Olustvere mõis Helen Hütt 12.A Olustvere mõis on rüütlimõis Olustveres, Suure-jaani kihelkonnas Viljandimaal. Olustvere on Lõuna-Eesti suurimaid mõisaid. Mõis rajati 16.sajandi keskel ordumõisana. Liivi sõja järel Poola ajal oli mõis riigi omanduses. Kui 1620ndatel läks Lõuna-Eesti sõja tulemusena Rootsi kätte, sai Olustverest de la Gardie'de hiigelvalduste üks osi. 1630ndatel aastatel pantis de la Gardie'delt mõisa Valentin von Schilling, alates 1660ndatest aastatest oli mõis aga von Schlippenbachide aadliperekonna omanduses. 1742. aastal siirdus mõis perekonnasidemete kaudu von Fersenite aadliperekonna valdusse, kes pärinesid Harjumaalt Pahkla mõisast. Millalgi 17. sajandil viidi mõisakeskus ka tänini säilinud asukohta.
c)koguma makse d)Raha laekumise jälgmine 2) Aadlike omavalitsusorganid, nende ülesanded a)Eestimaa rüütelkond b)Liivimaa rüütelkond c)Saaremaa rüütelkond Ülesanded: 1)Maavaldajate aadlike koondamine 2)Aadlike õiguste kaitsimine Rootsi riigivõimu eest 3)Korraldasid maapäevasi iga 3a tagant, valiti maanõudnikud,nende eesotas oli Liivimaa maamarssal nagu väejuht rüütelkonnal 3) Eesti rahvastik 17. sajandil, rahvastiku koosseisu ja rahvaarvu mõjutanud tegurid 1620ndatel oli talurahva arv vähem kui 100 000 1629 oli rohkete sõdade tõttu rahvaarv ikka veel väga väike 1630ndal hakati maad uuesti kasutusele võtma 17.saj hakkas Eestimaale tulema teisi rahvad , suureem osa inimesi elas Saaremaal. 1695 oli rahvaarv üle 350 000. Rootsiajal tabasid Eestit näljahädad , Suur nälg oli Eestis 1695-1697 , mil suri palju inimesi ning rahavstik jälle vähenes. 4) Miks rootsi ajal pöörati suurt tähelepanu luteri kiriku tugevdamisele Eesti alal? Mida selleks tehti
et usa ühiskond õiglasem kui iraagi oma ja et dem võimalik transportida, uskus, et kui iraagi-sugune riik arendab salaja tuumarelva, siis usa-sugusel riigil õigus sekkuda) Näide 2: Miks sekkus Gustav Adolf 30-aastasesse sõtta? Riigid võistlesid kaubandusteede pärast, et jälle ressursse kindlustada v nt tsivilisatsioonide kokkupõrge. Poolt- ja vastuargumentide kaalumine Riiginõukogus 1620ndatel aastatel: poliitilis-diplomaatilised(kes meie liitlased, kuidas see mõjutab meie tulevast olukorda pol maastikul, kui saksa keiser tugevneb protestantlike riikide arvel) sõjalis-strateegilised( sõda varem v hiljem rootsi terr-l, kus peaksid sõdima), majanduslikud( kus odavam, kas vaenlase v enda terr-l, sadamad), õiguslikud ja eetilised (kas saksa minek on üldse õiglane ja kas seda võimalik ka maailamle tõestada mitte jätta endast muljet kui julmast ja
Rüütelkonnad: a) Eestimaa rüütelkond b) Liivimaa rüütelkond c) Saaremaa rüütelkond Ülesanded: 1) Maavaldajate aadlike koondamine 2) Aadlike õiguste kaitsimine Rootsi ja Vene riigivõimu eest 3) Kohalike küsimuste lahendamine 4) Korraldasid maapäevi iga 3a tagant, valiti maanõudnikud, nende eesotas oli Liivimaa maamarssal nagu väejuht rüütelkonnal 5) Posti teenistus 3) Eesti rahvastik 17. sajandil, rahvastiku koosseisu ja rahvaarvu mõjutanud tegurid · 1620ndatel oli talurahva arv vähem kui 100 000 · 1629 oli rohkete sõdade tõttu rahvaarv ikka veel väga väike · 1630ndal hakati maid uuesti kasutusele võtma · 17.saj hakkas Eestimaale tulema teisi rahvaid, suurem osa inimesi elas Saaremaal · 1695 oli rahvaarv üle 350 000 · Rootsiajal tabasid Eestit näljahädad; Suur nälg oli Eestis 1695-1697 , mil suri palju inimesi ning rahavstik jälle vähenes(20%).
käe üles poole ning kinnitati näitamaks teist värvi kangast. Alumine lisavarrukas oli üldiselt kolmandat värvi ning teisest kangast, seda täidesti, tikiti ning lisati kalliskividest tikandid. See tuli nähtavale läbi vahede varrukas. 150ndatel ja 1570ndatel oli moes ülevalseisev puhvvarrukas. Seitsmeteiskümnenda sajandiga tulid moodi lihtsamad lõiked. Algusaastatel kandsid mehed õlgadel epolette. 1620ndatel ja 1630ndatel hakati varrukat vertikaalselt läbi lõikama õlast kuni randmeni jättes paistma valge alussärgi. 1635ndaks aastaks olid naiste varrukad kolmandik pikkusega, väga täidlased aga ilma lisa täidiseta, neid kaunistati elegantsete voltide ja kroogetega või pits mansettidega. Hilisemast seitsmeteistkümnendast sajandist olid meeste mantlitel külgeõmmeldud ümber varrukad, mis läksid laiemaks manseti poole. Naiste
näiteks alumiiniumi, puit- ja pabertooteid, väetisi, tsementi, erinevaid metalle, masinaid ja ka laevu. Mitusada aastat enne, kui Kaohsiungi sadamat hakati aretama sadamaalaks, oli see looduslik laguun. 16nda sajandi lõpuks hakkasid tekkima nüüdse Kaoshiungi sadama alasse väikesed külakesed. Põliselanike poolt oli sellele alale nimeks pantud sellel ajal aga „Takau“. Hollandi Ida-India Kompanii (VOC) kolonistid saabusid „Takau“ alale 1620ndatel ja hakkasid seda arendama. Sadam, mida siis kutsusti Takau sadamaks arendati vaikselt edasi Hollandi ajastul ja ka kahel järgneval ajastul. Aastal 1858 Qing Dünastia Teise Oopiumi sõja, mille tõttu nõudsid Prantslased ja Inglased, et Taiwani sadamatest viis oleks avatud väliskaubanduseks. Ühest viiest sadamast oli ka Takau sadam, mis oli avatud Lääne ettevõtjatele alates aastast 1864. Pärast seda aastal 1895 kaotati
apellatsioonikohtuks LM õuekohus. *krahv Magnus Gabriel de la Gardie: Rootsi kindralkuberner, väejuht, LM kindralkuberner, suurläänistuste omanik. Maaomandi-läänistuste küsimus LM-l · Esialgu suured Poola-aegsed staarostkonnad ja Rootsi-vastaselt aadlilt konfiskeeritud valdused läksid Rootsi riigile. · Vana omand garanteeriti Rootsile lojaalsusele baltisaksa aadlile · 1620ndatel algas LM maa-alade ülevoolav läänistamine Rootsi kõrgaadlile: · Nt kõik vanad staarostkonnad läksid rootslastele · 1630ndatel LM adramaadest kuulus: A. Rootsi kõrgaadlile 45%(nt Oxenstiernad ja De la Gardied) ja Rootsi alamale aadlile 5%(rohkem kui Eestimaal) · Rootslased ei elanud oma LM mõisades 1.B. Põlise saksa aadli valduses 39% adramaadest.
Rahvakeeles kaob 16.saj jooksul genitiivi lõpp -n, mis 16.saj algul oli järjekindlamalt olemas. Komitatiiv on lõunaeesti keeles moodustumas. -t on imperatiivi mitmuse 2. ja 3. pöörde vormides kadumas. Saksapärane lausestus saksapärane: eksimused objektikäände kasutamisel, võõrapärane sõnajärg. 6. 17.saj I poole põhjaeesti kirjakeel 1625 muutus Eestis ainuvalitsevaks reformitud luterlik kirik, jesuiitlikke materjale hävitati, ehkki luterlikke (trükitud) kirikuraamatuid 1620ndatel veel polnud: levisid eestikeelsed käsikirjalised jutlused, mida saksa pastorid said oma töös kasutada. Kui kirikuraamatud ilmuma hakkasid, vähenes käsikirjade osatähtsus. Kirikukeele traditsioon on kujunemas tekstide teatav kokkulangevus sõnavaras, lausestuses. Keelekasutuse varieeruvus autoriti, eriti ortograafias ja vormistikus ühtset kirjakeelt veel pole, vaid eri autorite keelekujud. Esmased püüdlused keelenormi kehtestamise poole: Stahli (1637) ja
väga satiirilised. Oli üks suuremaid luuletajaid, kuulus õukonda, ka tema vanemad olid kõrgaadlikud. Jaan Undisk on kirjutanud teose näidendi "Quevedo", seda on lõpuks otsustatud ka lavastada, mis räägib Quevedo konfliktist tollase peaministriga Felipe IV valitsuse all. Tema teosed on väga mitmeplaanilised, ei ole ühtki kindlat teemat või zanri. Borges, kes on tuntud lühiproosaga, räägib Quevedost ning võrdleb teda Shakespeare'i ja teiste suurkujudega. 1620ndatel avaldatud proosateoseid on Quevedol. Kroteski on palju tema loomingus. Luule on väga mitmeplaaniline. Tõsisem pool on täiesti olemas, kuid pole suur. Nt surmateemaline luule. Eksistesnsialistide kauge eelkäija. Elu ise on suremine. Vastandite kokkuviimine, elu ja surm. Mängulikkus, kontseptism (mõistemäng, vaimumäng). "Elu on suremise elav jada"; "Jääb armastus teispool surma". On ka lüürilist luulet. Kuid siiski kõige suurem loominguosa on satiiriline. "Naiste petlikkus"
Bor signeeris ja dateeris oma t�id harva, ent eksperdid suudavad tuvastada tema teoste autentsust kunstniku unikaalse maalimislaadi j�rgi. Ekstravagantse natuurina maalis Bor isep�iselt, moodsalt ja stiilselt. Tema t��des �hinevad dramaatilised valgusefektid ja klassikaline formalism. Selle Hollandi meistri kunstnikun�gemus oli tema isikup�rase m�tte- ja maalilaadi k�rval suuresti inspireeritud ka tema eakaaslaste Rembrandti ning Caravaggio t��dest, mida ta 1620ndatel Roomas viibides n�gi. Paljud Paulus Bori t��d asuvad riiklikes muuseumites, nagu n�iteks Metropolitan Museum of Art, New York, USA; Museum Narodowe, Poznan, Poola; Mus�e des Beaux-Arts, Rouen, Prantsusmaa; Walker Art Gallery, Liverpool, Inglismaa; National Gallery of Canada, Ottawa, Kanada; Central Museum of Utrecht, Holland, ning olulistes erakollektsioonides Euroopas. Paulus Borile imponeerisid m�toloogilised ja allegoorilised teemad, mida ta
annaabi.ee 
