d) kirjutada välja duaalne lahend ja tõlgendada saadud lahendit. y1= 60 näitab kui palju suureneb kasum, kui kasutaksime 1 ühiku rohkem materjali (r y2= 0 näitab kui palju suureneb kasum, kui nõudlus oleks 1 võrra suurem (x4) y3= 30 näitab kui palju suureneb kasum, kui kasutaksime 1 TV1 punkri rohkem (ress y4= 0 näitab kui palju suureneb kasum, kui kasutaksime 1 TV2 punkri rohkem (ress w= 114000 näitab saadavat kasumit 5. Koostada esialgse ülesandega duaalne ülesanne. y1 + y2+ y3 >= 90 2y1 + y2 + y4 >= 120 w= 1500y1 + 1300y2 + 800y3 + 400y4 --> min y1, ...,y4 >= 0 6. Lahendada duaalne ülesanne M-meetodiga. Kirjutada välja lahend ja anda tundmatute optimaalsetele väärtustele majanduslik tõ MIN-põhikuju MAX-põhikuju
Eesti Päevaleht 9900 9900 9900 9900 9900 9900 9900 9900 9900 9900 9900 9900 118800 1200 1200 1200 1200 1200 1200 1200 1200 1200 1200 1200 Postimees 12000 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 144000 Venekeelne 9500 9500 9500 9500 9500 9500 9500 9500 9500 9500 9500 9500 114000 DV 9500 9500 9500 9500 9500 9500 9500 9500 9500 9500 9500 9500 114000 1700 1700 1700 1700 1700 1700 1700 1700 1700 1700 1700 Välireklaam 17000 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 204000 2495 2495 2495 2495 2495 2495 2495 2495 2495 2495 2495
7040 0 2000 0 8000 jatele tasumata arved lühiajalised kohustused osakapital K D K D K 75000 91800 3600 6900 45900 5400 153600 0 0 0 75000 114000 925000 Tarnijatele tasumata arved võlad palk 25500 K D K D K 1000 25500 21800 21800 8000 12000 0 22800 41800 25500 0 925000 19000 0
d) sularaha ja kõiki kroonihoiuseid. 24 On antud järgmised andmed: 24. 1) Valuutahoiused 2000 2) Sularaha ringluses 100000 3) Riigi võlakirjad 5000 4)) Nõudmiseni hoiused 4000 5) Tähtajalised hoiused 8000 6)) Aktsiad 3000 Arvuta: a) Rahaagregaat M1 M1= 100000 +4000 = 104000 b) Rahaagregaat M2 M2 = M1 + 8000 = 114000 c) 10 Varade väärtus, mida ei arvestata kui rahaagregaate 3000 +5000 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 25. Riigi ainukese (monopoolse) kommertspanga bilansinäitajad on järgmised (tuhandetes kroonides) nõudehoiused DD 10000, väljaantud laenud 7000, sularaha reserv kassas 5000 ja omakapital p 2000. a) Koostage selle panga bilanss ehk näidake aktiva ja passiva poolte kirjed. Aktiva Passiva
saunas rääkisid-, on kolinud sotsiaalmeediassem näiteks Facebooki seinale. See on toonud kaasa innovatsiooni turunduskanalites. Kristina Randveri refereeritud uuringust 2010. aasta toon välja mõned faktid: · Eestis on 1.34 miljonit inimest, internetikasutajaid (6+ vanuses) 880 000. · 60+ elanikke on ligi 300000, netikasutajaid vaid 67000, igal aastal lisandub 10-15000, mis ei mõjuta kogu Eesti internetikasutust. · 6-14 aastaseid on 114000, neist pidevaid internetikasutajaid 105 000 Innovatsioon turunduses · 50-59 vanuste seas on netikasutajaid 59%, 40-49 88% Eesti interneti kasutajate hulk kasvab noore pealekasvava põlvkonna arvelt. Ajalooline taust: · 1997 oli internetikasutajaid 10% kuni24a, kõrgharidusega juhid-tippspetsialistid · 2001 oli internetikasutajaid 21%, ametnikud ja spetsialistid
Kohtla-Järve Täiskasvanute gümnaasium Jonafan Smirnov 10.kl Eesti Ajalugu Referaat Juhendaja: Alla Sviridova Kohtla-Järve 15.05.2014 Võetud materjal www.eestiajalugu.ee Jääaeg 114000 eKr Viimast jääaega nimetatakse sõltuvalt geograafilisest piirkonnast erinevalt: Skandinaavias ja Põhja-Euroopas Weichseli jääaeg (Visla jõe saksakeelse nime järgi); Lääne-Euroopas ja Alpides Würmi jääaeg ning Ida-Euroopas Valdai jääaeg. Varasemast asustusest pole jälgi leitud,sest Euroopa põhjaosa katsid mitmel korral paksud jääkihid.Jääaegu põhjustasid kliimamuutused kogu Maal.Üldist
Selgub, et erinevad allikad annavad erineva pindalalise jaotuse. Tabel 2. Eesti soode jaotumine põhitüüpideks pindala järgi (ha) Soo EMMTUI, 1964 Taimkatte Geoloogia ENE, 1987 põhi- kaardid,1965 valitsus, 1987 Tüüp ha % ha % ha % ha % Madal- 515000 57 342000 36 555006* 55 550000* 55 sood Siirde- 114000 12 228000 24 50455* 5 100000* 10 sood Rabad 278000 31 380000 40 403640* 40 350000* 35 Kokku 907000 100 950000 100 1009101 100 >1000000 100 * vastavad arvud on leitud H. Seemeni poolt kaudselt Sootüüpide erinev osatähtsus erinevate uurimuste järgi tuleneb ilmselt kasutatud metoodikast.
U 300 46,2 58,8 300 100 10,0 16,0 16,0 8030 535 632 11,7 495 67,8 2,90 37,4 69100 2,70 5,41 U 320 59,5 75,8 320 100 14,0 17,5 17,5 10870 679 826 12,1 597 80,6 2,81 66,7 96100 2,60 4,82 U 350 60,6 77,3 350 100 14,0 16,0 16,0 12840 734 918 12,9 570 75,0 2,72 61,2 114000 2,40 4,45 U 380 63,1 80,4 380 102 13,5 16,0 16,0 15760 829 1014 14,0 615 78,7 2,77 59,2 146000 2,38 4,58 U 400 71,8 91,5 400 110 14,0 18,0 18,0 20350 1020 1236 14,9 846 102 3,04 81,6 221000 2,65 5,11 TERASKONSTRUKTSIOONID ABIMATERJAL 74/79 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
24. On antud järgmised andmed: 1) Valuutahoiused 2000 2) Sularaha ringluses 100000 3) Riigi võlakirjad 5000 4) Nõudmiseni hoiused 4000 5) Tähtajalised hoiused 8000 6) Aktsiad 3000 Arvuta: a) Rahaagregaat M1 M1= 100000 +4000 = 104000 b) Rahaagregaat M2 M2 = M1 + 8000 = 114000 c) Selliste varade väärtus, mida ei arvestata kui rahaagregaate 3000 +5000 25. Riigi ainukese (monopoolse) kommertspanga bilansinäitajad on järgmised (tuhandetes kroonides) nõudehoiused DD 10000, väljaantud laenud 7000, sularaha reserv kassas 5000 ja omakapital 2000. a) Koostage selle panga bilanss ehk näidake aktiva ja passiva poolte kirjed. Aktiva Passiva