50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-12-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
23 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Puhasmees
Õppematerjali autor
Mehhanismide ja masinate teooriat õpetatakse TTÜ õppeplaanide kohaselt õppeaines "masinamehaanika". Mehhanism on kehade (lülide) tehissüsteem, mille ülesandeks on etteantud liikumisega keha (sisendlüli), liikumise teisendamine süsteemi teatava teise keha (väljundlüli) soovitud liikumiseks. Etteantud liikumisega kehi (sisenlülisid) võib olla rohkem kui üks. Neid nimetatakse ka vedavaiks lülideks. Väljundlüli nim ka veetavaks lüliks. Konstruktsioonitunnuste alusel liigitatakse mehhanismid järgmiselt: 1. varbmehhanismid (väntmehhanism, väntnookurmehhanism, kulissmehhanism jne), 2. hammasmehhanismid (hammas- ja tiguülekanded, diferentsiaal- ja planetaarmehhanismid, põrkmehhanismid, malta mehhanismid jt), 3. hõõrdmehhanismid, 4. kiilmehhanismid, 5. kruvimehhanismid, 6. nukkmehhanismid, 7. painduvate lülidega mehhanismid (rihm-, kett- ja trossülekanded). Teooria seisukohalt liigitatakse mehhanismid struktuuritunnuste järgi (vt 1. ptk).
33. Veosillad: Peaülekanded, nende otstarve ja ehitus. (1) lk. 297. Veosillaks nimetatakse traktori või auto seda silda, mille rattad veavad. Sild on jäik tala. Temasse on mahutatud peaülekanne, diferentsiaal ja rataste ajam. Traktorite T-28X4M, T- 40, T-16 ja T-25A veosillad on kokku ehitatud käigukastiga, kuid nende veorataste ajamid asuvad äravõetavates karterites. Roomiktraktori veosilla (tagasilla) koosseisu kuuluvad järgmised mehhanismid: käigukast, peaülekanne ja pööramismehhanismid (dt-75M); peaülekanne ja pööramismehhanismid (T-130, T-70C, T-70B); kaks teineteisega ühendamata peaülekannet (T-150). Et auto mass oleks väiksem, keevitatakse veosildade karterid stantsitud terasprofiilidest. Karteri külge on keevitatud peaülekande reduktori kinnitamise äärik. Enamiku traktorite tagasildade kered on valatud hallmalmist või terasest (K-701, T-40M)
Töömasinad on masinad, mis muudavad detailide või materjalide kuju, mõõtmeid ja omadusi või siis teisaldavad mitmesuguseid laste. Jagunevad tehnoloogilisteks masinateks ja transpordimasinateks. Jõumasinad muundavad üht liiki energiat teist liiki energiaks ning käivitavad töömasinaid. Kontroll- ja juhtimismasinaid kasutatakse tootmise automatiseerimiseks ning kiiresti kulgevate ja pidevalt kontrollitavate tootmisprotsesside juhtimiseks. Masinate koostisosadeks on mehhanismid, mis muudavad üht liiki liikumist teiseks. Mehhanism – kehade (lülide) tehissüsteem, mis muundab ühe või mitme keha (vedava lüli) etteantud liikumise süsteemi teiste kehade (veetavate lülide) soovitavaks liikumiseks. Iga mehhanism või seadis koosneb detailidest, mis on ühendatud koostuks. Detail - toode (masinaelement), mis valmistatud ühest materjalist koosteoperatsioone kasutamata (kruvi, võll, valatud korpus jne.).
kanne, sidur, käigukast ja peaülekanne, mis kõik peale vii- mase on mootoriga kokku ehitatud. Mootoriülekandeks nimetatakse kett- võit hammasajamit, mis on vahelüliks mootori ja siduri vahel. Sidur võimaldab mootorit ajutiselt lahutada järgnevatest jõuülekandeseadmetest ja nendega sujuvalt ühendada. See on vajalik mootorratta sujuvaks paigaltvõtuks ja ohutuks käiguvahetamiseks. Sidurit juhi- takse roolikangil asuva hoova abil. Käigukast on hammas- rattapaäridest koosnev mehhanism, mis võimaldab sõltu- valt liikumistakistusest astmeliselt muuta veorattale üle- kantavat pöördemomenti. Käiguvahetus toimub mootor- ratta vasakul küljel paikneva käigupedaali abil. Viimaseks lüliks jõuülekandes on peaülekanne (kardaanülekanne koos reduktoriga või kettülekanne), mille kaudu pöörde- moment kantakse käigukastist veorattale. Joon. 1. a -- mootorratas («Minsk»); b -- motoroller («Elektron»); c -- mopeed («Riga-12») 13
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid