„Üksikemad saavad Euroopa Liidult lapsehoidja“ (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

docx

Artikli analüüs: „Kodune vorstitegu pole mingi tuumateadus“ .

Kuressaare Ametikool Toitlustuse õppesuund Eneli Vanin ARTIKLI ANALÜÜS Tunnitöö Juhendaja: Õpetaja Maiju Zuping Kuressaare 2012 1. a) Valisin kommenteerimiseks Kristiina Viironi artikli: ,,Kodune vorstitegu pole mingi tuumateadus" . b) Peamine teema keskendub kartulivorsti ja maovorsti tegemisel. c) Autori sõnutsi: ,,Soojalt seda vorsti ei sööda, kõps kamakas rändab potist kaussi, saab omale veel korraliku vajutuse otsa ja nii seisab ta jahedas järgmise hommikuni." .(Viiron 2011:16) d) Tekstist selgub, et nad teevad kõike käsitsi. (Viiron 2011) e) Minu arvates ei ole ise tehtud vorstis head, ja see maovorst ei tundu ka sugugi hea

Eesti keel

16

docx

Uurimistöö Lastehoiu avamine

kinnitanud öeldes, et mõningates lastehoidudes lauldakse, joonistatakse, voolitakse, käiakse väljas mängimas ning on tehtud lastele ka spetsiaalsed liikumistunnid. Hoolimata sellest nendivad mitmed vanemad sama foorumi teema all, et võimalusel peaks panema lapse ikkagi lasteaeda ning lastehoius jääb laps arengust maha, kuna keegi ei tegele lastega nii aktiivselt. Viimasele vastulauseks kirjutab kutseline lapsehoidja Irina Kalso Õpetaja Lehes, et tema kogemusel on lastehoiud lapse arenguks kordi kasulikumad, kui lasteaiad (Kalso, 2015). Tema sõnul on lasteaiarühmades üks õpetaja 8-12 lapse kohta ning see teeb keeruliseks lastega individuaalselt tegelemise. Lastehoiud aga, kus on väiksemad rühmad, tagavad võimaluse lastega eraldi suhtlemise ning mõistmise tõhusamalt, mida on tarvis iga lapse puhul arendada. Lisaks on

Sotsioloogia

13

docx

KULTUURIPÄEVIK

Gustav Adolfi Gümnaasium KULTUURIPÄEVIK (silmaringimapp) 12. klass I poolaasta 1. Näitus "Konfliktid ja kohandumised. Nõukogude aja Eesti kunst (1940­ 1991)" Kumu näitusesaalides/ kuraator: Anu Allas /12.10.16 2. Arutlus Euroopa tulevikust+ "Euroopa Liit jaguneb tulevikus tõenäoliselt kaheks"/John Playle/Postimees/30.10.17 3. Arutlus Eesti alkoholi poliitikast+ "Aidake eelarve täis juua"/Olaf Suuder/Postimees/16.11.17 4. Isiklik tsitaadikogumik Koostas: Getlin Vain Klass: 12.a Juhendaja: Anu Kell Tallinn 2017 Konfliktid ja kohandumised

Kultuur

40

docx

PERSONALIOTSING EESTI INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOI GA ETTEVÕTETES TEGEVJUHI JA PROJEKTIJUHI NÄITEL

erinevatele ametikohtadele inimeste otsimise puhul võib olla väga erinev. Autor valis info- kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektori kahel põhjusel. Esiteks on Eestis IKT sektoris väidetavalt tööjõupuudus, mistõttu peaks olema personaliotsing komplitseeritum ning seetõttu oli see autorile väljakutsuv. Teisest küljest aga räägitakse Eestist kui infotehnoloogiliselt hästi arenenud riigist ning autor soovis võrrelda Eesti ja Euroopa Liidu IKT sektorit teiste suuremate IKT sektoriga riikidega. Autor valis just tegevjuhi ja projektijuhi ametikoha, sest neid võib pidada IKT sektori ettevõtte edukust silmas pidades kõige määravamateks. Selleks, et teada saada, kas saadud tulemusi võiks üle kanda ka teistesse sektoritesse peaks läbi viima palju suurema mahuga uuringu, kuid võib eeldada, et paljud personaliotsingu aspektid võivad olla sarnased.

Aastatöö

5

docx

Mured ja probleemid seoses laste kasvatamisega

Laps võtab vanemate suhtumise ja kõnepruugi üle, seega, kui vanemad ei jälgi oma käitumist ega sõnu, võib peagi märgata, et laps ropendab ning kasutab oma eakaaslaste kallal vägivalda. Ta võib isegi kodus tähelepanu võitmiseks ja enesekehtestamiseks häält tõsta ning lüüa. Kuna tänasel päeval on pea igas kodus arvuti, õpivad noored juba enne lugemist ja kirjutamist selgeks arvutis mängimise. Algselt tundub see süütu ajaveetmise viis, sest siis arvuti on mõneks ajaks kui lapsehoidja, kuid ta ei mõtle, milleks see areneda võib. Me elame tehnikasajandil, seega üpris tähtsaks näitajaks on tehnikavidinad, milleks võib olla nii puutetundlik mobiil, kui iPod. Sageli on need ka nn ,,staatuse" määrajad, sellest 2. aprill 2012 Anu Tooming, 11.kl tuleneb mõnikord ka hooplemine ja kodus vanematelt uue telefoni nõudmine, mis toob pingeid laste ja vanemate suhetesse. Kui vanem ei end kehtestanud, kasutades

Perekonnaõpetus

168

pdf

KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE

materjal 6.-7. aastastele lastele. Teoreetiliselt lähtuti järgnevatest autoritest: Lovelock (1979), Sahtouris (1999), Timoštšuk (2005, 2010), Cohen (1985), Delanty (2009), Bauman (2001), Brügge, Glanz & Sandell (2008). Et saada alust metoodiliseks materjaliks, viidi läbi empiiriline uurimus I. Empiiriline uurimus I viidi läbi perioodil veebruar 2010 – märts 2012. Selle raames viidi vaatlus ja seda täiendavad mittestruktureeritud intervjuud läbi kolmes suuremas Euroopa ökokülas (Damanhur, Sieben Linden ja Tamera) ja nende lasteaias ning kolmes võrreldavas Eesti organisatsioonis (Lilleoru kogukond, Rosma waldorflasteaed ja Pallipõnni lasteaia „Karlssonite” rühm). Uuringu tulemusel selgus, et 1) jätkusuutlikkuse ja kogukondlikkuse õppimiseks tuleb luua sobilik keskkond või minna keskkonda, mis juba elab jätkusuutlikult; 2) vanemate ja täiskasvanute eeskuju ja osalus selle temaatika õppimisel on väga oluline; 3) oluline on tihe

Eelkoolipedagoogika

3

doc

Käitumisprobleemide tekkepõhjustest – bioloogiliste ja keskkondlike tegurite vastasmõjust

käitub laps kellest kodus hoolitakse ja kelle vajadustega on arvestatud üldjoontes paremini kui laps keda ei mõisteta ja keda ignoreeritakse. Kuid kehv kodupoolne toetus, kitsad majanduslikud olud ja impulsiivsem reageerimine pole alati käitumishäirete ainupõhjustajad. Oma suurt osa mängib ka lasteaed, kool ja eakaaslased. See on see keskkond, millel on võimalus geneetilisi eelsoodumusi kas leevendada või hoopis võimendada. Esimesed käitumisprobleemide alged saavad alguse juba lasteaias, kuid enamasti ei pöörata sellele suuremat tähelepanu, välja arvatud eriti ekstreemsetel juhtudel. Arvatakse, et väikesed lapsed on impulsiivsemad ja kuna tavaliselt ilmnevad käitumisprobleemid poistel, siis üldlevinud arvamuse kohaselt ongi poisid ju ühed parajad marakratid. Kuid kui sellise lapse üliaktiivsus, tunderabedus ja oskamatus teistega suhelda ei leia õpetaja tähelepanu ja suunamist juba eelkoolieas, siis koolis jääb ta varem või hiljem hätta.

Eripedagoogika

37

pdf

Lapsehoidja koolituse eksami küsimused-vastused

arendavaid ja muid vajalikke tegevusi. Lapsehoiuteenuse osutamise ruumides peab olema iga ruumis viibiva isiku kohta vähemalt 4 m2 mööbliga katmata vaba põrandapinda. Kui lapsehoiuteenuse osutamisel on mängimiseks ja magamiseks eraldi ruumid, siis peab iga ruumis viibiva isiku kohta magamisruumis olema vähemalt 2 m2 ning mänguruumis vähemalt 2,5 m2 vaba põrandapinda. 55. Kes vastutab päevahoius lapse turvalisuse eest? Lapsehoidja 56. Kui vana on laps vastavalt Lastekaitseseadusele? Kuni 18a 57. Riikliku lastekaitsepoliitikaga tegelev Vabariigi Valitsuse komisjon on...? Lastekaitse nõukogu 58. Mis on riikliku lasteabitelefoni number? 116111 59. Millistel juhtudel tohib lapse suhtes kasutada füüsilist jõudu? Kui laps on endale ja teistele ohtlik(lööb ennast) 60. Kuidas nimetatakse inimest ümbritsevat primaarset võrgustikku, kuhu kuuluvad lapse perekond, sugulased, naabrid ja sõbrad? Esmane võrgustik

Kategoriseerimata

Kommentaarid (0)