75 75 (tuhat tonni SO2) emissioonid Elektrijaama B 0 Elektrijaama A juhtkonnal on kolm võimalust: 25 a. Vähendada kogust nii et paisata õhku lubtud kogus e 30 000 tonni aasta. 30 000t aastas on 30 saasteluba 30*75= 2250$ b. Osta nii palju lube juurde, et ei pea üldse vähendama emissioni kogust e viia keskkonda 40 000 tonni aastas nagu on senini viidud. 40 000t aastas on 40 saasteluba 40*75= 3000$ c. Vähendada väävlit rohkem, kui seda eeldab 30 loa omamine ja siis müüa load, mida ei ole enam vaja. Näiteks vähendada veel nii palju, et paisata keskkonda 15 000 tonni aastas. Täiendavalt vähendatud 15 000 tonni
Vanaraua vastuvõtupunktid tegelevad ka vanade sõidukite rehvide ja elektroonikajäätmete vastuvõtuga. Paberijäätmeks võib lugeda puhast ja kiletamata paberit, raamatuid, vihikuid, ajakirju, kartongi ja pappi. Kui lisada 1kg vanapaberile puitu saab sellest toota kuni 1,6kg uut paberit, selline tegevus hoiab kokku 1,5kWh elektrit ja 1,8kg puitu. 70kg = 1 puu, seega kui viid vanapaberit 70kg ulatuses päästad ühe puu. Eestis tekib aastas umbes 40 000-70 000t vanapaberit aastas kui sellest läheb taaskasutusse ainult 12 000t, kiire arvutus näitab, et päästetakse 171 puud kuid kui suudaksime töödelda ümber 40 000-70 000t paberit siis suudaksime päästa 571-1000 puud. Ohtlikud jäätmed tuleb toimetada ohtlike jäätmete kogumispunkti ja kindlasti ei tohi neid visata olmejäätmete konteinerisse. Ohtlikud jäätmed on näiteks: kodukeemia, säästupirnid, patareid, akud, õli-ja värvisegud, ravimid, mürgid jne.
· 3% merel puurimine Suurimad naftaõnnetused Läänemerel on olnud: "Antonio Gramsci" 1979, 6000 t; "Globe Asimi" 1981, 10 000 t; "Antonio Gramsci 1987, 570 t; "Alambra" 6.sept. 2000, 500 t Muuga sadamas. Rahvusvahelised katastroofid: Inglise kanalis "Torrey Canyon" 1967, 120 000 t; "Amoco Cadizi" 1978, 230 000 t. Alaska rannikul "Exxon Valdezi" 1989, 400 000 t. Mehhiko lahel nafta puurimisega voolas 10 kuuga merre 400 000 t naftat. Mustal merel "Nassia" märts 1994, 100 000t · 25. oktoobril 1998 puhkes tulekahju Põhjamerel üldotstarbelisel kaubalaeval Pallas. · Alus triivis Saksamaa ranniku suunas ja jooksis pärast seda, kui katsed alus eemale pukseerida ebaõnnestusid, Amruni saare lähistel madalikule. · Merre voolas 244 m3 naftat, mis koguti kokku õlikorjelaevade poolt ja rannikult. · Vrakist suudeti päästa 444 m3 naftat. · Naftareostuse tõttu hukkus umbes 16 000 merelindu.
vähemalt 6,0%. Ka ei tohi kahjulikke lisandeid (MgO, Fe203) olla üle lubatud piiri. Ajalugu 1861. aastal fosforiidi teaduslik uurimine, Tartu Ülikooli professor Carl Schmidt juhtis tähelepanu oobolusfosforiidile 1920. aastal asutati AS "Eesti Vosvoriit" , Tallinna lähedal Iru küla juures. 1922. aastal hinnang kui fosforiidimaagile, mida tasub toota. 1924. aastal piiritleti Ülgase maardla (esimene kaevandus ja rikastusvabrik (50 töölist kuni 10 000t kuivrikastatud fosforiiti aastas). Fosforiidijahu tootmine. See oli esimene maailmas avastatud mittekemogeense tekkega maardla. Mujal maailmas veel Siber, Kaljumäed. 1938. aastani töötas Ülgase kaevandus ja rikastusvabrik 1940. aastal uus kaevandus Maardu mõisas 1954. aastal Maardu karjäär avati, allmaakaevandus suleti 1991. aastani, kui Eestis lõpetati fosforiidi kaevandamine. Ülgas(t)el kaevandati käsitsi, kamberkaevandamise tehnoloogiaga.
2. BLRT Transit OÜ, laadungi käitlus 3. Elme Messer Gaas AS, gaasitööstus 4. AS Tallinna Vesi reoveepuhastusjaam, reovee puhastamine 5. Paljassaare Kalatööstus AS, toiduainetööstus Riskiobjektide üldiseloomustus 1. Dekoil OÜ 1.1. Aadress: Kopli 103b, Tallinn. 1.2. Ohu kategooria: A-kategooria suurõnnetuse ohuga. 1.3. Ohualade raadiused(m): Re 50, Rv 300, Ro 800. 1.4. Kemikaalid(max kogus): masuut/diislikütus(89 000t/92 000t) 1.5. Riskiallikad: kütusetsisternid, kütusemahutid, laadimiskoht. 2. BLRT Transiit OÜ 2.1. Aadress: Kopli 103 2.2. Ohu kategooria: B-kategooria suurõnnetuse ohuga. 2.3. Ohualade raadiused(m): Re 1590, Rv 2332, Ro 3180. 2.4. Kemikaalid(max kogus): ammooniumnitraat(1100t). 2.5. Riskiallikad: käitlemiskoht, lossimiskoht. 3. Elme Messer Gaas AS 3.1. Aadress: Kopli 103 3.2. Ohu kategooria: ohtlik ettevõte 3.3. Ohualade raadiused(m): Re -, Rv 200, Ro 500.
mineraale, mis satub keskkonda elamute ja kõrvalhoonete lammutamise käigus. Kuna eterniidi töötlemisel satub õhku asbesti tolmu, mis organismi sattudes võib põhjustada kopsuvähki. Alates 20. Sajandi 70.ndatest on asbesti tarbimine vähenenud, kuid kogused, mis õhku sattuvad on sellest hoolimata suured, näiteks 2008.aastal toodeti maailmas kokku 2,3 miljonit tonni asbesti. Maailmas suurimateks tootjateks olidVenemaa(925 000 tonni), Hiina (458 000t) Brasiilia ( 410 000 t) jne. Eestis aga 2004. Aastal tekkis asbesti 159 tonni ja juba 2009.aastal 260 tonni, Euroopa Liidus on asbesti kasutamine keelatud. Eestis keelati asbesti kasutamine 28. Veebruaril 2005. aastal SLAID7 Ravimid: ka ravimid kuuluvad ohtlike jäätmete hulka, sageli arvatakse, et väikeses koguses ravimeid võib visata koos olmejäätmetega prügikasti, kuid ei mõelda et viimasel juhul
kahanes 149 000 t- ja vineeris 687 000 t võrra. Kõige rohkem on suurenenud ümarpalgi tootmine. Kui 2000 aastal toodeti 6 213 000 m3 palki, siis 2009 aastaks oli see kasvanud 8 125 000 m3-ni. Ümarpalgi tootmise kasv on olnud 1 912 000 m3. Neist toodetest viiakse maailmaturule ümarpalk (16 000 m3), saematerjali (16000 m3) , paberit (90000 t) ja vineeri (2000 t). Sisse toob argentina samasuguseid metsa tooteid: ümarpalk (81670 m3), saematerjal (38 000 t), paberit (268 000t) ning vineeri (10 000 t). Kalandus Argentina rannajoone pikkus on 4 989 km. Kalatoodang on parimal aastal olnud 1,4 miljonit tonni, võrreldes 15 korra. Alates 1990 ndate teisest poolest on taas langenud, toodang sellel sajandil on olnud umbes miljon tonni aasta kohta, 2006. aastal 1,2 miljonit tonni. Argentina kalanduse SKP on 192 miljonit USD. Turism Kuna Argentinal on väga suur riik ja vaatamisväärsusi on väga palju, mida tasub
25-30 m, sellest väiksema tiheduse korral võib põhjavee tase olla heintaimedele ebasoodne. Kui vahekaugus on liilalt suur on see ebasoodne eelkõige taimedele millede juured on pindmised. Need on taimed mis ei talu üleujutust üle 5 päeva. Vältima peab ka ülekuivendust. Mullaharimis tööd algavad vana mullakamara purustamisega kas freesi või ... abil. Sellele järgneb happeliste m lupjamine. Lubiväetist 5-10t/ha ja leetunud muldadel sõnnikut 30 000- 60 000t/ha. Leetunud mullad vajavad ka min väetisi: P 80-100kg, K 100-120kg. Krbonaatsetele muldadele võiks arvestada P 80 ja K 80-100 kg. Tuvastunud aladele P 100 ja K 150-180kg/ha. Mikroväetisi tuleks planeerida CuSO4 ja boortatoliiti 50-80kg. Ammooniummoluptaati 2kg. Co 1kg, ja ida-eestis MnSO4 12-15kg. Väetamisele järgneb sügiskünd sügavusega 25-30cm. Varakevadel küntud maa libistatakse ja seejärel kultiveeritakse agregaadis äketega 5-8cm sügavuselt 2-3 korda. Enne
Kui suur peaks olema hüvise Y uus hind, et uus eelarve joon oleks vanaga paralleelne? 6.22 Katlamajas kasutatakse kas kivisütt (K) või gaasi (G). Kivisöe hind on 100 ja gaasi hind 500. Leida samakulujoone võrrand, mis näitab erinevaid võimalusi kivisöe ja gaasi kulutamise kohta, kui a) summaarne kulu võib olla 10 000, b) summaarne kulu suureneb 50% , c) gaasi hind alaneb 20%, d) kivisöe hind tõuseb 25%. Arvutil konstueerida vastavad graafikud. ÜLESANNETE VASTUSED 6.2 K(t)=20 000t +100 000; 160 000 kr; 6.3 20 800. 6.4 C (q) ' 15000 % 55 q , kus q on kogus. 6.5 Töötasu T ' 0,05 L , kus L on läbimüük 6.6 Töötasu T ' 1500 % 0,2 L , kus L on läbimüük 6.7 Kui nõutav kogus on D ja pakutav kogus S, siis hinna muutumise kiirus v ' k (D & S) , kus k on võrdetegur. 6.8 2000x + 15 000; 6.9 y(x) = 20 000 - 1900x; 12 400 kr. 6.10 6,17 kr. 6.12 3760 6.13 y(x) = 1500 - 125x; 875 kr; 6.14 a) 215 kr ; b) sissetuleku suurenedes 1 kr võrra suurenevad kulutused
annaabi.ee 
