ühikud ja tähised (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Kümnendeesliidete kasutamine kordsete pikkusühikute saamisel

Kümnendeesliited ja nende kasutamine kordsete pikkusühikute saamisel Eesliide Seos põhiühikutega Nimetus Tähis Kordsus Tera T 1012 = 1 000 000 000 000 1 Tm = 1012 Giga G 109 = 1 000 000 000 1 Gm = 109 Mega M 106 = 1 000 000 1 Mn = 106 Kilo k 103 = 1 000 1 km = 103 Hekto h 102 = 100 1 hm = 102 Deka da 101 = 10 1 dam = 10 Detsi d 10 ­1 = 0,1 1 dm = 10 ­1 Senti c 10 ­2 = 0,01 1 cm = 10 ­2 Milli m 10 ­3 = 0,001 1 mm = 10 ­3 Mikro µ 10 ­6 = 0,000 001 1 µm = 10 ­6 Nano n 10 ­9 = 0,000 000 001 1 nm = 10 ­9 Piko p 10 ­12 = 0,000 000 000 001 1 pm = 10 ­12 

Matemaatika

3

docx

Aineehitus

1. Nimeta aineolekud?(4) Tahke Ruumala - säilitab Kuju - säilitab Osakeste paigutus - kristallvõre sõlmedes Vedel Ruumala - säilitab Kuju - ei säilita Osakeste paigutus - korrapäratu Gaasiline Ruumala - ei säilita Kuju - ei säilita Osakeste paigutus - korrapäratu Plasma Ruumala - ei säilita Kuju - ei säilita Osakeste paigutus - korrapäratu 2. Mis on faasisiire? Näide Üleminek ühest faasist teise.(sulamine; kondenseerumine; vedel heelium muutub ülivoolavaks) 3. Mis temperatuuril vedelik aurustub? Igal temperatuuril aurustub vedelik. 4. Millal me nimetame gaasi olekut auruks, millal gaasiks? ülal pool tkr -ilist nimetame ainet gaasiks, all pool tkr -ilist nimetame selle aine gaasilist olekut auruks. 5. Mis on küllastunud aur? Küllastunud aur on oma vedelikuga tasakaalus. 6. Mis on absoluutne niiskus? veeauru hulk, mis tavaliselt esineb 1 m3 õhus. k

Aineehitus

2

doc

Kordsust väljendavad eesliited

Tähis Kordsus Tera T 10¹² = 1 000 000 000 000 Giga G 109 = 1 000 000 000 Mega M 106 = 1 000 000 Kilo k 10³ = 1 000 Hekto h 10² = 100 Deka da 10¹ = 10 Detsi d 10-1 = 0,1 Senti c 10-2 = 0,01 Milli m 10-3 = 0,001 Mikro μ 10-6 = 0,000 001 Nano n 10-9 = 0,000 000 001 Piko p 10-12 = 0,000 000 000 001 Angstrom 1Å 10-10meetrit kasutatakse pikkusühikuna aatomimaailmas, on aatomi läbimõõdu suurusjärk Vesiniku aatomi läbimõõ

Füüsikaline maailmapilt

1

doc

Kümnendeesliited

Eesliite Tähis Kordsus nimetus Tegra T 10¹² = 1 000 000 000 000 Giga G 109 = 1 000 000 000 Mega M 106 = 1 000 000 Kilo k 10³ = 1 000 Hekto h 10² = 100 Deka da 10¹ = 10 Detsi d 10¹ = 0,1 Senti c 10² = 0,01 Milli m 10³ = 0,001 Mikro 106 = 0,000 001 Nano n 109 = 0,000 000 001 Piko p 10¹² = 0,000 000 000 001 

Matemaatika

2

docx

Füüsika Põhilised valemid

Seadus, ehk Fü N Fü=·g·v Fü=üleslükkejõud(N) Üleslükke jõud g=9,8(N/Kg) Tihedus Kg/m³ =m/v m=mass Kasutegur %(J) =Akas/Akogu·100% =kasutegur(%) Akas=kasulik töö(J) Akogu= kogu töö(J) Kordsed ühikud: T(tera)=10¹² G(giga)=10 M(mega)=10 k(kilo)=10³ h(hekto)=10² da(deka)=10¹ d(detsi)=10¹ c(senti)=10² m(milli)=10³ (mikro)=10 n(nano)=10 p(piko)=10¹²

Füüsika

1

docx

Teisendamine

Eesliited Tähis Nimetus Suurusjärk Y jotta 1 000 000 000 000 000 000 000 000 Z zetta 1 000 000 000 000 000 000 000 E eksa 1 000 000 000 000 000 000 P peta 1 000 000 000 000 000 T tera 1 000 000 000 000 G giga 1 000 000 000 M mega 1 000 000 k kilo 1 000 h hekto 100 da deka 10 d detsi 0,1 c senti 0,01 m milli 0,001 mikro 0,000001 n nano 0,000000001 p piko 0,000000000001 f femto 0,000000000000001

Matemaatika

11

doc

Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem

suuruste mõõtühikute ühtne ja universaalne süsteem. Eestis kehtib alates 1963. a. eelissüsteemina ja 1982. a. kohustuslikuna rahvusvaheline mõõtühikute Sl-süsteem. Eestis kehtivad kohustuslikud mõõtühikud ja nende kasutusalad on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 29. juuni 1999. a määrusega nr 212, mis jõustus 1. jaanuaril 2000. a. Kohustuslikud mõõtühikud on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (Système international d'unités, edaspidi SI) põhi- ja tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning loetletud lisaühikud. Kohustuslike mõõtühikute kasutamist kohaldatakse mõõtevahenditele, mõõtetulemustele, mõõtühikute abil väljendatud suurustele majandustegevuses, tervisekaitses ja ohutuse tagamisel, õppetegevuses, standardite koostamisel ning haldustegevuses. Kohaldamine ei laiene transpordis kasutatavatele mõõtühikutele, kui viimased tulenevad siduvatest rahvusvahelistest lepingutest.

Füüsika

1

doc

Kvantfüüsika ja fotoefekt

Millega tegeleb kvantfüüsika/optika? Valgusnähtuste seletamisega, mida laineteooria ei seleta.FOTOEFEKT ­ elektronide ,,väljalöömine" ainest valguse toimel.Millal tekib fotoefekt? Valgus vabastab metallist elektrone. Footoni energia võrdub Plancki konstandi (h=6,6x Jxs) ja sageduse (f) korrutisega. E=hfFotoelektronide kiirus sõltub rakendatud pingest. FOOTON ­ valguse kvant PUNAPIIR ­ fotoefekti ei tekita punane valgus. / Suurim lainepikkus mille puhul veel fotoefekt tekib.Fotoefekti valem ­ Plancki konstandi (h=6,6x Jxs) ja sagedus (f) on võrdeline väljumistöö (A) ja massi (m) kiiruse ruudu ( ) poolkorrutisega. Fotoefekti kasutus ­ detailide loendamine, konveierites, metroos, kino, fotograafia, TV, automaatika. Valguse dualism seisneb valgusnähtuste kaheses seletamises. Mõningaid nähtusi saab seletada ainult valguse laineteooriaga, teisi ainult valguse kvantteooriaga, kolmandaid aga nii üht- kui teistviisi.Teadlased - P.Lebedev, A.St

Füüsika

Kommentaarid (1)