Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

1 Maa ja planeedid (0)

1 Hindamata
Punktid




Maa ja planeedid


Maa sünd ● 4.5 miljardit aastat vana
● Tekkis päikese ümber keerlenud materjalist
● Raskemad metallid vajusid planeedi keskele
● Kergemad kivimid kerkisid pinnale
● Pealispind jahtus Link


Maa sisemus ● Tahke maakoor 10-75km
● Vedelast kivist vahevöö -2900km
● Vedelast metallist välistuum -5100km
● Tahkest metallist sisetuum -6371km
● Soojusallikad:  ○ Maa tekkimisel vabanenud soojus
○ Radioaktiivne lagunemine ● Laamtetoonika: ○ Vahevöö kivimite liikumine paneb  maakoore liikuma ○ Mandrid, mäed ja sügavikud


Maa atmosfäär ● Koostis: ○ 78% lämmastik (N2)
○ 21% hapnik (O2) (35% 300M aastat tagasi)
○ 1% muud gaasid ● Lennukid umbes 10km kõrgusel
● Pilved umbes 2km-14km
● Karmani joon: ○ Kokkuleppeliselt 100km kõrguselt algab kosmos ● Atmosfääril pole kindlat piiri: ○ 80-630 000km
○ Kuu “on Maa atmosfääris”


Maa ümber ● Magnetväli ○ Kaitseb päikesetuule ja kiirguse eest
○ Virmalised ● Kuu ○ Theia kokkupõrge
○ Peamiselt tahke ja maakoore ning  vahevöö laadsest materjalist Link


Merkuur ● Tahke
● Väga suure metallisisaldusega
● 38% Maa raadiust
● 0.38 AÜ kaugusel päiksest
● 5.5% Maa massist
● Merkuuri aasta on 88 Maa päeva


Veenus ● 0.72 AÜ kaugusel päikesest
● Maale väga sarnane
● Pinnatemperatuur 464°C
● Atmosfääri rõhk 91 atmosfääri
● Atmosfäär koosneb peamiselt CO2
● Väävelhappe pilved Link


Maa ● Esimesed slaidid...


Marss ● 1.5 AÜ kaugusel päikesest
● Marssi aasta on 1.8 Maa aastat
● 11% Maa massist
● 53% Maa raadiusest
● 37% Maa gravitatsioon
● Kunagi oli: ○ Magnetväli
○ Atmosfäär
○ Voolav vesi ● Kõrgeim mägi: ○ Olympus Mons
○ 21km ● Ainuke planeet, millel elavad ainult  robotid Link


Asteroidide vöö ● Marssi ja Jupiteri vaheline ala
● Planeetide tekkest järele jäänud “prügi”
● 1.5 miljonit 1+km suurust objekti
● Ceres 950km diameeter
● Pallas, Juno, Vesta, ... Link


Jupiter ● 5.2 AÜ päikesest
● Jupiteri aasta on 11.9 Maa aastat
● 11 Maa raadiust
● 317 Maa massi
● Gaasiplaneet
● 60 kuud 10+km diameetriga
● Väga võimas magnetväli
● Umbes 3 maakera mahub Jupiteri suure  punase tormi sisse


Saturn ● 9.6 AÜ kaugusel
● Saturni aasta on 29 Maa aastat
● 9.4 Maa raadiust
● 95 Maa massi
● Gaasiplaneet
● Võimaliku eluga kuud
● Rõngad on ära lagunenud kuu
● (Kõigil planeetidel, mis on Marsist kaugemal,  on rõngad, aga neid on väga raske näha)


Uraan ja Neptuun ● 18.3 ja 30 AÜ kaugusel
● 84 ja 164 aastat
● 4 ja 3.9 Maa raadiust
● 14.5 ja 17.1 Maa massi
● Gaasiplaneedid Link


Pluuto ● Pole planeet, sest tema orbiit pole muust  materjalist puhas ● Pluuto on kääbusplaneet
● Kui seda ignoreerida, siis leiduks meie  päikesesüsteemis väga mitu planeeti, mis 
muudaks planeedi mõiste palju hägusemaks 
ning kõigi meelde jätmine oleks võimatu ● Pluutost kaugemal leidub suuremaid  “planeete” (Eris) ning Marsi ja Jupiteri vahel 
on ka mõni ● 39 AÜ kaugusel Link Link 2


Kuiperi vöö ● Neptuuni taga olev piirkond, milles  asub Pluuto ja palju teisi 
kääbusplaneete ning komeete


Öpiku-Oorti pilv ● Kuni valgusaasta kaugusele (60 000 AÜ)  ulatuv komeetide ja muude objektide pilv 
ümber meie päikesesüsteemi ● Eesti astronoom Ernst Öpik oli üks esimesi,  kes seda uuris, aga ülejäänud maailmas 
tuntakse seda kui Oorti pilve, sest Öpik ei 
viitsinud oma uurimistööd avaldada Link


Tähtedevahelised planeedid ● Tähtede ümber tekib väga palju planeete ○ Paljud põrkavad kokku
○ Osad võivad tähesüsteemist välja  lennata ● Planeedid võivad ilma tähtedeta ka tekkida ○ Pruunid kääbused: liiga väiksed  ”tähed”, mis ei suuda tuumasünteesi 
läbi viia ● Võimalik, et tähtede vahel on rohkem  planeete, kui tähtede ümber Link


Eksoplaneedid ● Planeedid teiste tähtede ümber
● 01.03.2021 seisuga ○ 4687 leitud eksoplaneeti
○ 3463 tähesüsteemis
○ 770 süsteemis on üle ühe planeedi ● Lähim “Proxima Centauri b”  4.24 valgusaasta kaugusel ● Kepler-90: 6 kinnitatud ja 3 kinnitamata  planeeti ● TRAPPIST-1: 7 planeeti ja 4 neist “elatavas”  piirkonnas ● Kepler-64: 4 tähega planetaarne süsteem
● PSR 1257+12: esimesed 2 eksoplaneeti leiti  pulsari ümber tiirlemas Link

Document Outline

  • Slide 1
  • Maa sünd
  • Maa sisemus
  • Maa atmosfäär
  • Maa ümber
  • Merkuur
  • Veenus
  • Maa
  • Marss
  • Asteroidide vöö
  • Jupiter
  • Saturn
  • Uraan ja Neptuun
  • Pluuto
  • Kuiperi vöö
  • Öpiku-Oorti pilv
  • Tähtedevahelised planeedid
  • Eksoplaneedid

Vasakule Paremale
1 Maa ja planeedid #1 1 Maa ja planeedid #2 1 Maa ja planeedid #3 1 Maa ja planeedid #4 1 Maa ja planeedid #5 1 Maa ja planeedid #6 1 Maa ja planeedid #7 1 Maa ja planeedid #8 1 Maa ja planeedid #9 1 Maa ja planeedid #10 1 Maa ja planeedid #11 1 Maa ja planeedid #12 1 Maa ja planeedid #13 1 Maa ja planeedid #14 1 Maa ja planeedid #15 1 Maa ja planeedid #16 1 Maa ja planeedid #17 1 Maa ja planeedid #18
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-03-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 385485 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Päikesesüsteem-referaat
14
doc

Päikesesüsteem referaat

............................................................. 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Päikesesüsteem............................................................................................................................4 Sisemine Päikesesüsteem............................................................................................................6 Maa-tüüpi planeedid........................................................................................................... 6 Asteroidivöö........................................................................................................................8 Välimine Päikesesüsteem............................................................................................................9 Päikesesüsteemi teke............................................................................................

Füüsika
Päikesesüsteem ning sinna kuuluvad planeedid
15
doc

Päikesesüsteem ning sinna kuuluvad planeedid

Sisukord........................................................................ 1. Päikesesüsteem- mis see on?................................... 2. Päike.......................................................................... 3. Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid........................ 3. 1. Merkuur............................................................................... 3. 2. Veenus................................................................................ 3. 3. Maa..................................................................................... 3. 4. Marss.................................................................................. 3. 5. Jupiter................................................................................. 3. 6

Füüsika
Päikesesüsteem
27
doc

Päikesesüsteem

Tahkete kehade kogupindala päikesesüsteemis on 1 700 000 000 km2. Valisin selle teema, kuna tahtsin rohkem teada saada päikesesüsteemist. Leian, et tegemist on väga huvitava teemaga. Oma referaadis käsitlen planeetide ajalugu, liigitamist, nende olemust ja omadusi. -3- 1. KUIDAS LIIGITADA PLANEETE Meie päikesesüsteemi üheksat planeeti saab liigitada mitmel viisil. Tutvustan lähemalt 5 viisi. 1.1 Avastamise ajaloo järgi: · Klassikalised planeedid: Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter, Saturn. Neid planeete tunti juba antiikajal. · Kaasaegsed planeedid: Uraan, Neptuun, Pluuto. Avastatud kaasajal, ei ole palja silmaga nähtavad. 1.2 Koostise järgi: · Maa-tüüpi ehk kiviplaneedid: Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Koosnevad peamiselt kivimeist ja metallidest, on suhteliselt suure tihedusega, neil on tahke pind, nad pöörlevad aeglaselt neil pole rõngaid ja neil on vähe

Füüsika
Päikesesüsteem - referaat
33
doc

Päikesesüsteem - referaat

.......................................... 3 2. PÄIKE......................................................................................................................................8 2.1 Päikeselaigud..................................................................................................................... 9 2.2 Päikesevarjutus.................................................................................................................. 9 3. PÄIKESESÜSTEEMI KUULUVAD PLANEEDID............................................................ 10 3.1 Kivine Merkuur................................................................................................................10 3.2 Kasvuhooneplaneet Veenus.............................................................................................11 3.3 Helesinine kalliskivi ehk Maa..........................................................................................12 3.4 Punane planeet Marss..................

Füüsika
Astronoomia arvestuse kordamisküsimused
29
pdf

Astronoomia arvestuse kordamisküsimused

hõlbustavad Kuu ja Planeetide liikumise jälgimist. SODIAAK-​Kujutletav vöö taevas, mis koosneb 12 tähtkujust ning tähistab Päikese teed. TROOPILINE AASTA-​ehk päikeseaasta on aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese. GRAVITATSIOON-​ ​universaalne vastastikmõju liik, avaldub kõikide kehade vahel. Gravitatsiooni mõju piir on määratud gravitatsiooni väljaga. Sõltumata keha massist on kiirendus gravitatsiooni väljas ühesugune. KEPLERI SEADUSED- I. Planeedid tiirlevad ümber Päikese mööda ellipsi kujulist trajektoori, mille ühes fookuses asub Päike II. Tiirlemise käigus katab planeeti ja Päikest ühendav sirglõik võrdsetes ajavahemikes võrdse pindala III. Erinevate planeetide tiirlemisperioodide ruutude suhe on võrdne nende planeetide ja Päikese keskmiste vahekauguste kuupide suhtega TÄHESUURUS-​ t​ aevakeha heledusjärk, väljendab taevakeha näivat heledust.

Astronoomia ja astroloogia
Päikesesüsteemid referaat
17
doc

Päikesesüsteemid referaat

Kuna ketta sisemine piirkond muutus liiga kuumaks, siis suutsid tahke oleku säilitada vaid kivimid ja metallid. Ei saanud moodustuda jää ja gaasid ei saanud veelduda. Seetõttu on ka siseplaneedid Merkuur, Veenus, Maa ja Marss kivimimaailmad. Kaugemal oli temperatuur aga madalam, mistõttu erinevad jäätüübid said kujuneda. Päikesesüsteemi keskmises levilas hakkasid domineerima gaasilised Jupiter ja Saturn, aga veidi väiksemad planeedid nagu Uraan ja Saturn keskmest veelgi kaugemal. Samal ajal olid noore Päikese südamikus alanud ühinemisreaktsioonid, mis tõi kaasa tohutu energiakoguse vabanemise. See omakorda põhjustas Päikeselt lähtuva supertuule, mis pühkis kogu süsteemi ülejäänud gaasist puhtaks, nii et ükski suur planeet ei saanud enam tekkida. Kuigi antud teooria oli alguses puhas spekulatsioon, sest selline Päikesesüsteemi tekkimise

Astronoomia ja astroloogia
Füüsika kontrolltöö-KOSMOLOOGIA-universum-galaktika
34
docx

Füüsika kontrolltöö: KOSMOLOOGIA, universum, galaktika

Kuu, viis planeeti ja Päike. Tiirlevaid taevakehi ümbritses nn kinnistähtede vöönd. Platoni-Aristotelese mudel ei selgitanud piisavalt planeetide näivat liikumist (tähtede taustal tehtavaid „silmuseid“) taevavõlvil. Ptolemaios korrigeeris mudelit, pannes planeedid omakorda tiirlema ümber Maa tiirleva masskeskme. Heliosentristlikus käsitluses, asus maailmaruumi keskpunktis Päike, mille ümber tiirlesid Maa, koos tema ümber tiirleva Kuuga ja teised planeedid. Ka selles mudelis ümbritses tiirlevaid taevakehi nn kinnistähtede vöönd. Täieliku võidu saavutas heliotsentrism alles pärast seda kui Johann Kepler sõnastas 1609 a. (III seaduse aastal 1619) planeetide liikumist kirjeldavad seadused, mida omakorda üldistas Isaac Newton 1687 aastal oma ülemaailmse gravitatsiooniseadusega. Ühena esimestest sõnastas 1. saj BC oletuse, et maailmaruum on lõputu Rooma filosoof Lucretius.

Megamaailma füüsika
ASTROFÜÜSIKA
10
pdf

ASTROFÜÜSIKA

1. Päikesesüsteemi ja sealhulgas planeetide tekkimine. Orbiitide puhastumine planetoididest(protoplaneeidid) tänapäevaste konfiguratsioonideni. Alguses oli gaasi-ja tolmupilv, mis oli stabiilne(gravitatsiooni ja kiirgumisjõud sama suur) Iseenda raskuse mõjul hakkas gaasipilv kokku tõmbuma. Suurem osa gaasist kogunes pilve keskele, tekkis Päike. Gaasipilve pöörlemiskiirus aina suurenes ning mingid kohad gaasipilves hakkas tihenema. Tekkisid esimesed planeedid ja nende kaaslased. Asteroidide põrkumine jms prahi lisandumine planeedile suurendas neid planeete vms. 2. Astrofüüsika alus. Spektromeetria, Doppleri efekt. Elektromagnetiline skaala. Spektromeetria on elektromagneti kiirguse uurimine. Kiirguse intensiivsust ja lainepikkust. Doppleri efekt on lainepikkuste tajumise muutumine vaatleja suhtes. Ehk mida lähemal on vaatleja lainepikkuse tekitajale, seda intensiivsem on lainepikkus. Nt helilainete puhul

Kategoriseerimata




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun