Kaardus kael lennul, pesitseb kolooniates, 3-5 muna. Kalad kahepaiksed, maod, närilised ja putukad. Varitseb toitu madalas vees. Pikima rändega lind, edela ja lääne aafrika. Must-toonekurg Kaalub 3kg, siru 185-205cm. Valdavalt musta roheka läikega, jalad ja nokk punased, pugu valge. Kõrgele haralise puuotsas pesa. Vajab vanu metsi. Toitub käänulistel ojadel, põlismetsades. Inimpelglikud linnud. Loomtoiduline, kalad ja kahepaiksed. 1 kaitsekategooria. Kühmnokk-luik 9-12kg. Siru 200-240cm. Valged, iseloomulik punane nokk ja must kühm. Sumbunud kärina sarnane heli. Toitub veekogu põhjataimedest. Ei kuulu looduskaitse alla. Jäälind Koduvarblase suurune. Siru 24-26cm. Väga eredavärviline, selg, neoonsinine, kõht oranz. Iseloomulikuks tunnuseks pikk nokk. Toitub kaladest, kiirevooluliste ojade ääres. Kaldajärsakutes pesitsev. Haudeaeg 21-päeva. Talvitub Eestis. Sukeldub vee alla toidu järgi. 2 kaitsekategooria. Mudatilder Siru 65cm
Füüsiline areng Laps õpib liikuma kindlalt ja erinevate vahenditega (jalgrattad, kiiged jm), kontrollides oma keha ning koordinatsiooni. Loovuse areng Laps katsetab erinevate värvidega maalimist ja erinevate vahenditega joonistamist, kujukeste voolimist, tantsib, valmistab voltides või kleepides lihtsaid käsitööesemeid, jutustab lugusid, laulab. 3-aastane laps POISID - kaal 13kg / 20kg (statistiline keskmine 15kg) - pikkus 88cm / 104cm (statistiline keskmine 97cm) TÜDRUKUD - kaal 12kg / 18kg (statistiline keskmine 14kg) - pikkus 88cm /103cm (statistiline keskmine 96cm) 4-aastane laps POISID -kaal 14 kg/ 22 kg (staatiline keskmine 17 kg) -pikkus 95cm /112cm (staatiline keskmine 104cm) TÜDRUKUD -kaal 13kg/ 21 kg (staatiline keskmine 16 kg) -pikkus 94cm/112cm (staatiline keskmine 104cm) 5-aastane laps POISID -kaal 16kg/ 24(staatiline keskmine 20kg) -pikkus 101cm/120cm (staatiline keskmine 112cm) TÜDRUKUD -kaal 15kg/22 (staatiline keskmine 18 kg)
Nende tavaline kiirus on 36 km/h, kui aga püsib kiirekäigulise laeva vöörilainel, siis isegi 60 km/h. Helisignalisatsioon Delfiinid on võimelised kuulma heli sagedusega mõnest tuhandest Hz-st kuni üle 100 000 Hz, mõnede andmete järgi ka kuni 200 kHz. Paaritumine Delfiin sigib peamiselt suvel. Tiinus kestab peamiselt 10-11 kuud. Delfiini poeg sünnib saba eespool. Sündides on ta välja arenenud ja nägija. Vastsündinu on 80-90 cm pikk ja kaalub 10-12kg. Toitumine Delfiinid toituvad pelaagilistest parvkaladest (nt kilu, heeringas, sardiin, hamsa, makrell, lendkala ), aga ka peajalgsetest limustest, harva vähilaadsetest. Elukoht ja eluviis Enamik liike elab parasvöötmes ja soojades vetes, ainult 7 esineb Antarktikas ja 7 polaarjoone taga Arktikas. Delfiinid elavad karjakaupa, perekonniti. Oletatakse, et sellesse kuuluvad ühe emaslooma järglaste mitu põlvkonda . Delfiin elab kuni 30-aastaseks. Hingamine Delfiinid hingavad kopsudega
Tihti tegi seda rüütel, kes oli ta välja õpetanud. Skvaier tegi läbi sümboolse puhastava kümbluse ja pidas terve öö kabelis oma relvade üle vahti. Seda nimetati vigiiliks. Rüütliturvistikud Rüütli turvistik arenes üksteise külge põimitud rõngastest plaatidest täisraudrüüni. Rõngassärk- Tugev,painduv, samas võis mõne tugava löögi tagajärjel särgi kandja oma luid murda. Särk kaalus umbes 12kg. Nahast turvistikud- Neil olin sees metallist plaadid, mis kaitsesid löökide ja noolte eest. Raudrüü-Plussideks võib lugeda tugevust ja vastupidavust ja miinusteks selle raskust ja liikumisvõimet. Relvad- Muutusid kogu aeg teravamateks,et läbistada vastase kaitserüüd vms. Nt. Mõõgad( 1 ja 2 käe jaoks), kirved, piigid, vibud (hiljem amb) jne. Rüütlite põhiline eesmärk keskajal oli kuninga teenimine ja kuningriigi kaitsmine vaenlaste eest.
3.4.2 Huggies Little Movers Slip-On püksmähkmed Mõeldud põhiliselt lastele, kes seisavad juba püsti ja kõnnivad. Mähkmed on ilma teipkinnitusteta ning pannakse jalga nagu aluspüksid. Kuna on mõeldud suurematele lastele, on neil väiksem imamisvõime. Püksmähkmete suurused: Nr 3 – 7-12kg Nr 4 – 10-16kg Nr 5 – üle 12kg Nr 6 – üle 16kg 3.4.3 Hipsik Oranž – Kõik ühes mähe Hipsik Oranz on kõik-ühes mähe, see tähendab, et eraldi mähkmesisu ei ole vaja lisada. Hipsiku kõik ühes mähkme teeb eriliseks tema tuulutusala, mis on konstrueeritud võimalikult ulatuslik, et luua sobivaim
jagada võimalikult ühtlaselt kogu päeva peale. Päeval peaks söötmisvahe olema 6-7 tundi ja öine vahe kõige rohkem 10-12 tundi. Kõrreliste hein, proteiinisisaldus peab olema kontrolli alla, seega ristikut ettevaatlikult.( Ees-ja Kesk Aasias on põhitoidus lutsern.) Kõrreline hein tagab seedearengu ja kõhu täituvuse .Sporthobune-rohukuivis j kopli pinda on vaja 0,5ha. Silo: kuivsilo-hobune pelgab silolõhu 6-12kg (rohu või maisisilo) Rühvelviljad-praktikas vähe. Juurviju 30kg s.h. suguloomadele porgandit 5kg. Kaer- hobune ei saa tarbida kiiresti kokkuminevat jahu, sest mao motoorika on nõrk ja tetekkib kliisterdumine – sellest ka hobuste söötmisest tulenev haigus - tiirud e.koolikud. Melass - 1-1,5(max 3.0) suhkrupeedi lõigud, 2kg söödasuhkurut Loomsed söödad: lõss – võõrutatud varssadele 3-5kg Sool – tööhousele
Õige kustuti tagab soovitud resultaadi Kodudes ja ettevõtetes on kõige levinumad käsikustutid pulberkustutid oma hea hinna ja kvaliteedi suhte poolest. Lisaks pakub Tamrex CO2 kustuteid kalli elektroonika kaitseks ning vahtkustuteid puhtama kustutustulemuse saavutamiseks. 12 Kustutivalikus on Glorial 1kg pulberkustuti, 2kg pulberkustuti, 6kg pulberkustuti, 12kg pulberkustuti , 2kg CO2kustuti, 5kg CO2kustuti , 6kg vahtkustuti ja 6kg rasvakustuti. Kodus ja ettevõttes/asutuses peab olema v ähemalt 6kg massiga tulekustuti, soovitavalt pulber v õi vahtkustuti. Vahtkustuti on üldjuhul kallim ning kardab ka k ülma alla 0°C. Kustuti asukoht kodus on soovitavalt esikus. P õhjanaabrid soovitavad panna kustuti igale korrusele, kindlasti ka garaa zi,
Kõik need suurused on leitavad jooniselt lk 6 va tõstetava eseme massikese, mille panin ligikaudu 70 mm. Selle järgi arvestasin r3 lõplikku pikkuse. Massid: Tehniliste andmete tabelis nr 1 on ära märgitud terve roboti käe mass 37 kg ning suurim lubatud tõstekoormus 3, kg. Kuna massid iga lüli kohta eraldi puuduvad, siis arvestan need ligikaudu ise. Eeldan, et alus moodustab terve roboti massist kõige suurema osa 1 kg. Raskuselt teisel kohal on teine lüli koos mootoriga m1 12kg. Kolmanda lüli ja mootori m2 massiks võtan m2 10kg ning viimaseks punktmassiks võtan suurima lubatud tõstekoormuse m3 3, kg. Kokkuvõttes: m1=12 kg; m2=10 kg; m3=3,5 kg Lüli maksimaalse kiirenduse leian, arvestades kiirenduse kestuseks 0, s: Liikuvate osade inertsimomendid: Osade momendid eraldi: Summaarne moment: Mootori võimsus: ( ) ( )
Laps katsetab erinevate värvidega maalimist ja erinevate vahenditega joonistamist, kujukeste voolimist, tantsib, valmistab voltides või kleepides lihtsaid käsitööesemeid, jutustab lugusid, laulab. [Viide : http://www.hm.ee/index.php?046326 ja http://www.katye.planet.ee/cms1/cmsimple3_0/?Eluperioodid_1:Koolieelikuiga ] 3-aastane laps POISID - kaal 13kg 20kg (statistiline keskmine 15kg) - pikkus 88cm 104cm (statistiline keskmine 97cm) TÜDRUKUD - kaal 12kg 18kg (statistiline keskmine 14kg) - pikkus 88cm 103cm (statistiline keskmine 96cm) Kolmene laps on suur humorist, ja seda laadi rahval on teatavasti kalduvus üle piiri minna asjadega, mis ehk parematesse salongidesse eriti ei sobi. Kolmene laps sööstab ohjeldamatu rõõmuga nn pissi-kaka perioodi. Ta võib täiesti häirimatult pärida võhivõõrastelt inimestelt, kas neil on noku, kas nad pissivad püsti või istudes, kas see oli tädi, kes peeru lasi jne.
Säärane varjevärvus peidab delfiine potentsiaalse saagi silmade eest ning päästab neid haide ja mõõkvaalade hambust. Ja veel: ülalt vaadates sulandub nende tume selg kokku veesügavustega, alt üles vaadates aga ei hakka delfiini valge kõht heleda taeva taustal kuigivõrd silma. Paljunemine: Delfiin sigib peamiselt suvel. Tiinus kestab peamiselt 10-11 kuud. Delfiini poeg sünnib saba eespool. Sündides on ta välja arenenud ja nägija. Vastsündinu on 80-90 cm pikk ja kaalub 10-12kg. Emased delfiinid sünnitavad kord kahe-kolme aasta tagant üheainsa poja. Ema ja ka teised karja kuuluvad emased aitavad pojal pinnale tõusta, et vastsündinu saaks esimest korda kopsud õhku täis tõmmata. Imetatakse aga vee all. Piim, mida pojad ema nisadest imevad, on väga rasva- ja valgurohke ning järglased kasvavad kiiresti. Poeg jääb pärast sündimist ema juurde mitmeks kuuks. Delfiini ja
Kaitseriietus Kummisaapad Kindad Kiiver Käsilatern Kirves Ohtlik kaup Laevas on 4 keemiakaitse ülikonda ohtliku kauba jaoks, mis asuvad tuletõrjejaamas nr 1 ja nr 7. 5.8 Kaasaskantavad tulekustutid Laev on varustatud järgnevate kaasaskantavate tulekustutusvahenditega: Vahttulekustutid (ratastel) 45l AB 4tk. Pulbertulekustutid 12kg ABC 90tk. CO2 tulekustutid 5kg BC 18tk. CO2 tulekustutid 10kg BC 3tk. Portatiivsed pulbertulekustutid 6kg ABC 158tk. Portatiivsed vahugeneraatorid 2x20 l 11tk. Pulbertulekustutid (ratastel) 25kg ABC 2tk. Varustuse täpsed asukohad on näidatud tulekaitseplaanil (Fire and safety plan) Pulbertulekustutid
asukohaga silla tiibadel ning kaks tavalist liiniga päästerõngast. Termoülikonnad 48tk, firmalt Cosalt Crewsaver, ette nähtud MES meeskondadele, valvepaadi ja päästepaatide meeskonnale. Termokotid Ette nähtud külmas vees kannatanu kehatemperatuuri hoidmiseks ja selle tõstmiseks. Igas päästepaadis 15t, 24s suures päästepaadis 10tk, 2s väikeses päästeparves 5tk, mõlemas valvepaadis 2tk. Tuletõrjevahendid Pulberkustutid 47 tükki x 6 kg, 73 tk x 12kg, 2 tk x 25 kg CO2 kustutid 8 tükki x 5kg ja 2 tk x 10 kg Vahtkustutid 4 tükki x 50 l ja 8 tk 2x20 l Hingamisaparaadid 14 tk Tuletõrjuja varustus 20 tk Tuletõrjevoolikuid 151 tk Kaasakantavad: Pulberkustutid, CO2 kustutid ja vahumoodustajad Tsentraalveekustutussüsteem: Torustik on välja viidud igale tekile, tuletõrjekapid on paigutatud vastavalt reeglitele. Ühte tulekollet peab saama kustutada kahe voolikuga samaaegselt. Süsteemis hoitakse rõhk sees
annaabi.ee 
