XL=w*L 4.elektromagnetvõnkumine sõltub - periood sõltub võnkeringi iduktiivsusest L ja kondensaatori mahtuvusest C 5. trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks 6.Thompsoni valem T= 2 ruutjuur LC T-Elektromagnetvõnkumise periood L- induktiivsus C- kondeka mahtuvus 7.em laine- ruumis leviv elektri ja magnetvälja perioodiline muutus. 8. ei tea.. II 1.a-Im=5A b-w=314 c-w=2 f=>f=w/2 =314/2 =50Hz d-T=1/f=1/50=0,02s 2. C=50F=50*10-6F F=100Hz Xc? I 1. Ringsagedus ehk nurksagedus (tähis ) on võnkuva keha 2 sekundi jooksul sooritatud võngete arvu. Amplituudväärtus- maksimaalne väärtus 2.Generaator- seade, mis muudab mingi teist liiki energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. Geneka osad: rootor, staator 3.kui voolutugevus poolis muutub, muutub ka magnetvoog? Vale? XL=w*L 4.elektromagnetvõnkumine sõltub - periood sõltub võnkeringi iduktiivsusest L ja kondensaatori mahtuvusest C 5
Töös kasutatud seadmed Digitaalostsillograaf C98 Signaalide generaator Kõlar Arvuti RS232 liidesega ning programm Hyperterminal Seadmete ühendamiseks vajalikud juhtmed Töö käik Mõõteinfo ekraanil Aja lugemi näidu parameetrid: - nupu ühekordsel vajutamisel muutub ajanäit ±0,02ms; - näidud markeri asudes joone alguses ja lõpus vastavalt 0,00ms ja 40,94ms Signaali jälgimine Sisendis siinuseline vahelduvsignaal 100Hz Sisendi mõõtepiirkond on 10V. Salvestatud signaali uurimine Signaali periood T = 13,62 3,44 = 10,18 ms 1 1 Signaali sagedus on seega f = = = 98,23Hz T 10,18 10 -3 s Pinge: Umin = 1,52 Umax = 1,60 U min + U max U amp = = 1,56V 2 Max(dU/dt): 1) suhtelist mõõtmist kasutades:
Joonsi 5. Lineaarselt kasvava amplituudiga signaaliga saadud amplituudkarakteristik 6. ML-moonutuste tegurid Generaatori väljundpinge sagedus 1 kHz , Upp = 200mV u1=152mV u2=0,75mV u3=0,23mV Generaatori väljundpinge sagedus 1 kHz , Upp = 200mV u1=390mV u2=4,8mV u3=7,31mV 7. Leitud dünaamiline diapasoon. U Mõõdame asja üle. 8. Järeldused punkti 7. Kohta (juhendis punkt 6). Joonis 6. Generaatori väljund (graafikul sinine) ja vastuvõtja sisend 100Hz täisnurksignaali korral. Joonis 7. Generaatori väljund (graafikul sinine) ja vastuvõtja sisend 1000 Hz täisnurksignaali korral. Joonis 8. Spekter 100 Hz nelinurksignaali ülekandmisel (generaator väljund ja vastuvõtja sisend on kuvatud vastavalt värividega sisine ja punane). Joonis 9. Spekter 1000 Hz nelinurksignaali ülekandmisel (generaator väljund ja vastuvõtja sisend on kuvatud vastavalt värividega sisine ja punane). Nelinurk signaal koosneb mitmetest siinus signaalidest
Umin 16mV 3x suurem 45mV Umax = 10V U1 := 10 -3 U2 := 45 10 D := 20 log U1 D = 46.936 U2 7. Jälgisime täisnurksignaali moonutusi ülekandel. Selleks seadsime generaatori väljundsignaali kujuks nelinurksignaali sagedusega 100 Hz, hiljem 1 kHz. Pidime võrdlema saadud signaali teoreetilisega. Nagu näha, pole täisnurksetest signaalidest eriti midagi alles. 100Hz puhul võib seda seletada sellega, et saatja ja vastuvõtja toiteallika enda sagedus moonutavad juba saadetavat sagedust. 100mV juures ei jõua isegi põhisignaal kohale, vb. 3. harmooniline. 1000Hz puhul näeme peaaegu puhast siinust. Jah. Kokkuvõte Antud töö käigus õppisime tundma raadiosaatjate ehitust, nendega töötamist ja signaalide edastamist. Kontrollisime saadud tulemusi ostsillograafil ja muutsime välja saadetud signaale.
Sageduskarakteristiku mõõtmiseks ühendasime mõõteobjekt signaaligeneraatori väljundi ja ostsilloskoobi A kanali sisendi vahele. Seejärel avasime signaaligeneraatori menüü ja märkisime linnukese kasti ,,Signal On". Sisestasime ,,Start Frequency" väärtuseks 100 Hz, signaali kujuks valisime siinus ,,Sine". Kaardil ,,Sweep Mode" märkisime linnukese kasti ,,Active", ,,Stop Frequency" väärtuseks valisime 98 kHz, sageduse sammuks f ,,Frequency Increment" valisime 100Hz ja ,,Increment time interval" väärtuseks 100 ms. Spektrianalüsaatori seadete menüüst valisime ,,Display Mode" väärtuseks ,,Peak Hold" ning tulemuste kujutamiseks lineaarne skaala "Scale - linear". Spektriakna laiuseks seadsime 97,66kHz. Käivitasime laotus ja ootasime kuni generaator on kogu sagedusala läbi skaneerinud. Salvestasime tulemus. Joonis 5. Mõõteobjekti Sageduskarakteristik. Leidsime saadud sageduskarakteristikult käänupunkt: f = 49,53kHz. A = 427,2mV
8 Haapsalu Kutsehariduskeskus Taavi Metsvahi Arvutid ja arvutivõrgud 09 mis on samade näitajatega kui täisperiood alaldi mis me eelmine tund tegime. Koos kondensaatoriga oli pulsatsioon toodud 0,5V peale, sagedus jäi aga samaks 100Hz ning alalisvoolu väljundkomponent on 15V, mis on aga jällegi suht samade näitajatega kui täisperioodiline alaldi. Nüüd aga andis õpetaja meile diood integraal silla, mis asendas meie 4 dioodi ja nüüd nägu välja pilt selline: Nagu näha on skeem tunduvalt lihtsustatud kuid andmed jäid täpselt samaks. 9 Haapsalu Kutsehariduskeskus Taavi Metsvahi
vooluringi. Elektronkiire torus pinged ulatuvad 3000 30000 V 1.4. Mis on võimendi Võimendi on seade, milles väikese võimsusega signaal(P 1) reguleerib tunduvalt suuremat energiavoogu(P2) toiteallikast tarbijasse. P1 on signaali võimsus P0 on toiteallikast saadav võimsus P2 on võimsus tarbijas 2 Kp on võimsuse võimenduse tegur. Sagedustel 100Hz...10MHz on Kp > 1000000 Kui teoreetikud uurivad võimendit ei arvestata toiteallikat. Pidevate signaalide võimendamine raadio, TV, makk Digitaalsignaalide võimendamine voolu sisse/välja lülitamine 1.5. Analoog ja digitaalelektroonika erinevus 1) analoogelektroonika 3 transistoriga saab ikka imesid teha 2) digitaalelektroonika transistoride vajadus kohutav Anal. elektr oli ainuvalitsev enne kui hakati massiliselt transistore tootma.
on 10 W, tugijaama antenni võimendus 10 dB, telefoni antenni võimendus 6dB ja telefoni kauguse parandustegur (parameeter TA) on 6. Signaali sumbuvus on 30dB/km. P = 10(x/10)/1000, x dBm, P watt , TA=6 , (1TA=550m) kaugus ~= TA * 0.55 = 3km, 3 * (-30) = -90 P = 10w x = 40dBm P2=40 dBm + 10 dB – 90 db + 6dB = -34 dBm x-dBm, P-W 7. Leida mürapinge efektiivväärtus, kui sidekanalis, mille ribalaius on 100Hz, tagatakse signaali ülekandekiirus 1000bit/s. Infosignaali (siinuseline) amplituud on 44.5V. (+- 10%) c = B * log2(1 + S/N) c- signaali bitikiirus B-ribalaius S/N- mürapinge efektiivväärtus S/N = 2c/B – 1 S/N = 21000/100 – 1 = 1023 W 8. GSM 1800 võrgu üleslüli sagedusvahemik on 1710 … 1785 ja allalülil 1805 … 1880 MHz. Riigis X otsustati eraldada ühele operaatorile sagedusala 6.8 MHz. Mitu erinevat operaatorit võiks olla?
toitepinget mingi reguleerimisseaduse järgi. Tingimuseks, et mootori ülekoormatavus jääks muutumatuks. Juhul kui Tst=const (tõste- ja pidevtranspordimasinad) kui Tst=T0+C2*ω2 (ventilaatortunnusjoon) Alalisvoolu vahelüliga sagedusmuundur - alaldatakse 50Hz vahelduvvool alaldi abil seejärel muundatakse vaheldi abil reguleeritava sageduse ja pingega vahelduvvooluks. Pinget saab reguleerida 0...Un. Sagedust tavaliselt 0..100Hz. Eriotstarbeliste ajamite puhul ka kõrgemaid sagedusi. Eelised Puudused Reguleerimise sujuvus Keerukus Lai diapasoon Võimalus valida sobivaid reguleerimisseadusi Suhteliselt kõrge hind Reguleerimise ökonoomsus 1.3 Faasi rootoriga asünkroonmootori põhivõrrandid ja loomulikud karakteristikud m1 U12 R2 s T
Harmooniliste tegur väljundpingel 5V 0,2%. Skeemi 6.2C l on näidatud ühe kanali skeem. Piesohelipea Pieso helipea sobitamisel võimendi sisendtakistusega tuleb arvestada ,et pieso element kujutab endast kondensaatorit mahtuvusega umbes 500-700pF. Selle kondensaatori mahtuvus takistus olles rööbiti piseso elemendi kui voolu generaatoriga ongi piesoelemendi sise takistuseks sageduse tõustes kondensaatori mahtuvustakistus Xc väheneb, nt sagedusel 100Hz Xc=3M ja sagedusel 16kHz=20k ,siis väheneb vastavalt ka helipea väljundpinge. Siis väheneb vastavalt ka helipea väljundpinge sõltuvalt mikrofoni sisetakistusest ,seega on mikrofoni pea heliülekande sagedus tunnusjoon päris lähedal standartsele sagedus tuunusjoonele(6.3). Pieso helipea tunnusjoon langeb kogu talitlus sagedusalas enamvähem ühtlaselt vaid tingimusel ,et võimendi sisendtakistus on vähemalt 1-2M kuid ka sellegi takistuse korral,
õhuosakesed liiguvad edasi-tagasi (nagu pendelgi). Mida kiirem võnkumine, seda kõrgem hääl ja vastupidi. Hääli, mille ajal õhuosakesed liiguvad edasi-tagasi reeglipäraselt, nimetatakse tooniks ja neid tekitanud võnkumisi sinusoidaalseteks võnkumisteks. Kõnes esinev hääl nii lihtne ja reeglipärane ei ole. Liitvõnkumine tähendab seda, et õhuosakesed liiguvad külll samaaegselt edasi-tagasi, kuid teevad seda erineva kiirusega, nt 100 ja 1000 korda sekundis (sagedus 100Hz ja 1000 Hz). Sellist häält nimetatakse liitheliks. Fourier' analüüsiga selgitatakse välja, millistest samaaegsetest toonidest liitheli koosneb. Mingil kujul kasutab Fourier' analüüs ka aju erinevaid liithelisid vastu võttes. Liitheli tajutakse erinevate häälikutena ning paljude häälikute vahelised akustilised erinevused põhinevad sellel, et neid väljendavad liithelid koosnevad erinevatest toonidest. Foneetilises
Helisignaalid ja sagedused Single in , multiple out Mõni näide erinevate sagedustega signaalidest. Multiple in ,single out Inimkorv tajub helisid sagedusvahemikus Multiple in ,multiple out. 20Hz..20kHz. FM raadio valjuhaaldist kuuldav Traadita kohtvõrgu standard IEEE 802.11n helisignaal on kasutab seda meetodit, et tõsta 802.11a ja 802.11g Sagedusvahemikus 100Hz..12kHz ehk puuduvad andmeedastuskiirus 54 Mbit/s vähemalt mahlased madalad helid (bass) ja korgemad kui kahekordseks (108 Mbit/s) 12kHz helid. Seega FM raadio vahendusel OFDM tajutavad helilained on muusika kuulamiseks mitte Esimesel juhul (neli kandevsagedust f) on koige professionaalsem lahendus ,veel hullemad ulekandekanali lood on AM Raadioga ,mille helikvaliteeti ei ole sageduspilt ilma OFDM modulatsioonita ,ning
suhtest. LC-filtri korral on filtritakistuse asemel induktiivpooli induktiivtakistus X L temal tekkiv vahelduvpingeline pingelang sõltub teda läbivast voolust seega filtri kondensaatori mahtuvusest kui ka induktiivpooli induktiivsusest. Peale selle sõltub induktiivpooli induktiivtakistus ka pulsatsiooni sagedusest ja seetõttu toimib LC-filter seda paremini, mida kõrgem on pulsatsiooni sagedus. Pulsatsioonisagedus on poolperioodalaldil 50Hz täisperioodalaldil 100Hz. 2.5 Pinget kordistavad alaldid Kõrgemaid alaldatud pingeid on võimalik saada kahel viisil: 1. Kasutades pinget tõstvaid trafosid 2. Kasutades pinget kordistavaid alaldeid (joonis1 26.10.06) Pingekordisti lülitusi on kaks paraleelkordisti ja järjestkikordisti. Paraleelkordistis laetakse kondensaatorid erinevatel poolperioodidel nii, et kondensaatorid on laadimise ajal alaldatava pinge suhtes paraleelselt
läbi dioodi VD2, läbi tarbija ja jälle trafo sekundaarmähise keskpunkti. Kuna vool tarbijas kulgeb mõlemal poolperioodil ühes suunas, siis saame tarbijal alalisvoolu mõlema poolperioodi vältel. Alaldustegur on nagu eelmiselgi lülitusel K = 0,45, a pulsatsiooni tegur p = 0,67, dioodi parameetrid on I = 0,5I ja U = U , F t R 2max pulsatsiooni sagedus f = 100Hz. p Toodud lülituse põhiliseks eeliseks on märksa väiksem pulsatsioon ja toitevõrgu koormamine mõlema poolperioodi ajal. 3.2.3. Täisperioodalaldi sildlülitus. Sildlülituse puhul on sekundaarmähis lihtsam, kuna on vaja ainult üks sekundaarmähis. Kuid seevastu on dioode neli. Esimesel poolperioodil, kui trafo sekundaarmähise ülemine klemm on positiivne, kulgeb vool läbi dioodi VD1, läbi tarbija ja läbi VD2-e trafo mähise alumisele klemmile
tarbija ja jälle trafo sekundaarmähise keskpunkti. Kuna vool tarbijas kulgeb mõlemal poolperioodil ühes suunas, siis saame tarbijal alalisvoolu mõlema poolperioodi vältel. Alaldustegur on nagu eelmiselgi lülitusel Ka= 0,45, 19 pulsatsiooni tegur p = 0,67, dioodi parameetrid on IF = 0,5It ja UR = U2max, pulsatsiooni sagedus fp = 100Hz. Toodud lülituse põhiliseks eeliseks on märksa väiksem pulsatsioon ja toitevõrgu koormamine mõlema poolperioodi ajal. 3.2.3. Täisperioodalaldi sildlülitus. Sildlülituse puhul on sekundaarmähis lihtsam, kuna on vaja ainult üks sekundaarmähis. Kuid seevastu on dioode neli. Esimesel poolperioodil, kui trafo sekundaarmähise ülemine klemm on positiivne, kulgeb vool läbi dioodi VD1, läbi tarbija ja läbi VD2-e trafo mähise alumisele klemmile.
annaabi.ee 
