahvateadus, etnograafia (etnoloogia). Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli asutamine Tartu ülikoolis 1919. aastal. Esimesteks professoriteks Walter Anderson ja M. J. Eisen. 20. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv?
Kooristseenid tähtsalt kohal, nagu antiiktragöödias itaalia opera seria's teatavasti oli koore väga vähe, sest truppidel polnud oma koori. Gluck ja Calzabigi kirjutavad koos kõigepealt balleti ,,Don Juan" (1761) (Calzabigi kirjutab stsenaariumi, see on esimene läbiva süzeega ballett) ja seejärel oopereid nagu ,,Orpheus ja Euridyke" (Orfeo ed Euridice), millest hiljem valmib ka prantsuskeelne variant Pariisi jaoks, ,,Alkestis" jt. 1770ndatel sai ta ooperitelllimusi Pariisist ka tänu sellele, et tema endine lauluõpilane Viini õukonnas, printsess Marie Antoinette, abiellus prantsuse troonipärijaga. Teine Glucki propageerija Pariisis oli filosoof J.-J. Rousseau. Glucki puhul on paradoksaalne see, et kuigi ta oli ooperireformaator ning püüdis lähendada teatrit ja muusikat, on ta osutunud pigem monumendiks muusikaloos kui täisvereliseks teatriautoriks teda on surmajärgselt hoopis vähem
Kõik vabamüürlased ei olnud kirjanikud, aga nad olid lugejad. Nad esitasid kirjandusele juba teistsuguseid nõudeid, kirjandus muutuski psühholoogilisemaks tunnetekirjelduseks. Ligimese abistamine oli ühiskonna parandamise üheks tugevamaks allikaks. Oluline oli rikaste inimeste varanduse jagamine vaestega. Mõlemad said sellest kasu vaene sai raha ja rikas meeleparandust. Vm vabamüürlus oli alguses ajaveetmisetegevus. Aga 1770ndatel hakkas arenema väga tõsine ja mõjuv massoonide liikumine. Selle üheks liidriks oli ajakirjanik ja kirjanik Nikolai Novikov. Ta kasvas keskpärases aadliperekonnas. Novikovi karjääris sai määravaks see, et ta määrati Katariina II seadusandlusliku komisjoni sekretäriks. Ta pidi Vm jaoks välja töötama uut seadusandlust. Selleks kutsuti esindajad igast Vm kubermangust. Sellest pidi saama Vm parlament
annaabi.ee 
