Seega lähtun lõiketöötlusprotsesside kirjeldamisel eeldusest, et töödelda tuleb terasest materjali. Lõikeriista materjaliks kasutan kõvasulamit. Vastavalt ISO 513 valin materjaliks P10, sest detaili lõiketöötlemisoperatsioonid koosnevad valdavalt treipingis detaili pindade silumisest ja puuriga avade puurimisest. Positsioon Pinna kirjeldus Lõiketöötlemise viis i number 1 Otspind, Ø 170mm Treimine 2 Välispind, silindriline, Ø 170mm, Treimine kõrgus 20 mm 3 Ava, Ø 10mm, sügavus 20 mm, 6 Puurimine tükki 4 Sisepind, Ø 90mm, pikkus 10 mm Treimine 5 Otspind, Ø 90mm Treimine 6 Otspind, Ø 120mm Treimine 7 Välispind, silindriline, Ø 110mm, Treimine pikkus 10mm
V:Hirss, sorgo, nisu, mais, maniokk, bataat. 18.Mis põhjustab kõrbestumist? V:Karjakasvatus. Loomad söövad kõik taimed ära, metsa raiutakse maha. 19.Miks esineb savannialadel sageli näljahäda? V:Põllud ja karjamaad kuivavad ära ning inimesed ja loomad jäävad nälga. 20.Mis on Sahel? V: Piirkond Sahara lõunapiiril, kõrbe ja savanni üleminekuvöönd.Põhja-Sahel muutub aeglaselt kõrbeks. Aasta sademete hulk on seal ettearvamatu - 40mm ja 170mm vahel. See on Etioopia ja Sudaani viimaste aastate näljahädade üks põhjusi. 21.Kes on masaid? V:Üks suuremaid hõime Ida-Aafrikas. Tegelevad karjakasvatusega ja vähesed küttimisega. 22.Nimeta inimeste traditsioonilised tegevusalad savannis. V:Karjakasvatus, põlluharimine, küttimine. 23.Nimeta inimeste tänapäevased tegevusalad savannis. V:Istandused, põlluharimine(vähe), loomakasvatus, kaevandamine, turism.
Wmm - maks. molekulaarne veemahutavus. Raskesti omastatav vesi = Wmm-Wnärb. 7.Mis on mulla aktiivveemahutavus, millise mullakihi kohta seda määratakse ja kuidas selle alusel muldi jaotatakse? maksimaalne veehulk, mida muld looduslikes tingimustes on võimeline kinni pidama ülalpool kapillaarvöödet. Väga väike- 75cm paksusest kihist alla 90mm, väike 90-110mm, alla keskmise 110-130mm, keskmine 130-150mm, üle keskmise 150-170mm, suur 170-190mm, väga suur üle 190mm. Arvutatakse mm/10cm kohta ehk mahu%-des. 8.Mis on mullalahus, kuidas selle konsentratsiooni saab reguleerida?Mullalahus on mulda sattunud vee ja mulla vastastikkuse toime tulemus. Mullalahuse konsentratsioon sõltub:1.Mulla vee sisaldusest. 2.Temperatuurist 3.Süsihappegaasi sisaldusest 4.Bioloogiliste protsesside intensiivsusest. 9.Millist temperatuurivahemikku mullas loetakse biokeemilistele protsessidele soodsaks? Optimaalne temperatuur on 20..35kraadi
Wmm - maks. molekulaarne veemahutavus. Raskesti omastatav vesi = Wmm-Wnärb. 7.Mis on mulla aktiivveemahutavus, millise mullakihi kohta seda määratakse ja kuidas selle alusel muldi jaotatakse? maksimaalne veehulk, mida muld looduslikes tingimustes on võimeline kinni pidama ülalpool kapillaarvöödet. Väga väike- 75cm paksusest kihist alla 90mm, väike 90-110mm, alla keskmise 110-130mm, keskmine 130-150mm, üle keskmise 150-170mm, suur 170-190mm, väga suur üle 190mm. Arvutatakse mm/10cm kohta ehk mahu%-des. 8.Mis on mullalahus, kuidas selle konsentratsiooni saab reguleerida?Mullalahus on mulda sattunud vee ja mulla vastastikkuse toime tulemus. Mullalahuse konsentratsioon sõltub:1.Mulla vee sisaldusest. 2.Temperatuurist 3.Süsihappegaasi sisaldusest 4.Bioloogiliste protsesside intensiivsusest. 9.Millist temperatuurivahemikku mullas loetakse biokeemilistele protsessidele soodsaks? Optimaalne temperatuur on 20..35kraadi
parasniisked suure veemahutavusega. Taimed veega hästi varustatud liigniisked ajutiselt või pidevalt liigniisked 6. 7. Aktiivveemahutavus- väliveemahutavus Wakt.=(Wväli-Wnärb)·Dm=(mm/10cm) maksimaalne veehulk, mida muld looduslikes tingimustes on võimeline kinni pidama ülalpool kapillaarvöödet. Väga väike- 75cm paksusest kihist alla 90mm, väike 90-110mm, alla keskmise 110-130mm, keskmine 130-150mm, üle keskmise 150-170mm, suur 170-190mm, väga suur üle 190mm. Arvutatakse mm/10cm kohta ehk mahu%-des. 8. Mullalahus on mulda sattunud vee ja mulla vastastikkuse toime tulemus 9.20-30 10. 11.Näitab vesinikioonide ning molekulaarse vesiniku konsentratsioonide vahekorda ehväiksem 200 ülekaalus taandmustingimused ehsuurem400 ülekaalus hapendustingimused ja kui ehsuurem700, siis taimedele kahjulik.soovitatav 400-600 12. Lessiveerumine mõistetakse ibe ja kolloidosade ümberpaigutumist ülemistest kihtidest
KT 2 1. Aktiivveemahutavus- väliveemahutavus Wakt.=(Wväli-Wnärb)·Dm=(mm/10cm) maksimaalne veehulk, mida muld looduslikes tingimustes on võimeline kinni pidama ülalpool kapillaarvöödet. Väga väike- 75cm paksusest kihist alla 90mm, väike 90-110mm, alla keskmise 110-130mm, keskmine 130-150mm, üle keskmise 150-170mm, suur 170-190mm, väga suur üle 190mm. Arvutatakse mm/10cm kohta ehk mahu%-des. 2. Aeratsioonipoorsus ehk mulla õhumahutavus. Määratakse mullas välivee mahutavuse juures Sõltub: mulla mehaanilisest koostisest, lasuvustihedusest, struktuursusest, kuivendusastmest. Liivmuldades on õhumahutavus 22-32%; saviliivas 10-18%; savides 4-6%, turvasmuldadel0-25% Mulla üldine poorsus Kesk-Eesti muldades on umbes 30% veega täidetud ja 10% õhuga täidetud poore
kuuluvad Gangese jõgikonda, suurimad jõed on Karnali, Kali, Gandak, Kosi, ja Arun. Maavarasid on vähe, leidub väikeseid poolkäsitöönduslikult kasutatavid ligniidi ning vase- ja rauamagi leiukohti. Märkimisväärne on hürdroenergia varu. Kliima on tüüpiline mussoonkliima. India ookeanilt puhuvad suvemussoonid juunist septembrini, toovad himaalaja mäestikuga põrkudes kaasa palju sademeid. Himaalaja lõunanõlvul võib sadada kuni 5000mm/a ja peaahelikutagustes orgudes 150-170mm/a. Talvemussoon jaanuarist veebruarini toob Tiibetist kuiva ja külma õhku. Mussoonid ja kõrgusvööndilisus kujundavad ka temperatuuriolud. Terais on suvine päevamaksimum üle 40 kraadi, kõrgmäestikus langeb temperatuur talvel alla -40 kraadi Rahvastiku kiire juurdekasv on põhjustanud metsade maharaiumise, jõgede bioloogilise reostumise ja õhu saastumise, õhusaaste on suurim Katmandu orus. Viimastel aastatel on
0- 3)lagunemiskeskkonna niiskus:kuiv-seeneline intensiivne orgaanilise aine lagunemine 75cm 1.alla 90mm-väga väike 2.90-110mm- lag.(haritaval maal,metsas) parasniiske-aeroobsed Org.aine (huumuse)jagunemine mullaprofiilis- väike,3.110-130mm-alla keskmise,4.130-150mm- bakterid(vajavad O 2 suureneb kiiresti)märg- suurem osa huumusest paikneb orgaanilise aine keskmine,5.150-170mm-üle keskmise,6.170- anaeroobsed bakterid(ei vaja õhu O 2 ) 4)temp- akumulatsioonihorisontides.Vertikaalsuunas 190mm-suur,7. Üle 190mm-väga suur. tõus 10°C võrra suurendab lagunemiskiirust 2...3 paikneb org.aine väga ebaühtlaselt Paiknemise Paepealne liivsavimuld=50 mm,leetunud korda.Optimaalne 20...35°C 5)mulla seaduspärasused: 1)org.aine sisaldus on suurim liivmuld=110mm,leostunud reaktsioon(happesus):happelises keskk
6)Wmax-(maksimaalne veemahutavus)kõik mullapoorid on veega täidetud.taimele see ei meeldi,on võimalik kasut üldise poorsuse määramiseks. 7)Wakt. - aktiivveemahutavus: (mm/10 cm kohta e.mahu %-des) Wakt.=(Wväli-Wnärb)*Dm (=mm/10 cm kohta) selle valemi järgi saab arvutada veevaru kättesaamist mullas) 1.alla 90mm-väga väike 2.90-110mm-väike, 3.110-130mm-alla keskmise, 4.130-150mm-keskmine, 5.150-170mm-üle keskmise, 6.170-190mm-suur, 7. Üle 190mm-väga suur. Paepealne liivsavimuld=50 mm,leetunud liivmuld=110mm,leostunud liivsavumuld=160,parim järvamaa162mm Liivsavimuld on kõige suurema veetihedusega muld Eesti muldi iseloom.läbiuhteline veereziim-sademed ületavad aurumise. Sademeid Eestis 5,500-6,600 mm ehk 55-66 cm. a4SZArurumine 30 cm aastas.pool veestpeab minema mullast läbi või siis auruma. Muldi rühmitatakse veereziimilt:
s 0.9 d1 fywd 0.9 410 204 Valin 2 6 A sw = 57mm2 1 2 VRd2 = 58.9kN < VSd,x / l=0.7 = 64.1kN < VRd2 = 196.3kN 5 3 s siis max = 0 .6 d1 = 0 .6 410 = 246mm < 300mm A sw 57 s= = = 173mm < smax = 246mm A sw / s 0.33 Võtan s=170mm A sw 57 w = = = 0.0017 > w,min = 0.0016 s b w sin 170 200 sin 90° 3.5. Pikiarmatuuri ankurdus - Varda baasankurdus fyd lb = 4 fbd 12 340 lb,12 = = 443mm 4 2.3 14 340 lb,14 = = 517mm
täpsusega. · Ajutiste reeperitena võib kasutada topograafilistel mõõdistamistel ja aerofotode kõrguslikul sidumisel ka selleks sobivaid kohalikke objekte, nagu suure kivi kõige kõrgemat kohta, kännu sisse löödud raudteeliiprinaela jne. · Seinareeperid paigaldatakse vähemalt nädal aega enne nivelleerimist püsiehitise vundamenti või silluse tugisambasse. Standardse kujuga seinareeperi pikkus on 170mm, millest 120mm müüritakse vundamenti puuritud avasse ja 50mm ulatub välja. Seinast väljaulatuva kerakujulise reeperipea läbimõõt on 45mm. · Pinnasereeperid rajatakse põhiliselt siis, kui puudub sobiv ehitis seinareeperi paigaldamiseks. Pinnasereeperi pea on keevitatud või betoneeritud 2 meetri sügavusel asetseva betoonaluse sisse müüritud raud- või plastmasstoru otsa, 50 cm sügavusele kupitsa pinnast
Ajutiste reeperitena võib kasutada topograafilistel mõõdistamistel ja aerofotode kõrguslikul sidumisel ka selleks sobivaid kohalikke objekte, nagu suure kivi kõige kõrgemat kohta, kännu sisse löödud raudteeliiprinaela jne. Seinareeperid paigaldatakse vähemalt nädal aega enne nivelleerimist püsiehitise vundamenti või silluse tugisambasse. Standardse kujuga seinareeperi pikkus on 170mm, millest 120mm müüritakse vundamenti puuritud avasse ja 50mm ulatub välja. Seinast väljaulatuva kerakujulise reeperipea läbimõõt on 45mm. Pinnasereeperid rajatakse põhiliselt siis, kui puudub sobiv ehitis seinareeperi paigaldamiseks. Pinnasereeperi pea on keevitatud või betoneeritud 2 meetri sügavusel asetseva betoonaluse sisse müüritud raud- või plastmasstoru otsa, 50 cm sügavusele kupitsa pinnast
annaabi.ee 
