............................................................. 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Päikesesüsteem............................................................................................................................4 Sisemine Päikesesüsteem............................................................................................................6 Maa-tüüpi planeedid........................................................................................................... 6 Asteroidivöö........................................................................................................................8 Välimine Päikesesüsteem............................................................................................................9 Päikesesüsteemi teke............................................................................................
Sisukord........................................................................ 1. Päikesesüsteem- mis see on?................................... 2. Päike.......................................................................... 3. Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid........................ 3. 1. Merkuur............................................................................... 3. 2. Veenus................................................................................ 3. 3. Maa..................................................................................... 3. 4. Marss.................................................................................. 3. 5. Jupiter................................................................................. 3. 6
Tahkete kehade kogupindala päikesesüsteemis on 1 700 000 000 km2. Valisin selle teema, kuna tahtsin rohkem teada saada päikesesüsteemist. Leian, et tegemist on väga huvitava teemaga. Oma referaadis käsitlen planeetide ajalugu, liigitamist, nende olemust ja omadusi. -3- 1. KUIDAS LIIGITADA PLANEETE Meie päikesesüsteemi üheksat planeeti saab liigitada mitmel viisil. Tutvustan lähemalt 5 viisi. 1.1 Avastamise ajaloo järgi: · Klassikalised planeedid: Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter, Saturn. Neid planeete tunti juba antiikajal. · Kaasaegsed planeedid: Uraan, Neptuun, Pluuto. Avastatud kaasajal, ei ole palja silmaga nähtavad. 1.2 Koostise järgi: · Maa-tüüpi ehk kiviplaneedid: Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Koosnevad peamiselt kivimeist ja metallidest, on suhteliselt suure tihedusega, neil on tahke pind, nad pöörlevad aeglaselt neil pole rõngaid ja neil on vähe
.......................................... 3 2. PÄIKE......................................................................................................................................8 2.1 Päikeselaigud..................................................................................................................... 9 2.2 Päikesevarjutus.................................................................................................................. 9 3. PÄIKESESÜSTEEMI KUULUVAD PLANEEDID............................................................ 10 3.1 Kivine Merkuur................................................................................................................10 3.2 Kasvuhooneplaneet Veenus.............................................................................................11 3.3 Helesinine kalliskivi ehk Maa..........................................................................................12 3.4 Punane planeet Marss..................
hõlbustavad Kuu ja Planeetide liikumise jälgimist. SODIAAK-Kujutletav vöö taevas, mis koosneb 12 tähtkujust ning tähistab Päikese teed. TROOPILINE AASTA-ehk päikeseaasta on aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese. GRAVITATSIOON- universaalne vastastikmõju liik, avaldub kõikide kehade vahel. Gravitatsiooni mõju piir on määratud gravitatsiooni väljaga. Sõltumata keha massist on kiirendus gravitatsiooni väljas ühesugune. KEPLERI SEADUSED- I. Planeedid tiirlevad ümber Päikese mööda ellipsi kujulist trajektoori, mille ühes fookuses asub Päike II. Tiirlemise käigus katab planeeti ja Päikest ühendav sirglõik võrdsetes ajavahemikes võrdse pindala III. Erinevate planeetide tiirlemisperioodide ruutude suhe on võrdne nende planeetide ja Päikese keskmiste vahekauguste kuupide suhtega TÄHESUURUS- t aevakeha heledusjärk, väljendab taevakeha näivat heledust.
Kuna ketta sisemine piirkond muutus liiga kuumaks, siis suutsid tahke oleku säilitada vaid kivimid ja metallid. Ei saanud moodustuda jää ja gaasid ei saanud veelduda. Seetõttu on ka siseplaneedid Merkuur, Veenus, Maa ja Marss kivimimaailmad. Kaugemal oli temperatuur aga madalam, mistõttu erinevad jäätüübid said kujuneda. Päikesesüsteemi keskmises levilas hakkasid domineerima gaasilised Jupiter ja Saturn, aga veidi väiksemad planeedid nagu Uraan ja Saturn keskmest veelgi kaugemal. Samal ajal olid noore Päikese südamikus alanud ühinemisreaktsioonid, mis tõi kaasa tohutu energiakoguse vabanemise. See omakorda põhjustas Päikeselt lähtuva supertuule, mis pühkis kogu süsteemi ülejäänud gaasist puhtaks, nii et ükski suur planeet ei saanud enam tekkida. Kuigi antud teooria oli alguses puhas spekulatsioon, sest selline Päikesesüsteemi tekkimise
Kuu, viis planeeti ja Päike. Tiirlevaid taevakehi ümbritses nn kinnistähtede vöönd. Platoni-Aristotelese mudel ei selgitanud piisavalt planeetide näivat liikumist (tähtede taustal tehtavaid „silmuseid“) taevavõlvil. Ptolemaios korrigeeris mudelit, pannes planeedid omakorda tiirlema ümber Maa tiirleva masskeskme. Heliosentristlikus käsitluses, asus maailmaruumi keskpunktis Päike, mille ümber tiirlesid Maa, koos tema ümber tiirleva Kuuga ja teised planeedid. Ka selles mudelis ümbritses tiirlevaid taevakehi nn kinnistähtede vöönd. Täieliku võidu saavutas heliotsentrism alles pärast seda kui Johann Kepler sõnastas 1609 a. (III seaduse aastal 1619) planeetide liikumist kirjeldavad seadused, mida omakorda üldistas Isaac Newton 1687 aastal oma ülemaailmse gravitatsiooniseadusega. Ühena esimestest sõnastas 1. saj BC oletuse, et maailmaruum on lõputu Rooma filosoof Lucretius.
1. Päikesesüsteemi ja sealhulgas planeetide tekkimine. Orbiitide puhastumine planetoididest(protoplaneeidid) tänapäevaste konfiguratsioonideni. Alguses oli gaasi-ja tolmupilv, mis oli stabiilne(gravitatsiooni ja kiirgumisjõud sama suur) Iseenda raskuse mõjul hakkas gaasipilv kokku tõmbuma. Suurem osa gaasist kogunes pilve keskele, tekkis Päike. Gaasipilve pöörlemiskiirus aina suurenes ning mingid kohad gaasipilves hakkas tihenema. Tekkisid esimesed planeedid ja nende kaaslased. Asteroidide põrkumine jms prahi lisandumine planeedile suurendas neid planeete vms. 2. Astrofüüsika alus. Spektromeetria, Doppleri efekt. Elektromagnetiline skaala. Spektromeetria on elektromagneti kiirguse uurimine. Kiirguse intensiivsust ja lainepikkust. Doppleri efekt on lainepikkuste tajumise muutumine vaatleja suhtes. Ehk mida lähemal on vaatleja lainepikkuse tekitajale, seda intensiivsem on lainepikkus. Nt helilainete puhul
Kõik kommentaarid