Heliõpetus Jana Sarnavskaja 2012 Sisukord Heli Heli levimine Heli peegeldumine Müra Füüsika ja muusika Kokkuvõte Heli Heliallikaks nimetatakse võnkuvat keha Heliks nimetatakse keskkonnas levivat võnkumist Inimene kuuleb heli vahemikus 16Hz kuni 20 000Hz Infraheli on heli, mille sagedus on väiksem kui 16Hz Ultraheli on heli, mille sagedus on suurem kui 20 000Hz Kindla helikõrgusega heli tekitamiseks kasutatakse heliharki Heli levimine Laineks nimetatakse võnkumise levimist keskkonnas Heli levimise kiirus sõltub õhutemperatuurist, õhuniiskusest ja õhurõhust Heli levimise kiirus õhus on 330 m/s Heli levimise kiirus vees on üle nelja korra suurem kui õhus, 1450 m/s Heliallikas tekitab laineid, mis jõuavad meie kõrvadeni. Heli peegeldumine
Heli omadused Kõrgus Kõrgus sõltub õhu võnkumise kiirusest 1Hz=1 võnge sekundis Helihark=440Hz=440 võnget 1 sekundi jooksul Inimkõrv on võimeline kuulma 16Hz kuni 20000Hz Infrahelid- jäävad allapoole kuulmispiiri Ultrahelid-jäävad kuulmispiirist kõrgemale Absoluutne kuulmine- suutmine peast määrata noodi kõrgust Heli tugevus ehk dünaamika Kuulmislävi on piir mis eraldab kuuldamatuid helisid kuuldavatest helidest db- helitugevuse mõõtühik 130db- suurim helitugevus mida inimkõrv suudab taluda Müra- segav, tugev heli. Pikapeale tekitab tervisehädasi näiteks peavalu, unetus, stress, lihaspinge, keskendumishäired.
1)võnkeamplituud x0 2)periood T(s) 3)sagedus f(Hz) 4)lainepikkus (m) 5)laine levimise kiirus v=f (m/s) Ülesanne: Lainepikkus on 200m ja sagedus 0,06Hz. Leia laine levimiskiirus. ANDMED: LAHENDUS: =200m v=f f=0,06Hz v=200m . 0,06Hz=12m/s LEIDA: v=? Üheks lainete liigiks on helilained. Inimkõrv kuuleb helina võnkumisi, mille sagedus on vahemikus 16 20 000 Hz. Infraheli sagedus on väiksem kui 16Hz Ultraheli sagedus on suurem kui 20 000Hz Vaakumis heli ei levi. Heli levimiskiirus 0°C õhus ja normaalse õhurõhu puhul on 332m/s. Temperatuuri tõustes heli kiirus kasvab. Näiteks 15°C juures on 342m/s ja 100°C juures 386m/s. Helivaljust mõõdetakse detsibellides. Inimese valulävi on 130db. Muusikaline heli: Müra: Ülesanded: KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS ,,Perioodilised liikumised". 1. Tiirlemine. 2. Pöörlemine.. 3. Raadiuse pöördenurk. 4. Radiaan. 5. Nurkkiirus. 6
Akustika on füüsika osa, kus uuritakse helinähtusi. Helinähtuseks on heli tekkimine ja levimine. Heliallikaks nimetatakse võnkuvat keha. Kuidas me helisid kuuleme? Õhu kaudu kandub võnkumine meie kõrva ja kõrvas olev trummikile hakkab samuti võnkuma, seda tajumegi helina. Heliks nimetatakse keskkonnas levivat võnkumist. Õhuta ruumis heli ei levi.Mida lühem on võnkuv osa, seda kõrgem on heli. Inimene kuuleb heli sageduste vahemikus 16Hz kuni 20 000Hz. Kuuldavat heli nimetatakse ka hääleks. Heli mille sagedus on väiksem kui 16Hz nimetatakse infraheliks, mille sagedus on suurem kui 20 000 Hz nimetatakse ultraheliks. Laineks nimetatakse võnkumse levimist keskkonna (vees). Mida suurem on ruum, seda rohkem peegeldunud heli hilineb. Mis tekitab müra? Müra tekitavad korrapäratult võnkuvad helid: merelainete kohin, tuule vihin, äikese kärgatus jne on looduslikud mürad, kodus
tegevuses. Kanapimedus häiritud kepikeste töös. Kuulmine Kuulmisallikaks on kõrv, sellega eristame helilaineid, heliallika asukohta ja liikumist. Kõrvalest suundab helilained kuulmiskäiku, mis lõppeb trummikilega, mis hakkab võnkuma. Sealt liiguvad helilained kuulmeluukestele (vasar, alasi, jalus; keskkõrv), mis võimendavad võnkeid ja edastavad teole (sisekõrvas). Heli Tajume õhuvõnkeid 16-20 000 hertsi Infraheli sagedus alla 16Hz, ei kuule, kuid põhjustab valu kõrvas, väsimust ja hirmu (loodusnähtused, äike, tuul, maavärin) Ultraheli üle 20 000 Hz, seda kuulevad delfiinid, nahkhiired 300-3500 Hz inimese kõne helisagedus Väga tugevad helid valu, kuulmiskahjustus Alaline müras viibimine koormab psüühikat.
Ühik. Võnkesageduseks nimetatakse täisvõngete arvu, mida pendel sooritab 1 sekundi Jooksul. Ühik: Valem: 58.Mis määrab heli kõrguse? Heli kõrguse määrab heliallika võnkesagedus. 59.Kuidas sõltub heli kõrgus sagedusest? Mida suurem on heliallika võnkesagedus, seda kõrgemat heli see teeb ja mida. madalam on heliallika võnkesagedus, seda madalamat heli see tekitab. 60.Mis on kuuldav heli ehk hääl? Hääl on kuuldav heli, vahemikus 16Hz-20 000Hz, mida inimene kuuleb. 61.Mis on infraheli? Infraheli on heli, mille sagedus on väiksem kui 16Hz. 62.Mis on ultraheli? Ultraheli on heli, mille sagedus on suurem kui 20 000Hz, 63.Mis on laine? Laine on võnkumise levimine keskkonnas. 64.Mis ühikutes mõõdetakse heli valjust? Helivaljuse mõõtühikuks on 1 db (0,1 B) 65.Mis on kaja? Kaja on peegeldunud heli, mida kuuleme iseseisva helina. 66.Mis tekitavad müra? Müra tekitavad korrapäratult võnkuvad kehad.
Punkte B mis võnguvad väikseima amplituudiga või ei võngu üldse nim. Inteferentsi miinimum punktideks seal lained kohtuvad vastupidises faasis (hari, nõoga, nõgu harjaga) ja nõrgendavad teineteist. Interferentsi miinimum tekib kohas kus lainete käigu vahe on paaritu arv 2k+1*2/2 23. Nähtust, kus lained painduvad tõkete taha nim. Lainete difratsiooniks. Toimub siis kui tõkke mõõtmed on võrreldavad või väiksemad kui lainepikkus. 24. Infraheli, helisagedusega alla 16Hz 25. Ultraheli on sama kiirus nagu tavalisel helilgi ainult et ultrahelil lainepikkus on tavailiste helite lainepikkusest palju kordi väiksem. Heli levimise kiirus õhus on 340 m/s
sagedusega- võnkesagedusega- kaasa võnkuma. See on resonants. Väga tugev heli võib tekitada nii tugeva resonantsi, et klaas puruneb. Helihark Helihark on u-kujuline metallhark, mis võnkuma panduna tekitab heli sagedusega 440 Hz. Muusikas kasutatakse heliharki helikõrguse etalonina muusikariistade häälestamisel ja laulmisel. Helihark võeti kasutusele Inglismaal. Infraheli, ultraheli Kõige madalamaks heliks, mida inimene uuleb, loetakse 16Hz. Sellel juhul sooritab heliallikas ühes sekundis 16 täisvõnget. Kõrgeimaks heliks, mida inimene kuuleb, loetakse 20000Hz. 8 Heli, mille sagedus on väiksem, kui 16Hz, nimetatakse infraheliks. Heli, mille sagedus on suurem, kui 20000Hz, nimetatakse ultraheliks. On kindlaks tehtud, et imikud kuulevad ultraheli. Kuidas on seotud muusika ja heliõpetus?
31. Seleta mõiste- pikilaine V: Pikilaine võnkumine toimub pikki levimissuunda. 32. Seleta mõiste- ristlaine V: Ristlaine võnkumine toimub levimissuunaga risti. 33. Defineeri lainepikkus V: Lainepikkus () on kaugus kahe samas taktis võnkuva punkti vahel. 34. Defineeri difraktsioon V: Difraktsiooniks nim. Lainete paindumise tõkete taha. 35. Laine kõrgus. V: vt. Küsimus 30 36. Mis on hääl ehk kuuldav heli ? V: Hääl on heli, mille sagedus jääb 16Hz - 20 000Hz vahele. 37. Kui suur on heli levimiskiirus õhus? V: Heli levimiskiirus õhus on 344 m/s. 38. Millest ja kuidas sõltub keelpilli heli kõrgus V: Keelpilli heli kõrgus sõltub keele jämedusest. Mida jämedam keel, seda madalam on sagedus. 39. Defineeri laine peegeldumine V: Lainete peegeldumine on laine tagasipöördumine keha keskkonna lahutuspinnalt lähtekeskkonda. 40. Defineeri interferents V: Interferents on lainete liitumine, misse tulemusena nad
teepikkuse korrutisega.Seda tehakse siis kui keha liigub mingi jõu mõjul. A=Fs. Võimsus-füüsikaline suurus,mida mõõdetakse ühes ajaühikus tehtava tööga. Võnkumine-liikumine, mis kordub kindlate ajavahemike järel. Amplituud-suurim kaugus tasakaalu asendist. Võnkeperiood-ajavahemik,mis kulub ühe täisvõnke sooritamiseks. T=t/n. Võnkesagedus-võngete arv ajaühikus. f=n/t. Inimese kõrv kuuleb 16Hz - 20 000Hz. Kuuldava heli kõrguse määrab võnkesagedus. Laine-võnkumise levimine keskkonnas. Lainepikkus-kahe ühtmoodi võnkuva punkti vaheline kaugus. Heli kiirus-helilaine levimise kiirus keskkonnas, sõltub keskkonnast ja temperatuurist. Kaja-heli peegeldumisel tekkiv nähtus. Soojusliikumine-aine koosneb osakestest;aineosakeste korrapäratu,lakkamatu liikumine. Siseenergia-aineosak. liikumis-ja vastastikmõju energiate summa.
Lindistatud esitlus võib võimaldada interaktiivsust läbi navigatsioonisüsteemi. Otseülekanne võimaldab interaktiivsust läbi esitleja või esitaja interaktsiooni. Multimeediumid Heli Heli on oma olemuselt võnkumine, mida inimese kõrv suudab kuulda Heli iseloomustavad suurused on: Sagedus: võngete arv sekundis, mõõdetakse Hertzides (Hz), mida madalam sagedus, seda madalam heli, mida kõrgem sagedus, seda kõrgem heli. Inimese kõrv kuuleb heli sagedusega 16Hz kuni 20 kHz. Amplituut: mida suurema amplituudiga on helivõnked, seda suurem on helitugevus (seda valjem heli), Helitugevus: helitugevust mõõdetakse detsibellides (dB), kokkuleppeliselt on kõige vaikse heli, mida inimene kuuleb 0 dB ja tavaline vestlus toimub enamasti helitugevusega 70 dB Ribalaius (bandwidth): on seadme poolt maksimaalselt madala sagedusega edastava signaali ja maksimaalselt kõrge sagedusega edastatava signaali vahe. Digitaalne heli
1 Hz = 1 1 herts on selline sagedus, kui keha teeb ühe võnke sekundis. 1s Võnkesagedus ja võnkeperiood on pöördväärtused. f=1 T=1 T f 58.Mis määrab HELI KÕRGUSE? Võnkuva osa pikkus määrab heli kõrguse. 59. Kuidas sõltub HELI KÕRGUS SAGEDUSEST? Mida suurem on heliallika võnkesagedus seda kõrgemat heli see tekitab. 60. Mis on kuuldav heli ehk hääl? KUULDAV HELI ehk HÄÄL on keskkonnas leviv võnkumine sagedusega 16Hz kuni 20 000 Hz. Inimene kuuleb sellise sagedusega heli. 61.Mis on infraheli? Heli, mille sagedus on väiksem kui 16 Hz, nimetatakse INFRAHELIKS. Inimene ei taju infraheli. Infraheli on inimesele kahjulik. 62. Mis on ultraheli? Heli, mille sagedus on suurem kui 20 000 Hz, nimetatakse ULTRAHELIKS. Inimene ei taju ultraheli. 63. Mis on laine? LAINE on võnkumise levimine keskkonnas. 64.Mis ühikutes mõõdetakse heli valjusust? HELIVALJUSE ühik on 1 bell (1 B)
Laine kannab edasi energiat. Ristlaine korral vonguvad osakesed risti laine levimissuunaga. Ristlained saavad levida ? tahketes kehades; ? kahe keskkonna lahutuspiiril. Pikilaine korral vonguvad osakesed piki laine levimissuunda. Pikilained saava levida ? tahketes kehades; ? vedelikes; ? gaasides. Interferents on lainete liitumine Lainete paindumine tokete taha on difraktsioon. Heli, mille sagedus on suurem kui 20000Hz, on ultraheli. Heli, mille sagedus on vaiksem kui 16Hz, on infraheli. Heli levimiskiirus soltub keskkonnast ja temperatuurist. Vastuvoetava heli korgus oleneb sellest, kas heliallikas liigub vastuvotja suhtes voi ei liigu. Seda tuntakse Doppleri efektina. Heliallika lahenemisel on vastuvoetava heli sagedus suurem kui heliallikast kiirgunud heli sagedus. Heliallika kaugenemisel on vastuvoetava heli sagedus vaiksem. Helide jagunemine: ? toon harmooniline laine; ? kola mitme harmoonilise laine summa;
interferentsi korral. Võib tekkida peegeldumisel mingilt takistuselt või keskkonna ebaühtludelt. Seisevlaine amplituud olened otselaine ja peegeldunud laine faaside vahest.Paisud-punktid, kus 2x=±n saavutb amplituud maksimaalse vaartuse. Sqlmed- punktid, kus 2x=± (n+1/2) on vqnkeamplituud null 13.Helilaine (võrdlus valguslainega) tahkes, vadeles või gaasilises keskkonnas leviv meh. võnkumine (elastsuslained). Kuuldav heli on sagedusega 16Hz 20kHz 14.Infraheli mille sagedus on <16 Hz, inimkõrv ei kuule. , , . (, )., , , ,.. ( (.. ), , - ) Ultraheli mille sagedus on >20 kHz, inimkõrv kaa ei kuule. . . . , ( ). - (, D2, - . , .. , , - - ). 15.Heli valjus on kuulmispaistingu tugevuse mõõt. Sõltub heli efektiivrõhust ja sagedusest. Helivaljuste võrdlemiseks kasut. Suurust L, mida nim. Helivaljuste tasemeks. Voolamine 1
kolmas.Audioloogia-on teadus mis uurib müra mõju inimese kuulmisele. Kuuldava helissagedus 16-2000Hz.Kõne 500-2000 Hz,muusika 400-8000Hz. Kuulmise nõrgenemine algab 20a ja jätkub kogu elu jooksel. Intensiivne nõrgenemine algab 10a töötamise järel pideva müra järel. Esmalt kahjustub helisagedustepiirkond 4000 Hz,kõnekuulmisepiirkond 500-2000Hz ei ole kahjustatud,see tekib hiljem.albul on raskused es ja h häälikuid sisaldavate sõnade kuulmisel.infraheli on sagedusega alla 16Hz,ultraheli on sagedusega üle 20 000Hz.Füsioloogiliselt on heli mehhaaniliste võnkumiste poolt inimese kõrvas esile kutsutud haisting.Mida iseloomustavad üks helikõrgus,valjus,toimimise aeg. Helirõhk on see rõhk mis kaasneb helilainetega õhukeskkonnas on väike kui on (alla 0,01 Mpa.). Helitugevuse füsioloogilisteks piirväärtusteks on kuulde ja valu lävi. Kuulde lävest nõrgemat heli inimene ei kuule. Valulävest tugevamat heli tekitab valu tunde kõrvades. Läve olenevalt
· Ressurss (mitu lehekülge kuus) · Kulumaterjali hind (lehekülje kohta) · Müratase · Maksimaalne paberiformaat · Maksimaalne paberi paksus Heli Heli on oma olemuselt võnkumine, mida inimese kõrv suudab kuulda Heli iseloomustavad suurused on: · sagedus: võngete arv sekundis, mõõdetakse Hertzides (Hz), mida madalam sagedus, seda madalam heli, mida kõrgem sagedus, seda kõrgem heli. Inimese kõrv kuuleb heli sagedusega 16Hz kuni 20 kHz. · amplituut: mida suurema amplituudiga on helivõnked, seda suurem on helitugevus (seda valjem heli), · helitugevus: helitugevust mõõdetakse detsibellides (dB), kokkuleppeliselt on kõige vaikse heli, mida inimene kuuleb 0 dB ja tavaline vestlus toimub enamasti helitugevusega 70 dB · ribalaius (bandwidth): on seadme poolt maksimaalselt madala sagedusega edastava signaali ja maksimaalselt kõrge sagedusega edastatava signaali vahe.
närvisüsteemi peaajju, kus seda analüüsitakse. -) Peaajus tekib pärast analüüsi aisting. * Aistingute täpset arvu ei osata öelda, sest need on kokkuleppelised ja seega räägitkse umbes tosinast aistingust. * Aistingute kaudu saab inimene teada maailmas toimuvast. -) Inimene saab kuni 90% kogu informatsioonist tuleb nägemismeelest. *) Daltonism haigus, kus sa ei erista erinevaid värvitoone. -) Inimese kõrv kuuleb helisid vahemikus 16Hz 20000Hz. -) Võnketugevusi mõõdetakse detsibellides liiga nõrku ja liiga tugevaid inimene ei erista. *) Infrahelidel on inimese psüühikale halb mõju ja võib isegi hulluks ajada ja tappa. -) Haistmismeel ninas asuvad retseptorid võtavad vastu aineosakesi, mille tagajärjel tunneme lõhnu, kuid võrreldes kahe eelmisega ei ole see nii tähtis osa. Samas on teada, et haistmismeel arenes kõige kiiremini välja kuid siiski pole see meil nii tugev kui teistel loomadel
annaabi.ee 
