Ökoloogia eksam (5)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
2. Avatud ja suletud aineringe - Kultuurökosüsteemide rajamisega suureneb tähtsate makroelementide P ja K ringe intensiivus, samal ajal kõigi elementide ringe maht väheneb. Ringe muutub avatuks, st. Rohkem elemente eemaldatakse ringest ja seda tuleb kompenseerida nende juurdeandmisega väljaspoolt(väetisena) . Vaja on korraldada suletum ringe loodusliku süsteemi näit. Metsa eeskujul. Ringet aitab suletuna hpida sisseküntava varise hulga suurendamine põllul.
Süsiniku ringe- so.atmosfääri ja veekoude vaba süsinikdioksiidi(co2) ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ja vesinikkarbonaatide süsiniku tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud(taandunud) süsinikuks ja tagasi.Atmosfääris ja hüdrosfääris olev süsinik on biosfääri olemasolu ajal palju kordi läbinud elusorganisme. Maismaataimestik omastab kogu atmosfääris oleva süsiniku 3-4 aasta jooksul.Tänapäeval on süsinikuringe tugevasti mõjutatud inimtegevse poolt-kasvuhoonegaas.
Süsinikuringe tähtsamad etapid:
  • Rohelised taimed muudavad CO2 fotosünteesil sahhariidideks ja edasisel biosünteesil proteiidideks, lipiidideks jmmis on toit loomadele ja energiaallikaks mikrobidele.
  • Kõik organimsid eritavad hingamisel CO2
  • Surnud orgaanilisest ainest lagundajate toimel vabanev CO2 satub uuesti ringesse mullahingamise tagajärjel
  • CO2te vabaneb huumuse lagunemisel
  • CO2e lisandumine inimtegevuse tagajärjel
  • CO2te vabaneb vulkaanipursetel jm.
  • Vees settib CO2 karbonaatidena
  • Kivimite murenemisel, mullatekkes ja produktsioprotsessis lülitub CO2 uuesti ringesse.

Süsiniku sidumine on enamvhem tasakaalus tema vabanemisega, kui inimtegevuse tagajärjel kasvab süsiniku vabanemine pidevalt. Aastas põletatakse 5-6 miljardit tonni C-d.
Lämmastikuringe-so. Lämmastiku liikumine eluta loodusest elusasse ja tagasi elutusse.
Lämmastik on samasugune eluliselt vajalik element nagu k süsinik ja lämmastikuringe ongi peamiselt organismide elutegevuse tagajärg. 75% lämmastikust asub atmosfääris, kus ta on valdavalt moelkulaarsel kujul st. N2-na. See ongi lämmastikuringe üks iseärasusi
Lämmastikuringe etapid:
  • Õhkkonnas olev vaba molekulaarne lämmastik on vahetult kättesaadav ainult väheste bakteritele, kes redutseeruvad N2-e ammoonikumiks ja sisestavad selle orgaanilistesse ühenditesse. Äikesega tuuakse atm.st alla kuni 15kg /ha N-i.
  • Taimed ja suur osa mikroobe toituvad mineraalsete lämmastikuühendite lämmastikust
  • Loomad vajavad orgaaniliste ühendite,peamiselt valkude lämmastikku
  • Orgaanilise aine lagunede vabanevat ammoniaaki võivad jälle kasutada taimed ja mikroobid
  • Suurem osa vabanevast ammoniaagist allub nitrifikatsioonile, oksüdeerudes algul nitrititeni ja teises järgus nitraatideni
  • Nitraadid on taimedele kasutatavad lämmastikuallikad, nende varal toimub lämmastikutsüklit sulgev mikrobiaalne protsess- denitrifikatsioon

Viimasel ajal on täheldatud nitraatide kujumist, sest neid tekib ka inimese tootmistegevuses. Samal ajal looduse saastumise tulemusena denitrifikatsioon väheneb. Hästi lahustuvana kogunevad nitraadid peamiselt veekogudesse . Nii kujuneb ringdefitsiit-üha rohkem lämmastiku väljub ringest.

Fosforiringe
Fosfori oksüdatsiooniaste ringes ei muutu, fosfor jääb kõigil fosforiringe astmeil fosfaatrühma osaks. Sellisena võivad fosforit omastada peaaegu küik organismid. Kõrgemad loomad, ka inimene, saavad vajalikku fosforit orgaanilistest ühenditest. Fosfor mängib organismide elus suurt rolli. Valkude moodustumine ilma P-ta on võimatu. Pole P-d gaasilisel kujul ning madala migratsioonivõimega. P peamiseks allikaks on kivimid.P ühendid uhtuvad mullast küllaltki kergesti välja ja võivad reostada veekogusid. Peamisteks P akumuleerijatsek on mered ja ookeanid . Veekogudesse sattudes väljuvad P ühendid pikaks ajaks bioloogilisest ringest ja ainult väike osa temast läheb inimese abil uuesti ringesse. Inimtegevuse tagajärjel on fosforisisaldus keskkonnas viimasel ajal tõusnud.
Veeringe - so. Vee pidev ringlemine Maal Päikeselt saadava energia ja raskusjõu mõjul ning organimside vahendusel.
Enamik maailmamere pinnalt aurunud vett kondenseerub ja langeb sademena merre tagasi-see on väike okeaaniline veeringe. Ülejäänu kannab atmosfääri üldine tsirkulatsioon mandritele. Seal sademeina maha langevast veest moodustab osa pindmise äravoolu, osa infiltreerub mulda. Mullast satub osa vett põhjavette , osa aurub, olulise osa kasutab taimestik . Äravooluna maailmamerre naasev vesi suleb suure globaalse veeringe.
Evapotranspiratsioon-taimkattega maapinna üldaurumine.
Veeringe koosneb kolmest põhilisest osast:
  • Pinnavool-vesi saab osaks pinnavetest
  • Aurumine , transpiratsioon-vesi imendub mulda, kus teda hoitakse kapillaarjõudude poolt kinni, seejärel satub aga mulla pinnalt aurudes atmosfääri tagasi, või siis imetakse vesi taimede poolt ning seejrel aurub taimede pinnalt
  • Põhjaveed- vesi satub maa alla vett kandvale kihile, kus ta edasi liigub ning toidab allikaid ja lätteid ning satub niiviisi uuesti maa peale.

Vesi satub atmosf. Põhiliselt maa ja veekogude pinnalt, aga ka teistelt niisketelt pindadelt aurudes. Suur osa veest satub atmosfääri just taimede pinnalt aurudes. Veeauru õhus nim. õhuniiskuseks. Atmosfääris veeaur kondenseerub tolmuosakestel ning moodustab udu ja pilved . Kui need veetilgad v jääkirtsallid alla 0 kraadi saavutavad piisava suuruse, sajavad nad vihma v lumena alla.
Kui vesi satub maa peale, võib ta edasi liikuda kahte teed. Vesi infiltreerub mulda või siis voolab mööda mulla pinda veekogusse. Kõiki veekogusid nimetatakse pinnaveteks. Mulda imendunud vesi, kas aurub mulla pinnalt tagasi atmosfääri või liigub edasi vett kandvale kihile ja moodustab põhjavee. Põhjavesi satub maapinnale allikatena ning saab seega jälle osaks pinnaveest. Veeringe muutumine on esmane, milles ilmneb inimmõju loodusele ning mis vahendab lokaalseid ja globaalseid inimmõjusid.
Mürkide liikumine ökosüsteemis maismaal ja vees
Toksikoloogia-teadus, mis tegeleb mürkide muutumise ja mõjuga.
Mürgid jõuavad inimese v loomad kudedeni erinevaid teid pidi. Suurem osa toidu kaudu, kuid ka sissehingatud õhu kaudu või läbi naha. Mürkidest lahti saamise organismist 2 viisi:Lagundamine keemiliste ühenditega elemente ju keemliselt lagundada ei saa . Paljud ühendid lagunevad aga aeglaselt, ning need on tihti keskkonnamürgid. Teiseks on eritus, mis toimub loomadel peamiselt neerude kaudu. Veri pressid asu filtrit ning tekib uriin. Uriin eemaldab mürke nt, nikotiini. Uriin on vesilahus ja suudab hästi transportida vees lahustuvaid aineid, mis lahkuvad kehast üsna kiiresti.
Keemiline reegel ütleb et rasvades lahustuvad aineid tavaliselt vees ei lahustu ja vastupidi. Kehal on rasvades lahustuvatsest ainetest väga raske vabaneda . Keskonnamürgid-DDT, PCB, kloordioksiinid,metüülelavhõbe ja plii on rasvas lahustuvad ained ja samas raskesti lagundatavad. Naise rinnapiim sialdab rasva 3-4% aga hülge 30%. Hülgeid on tabanud keskkonnamürgid eriti rägalt. Emasloomade viljakus ja poegade ellujäämisvõime madal. Mürkide üleminek emast lootesse või poegadesse on ilmekas näide sellest, kuidas mürgid ühelt isendilt teisele võivad kanduda. Toiduahelas toimub ülekanne igal tasandul. Nt. rebane sööb aasta jooksul kümme korda enam jäneseid kui ise kaalub. Toitu kasutab ta energia saamiseks ja oma keha ehitamiseks. Jäägid kaovad väljaheite ja uriiniga.Aga keskkonnamürgid jäävad kehasse. Tõuseb mürkide sisaldus kehas vanusega, samuti on rebases rohkem mürke kui jöneses.Maismaaökosüsteemis tõuseb mürkide sisaldus iga sammuga toiduahelas ümbes 10 korda, vees 3-5 korda. Osad loomad ei sure kohe vaid tekidav närvisüsteemi kahjustused.
Bioakumulatsioon – nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need metabolismi käigus organismist eritatakse.
Toiduahel – jada organisme, keda seovad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine.
Toiduahela I tase autotroofid ; II tase – fütofaagid; III ja järgnevad tasemed – zoofaagid
Toiduahelad jaotatakse:
1) karjamaa toiduahel (selle lõpus kiskahel );
2) laguahel e. detriitahel;
3) nugiahel e. parasiittoiduahel.
Laguahel – toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine esmaseist tarbijaist ja lagundajaist ning lõpeb mikroobidega, kes lagundavad orgaanilise aine mineraliseerumiseni (anorgaaniliseks aineks)
Toiduahelad ökosüsteemides põimuvad omavahel ja moodustavad nn. toiduvõrgu e. toitumissuhete võrgu e. konneksi
Konsortsium – katenaarium, kogum organisme (konsorte), keda toit (trofokonsordid) või elupaik (topokonsordid) seostab mingi kindla taimega (determinandiga). Taim on neile orgaanilise aine lähe või substraat .

3.Abiootilised tegurid: Abiootiliste tegurite hulka kuuluvad nii keemilised kui ka füüsikalised tegurid. Kõik tegurid toimivad organismile üheaegselt. Iga elemendi olemasolu v puudumine ohustab mingi liigi organimside eksisteerimist ja elujõulisust.
Valgus
Valgus on ökosüsteemis vajalik kiirgusenergiana läbifotosünteesi.
6CO2 + 6H2O + päike = C6H12O6 + 6O2
Organismide reaktsiooni päeva ja öö pikkusevahekorrale nimetatakse fotoperiodismiks.Loomariigis on enamusel liikidel päevatsükkel,
mõnedel lunaar- ehk kuutsükkel ning paljudel kaaastatsükkel.Päevase eluviisiga on sisalik, jänes, metskits jt.Öise eluviisiga on öökull, nahkhiir jt.Vastavalt valgustundlikkusele jagatakse taimed:
1. Pikapäevataimed – nisu, rukis , hernes , lina.
2. Lühipäevataimed – mais, päevalill, krüsanteem, hirss , sorgo, riis , tubakas, aeduba jt.
3. Päevaneutraalsed taimed-vesihein, kaer
Temperatuur
Enamiku organismide taluvusala : 0ŗC … +50ŗC
Katsetingimustes –200ŗC … üle +100ŗC.
Sinivetikad ja bakterid üle +60 ŗC.
Üle +50ŗC vees ei ole hulkrakseid loomi ega taimileitud.Kõrgel tŗ ensüümid ja valkained denatureeruvad.Üle +200 ŗC lagunevad aminohapped ja nukleotiidid .Madalat tŗ taluvad paremini puhkeseisundis eosed ja seened.Mõned samblad ja samblikud kannatavad kuni –70°C.Negatiivsetel tŗ vesi kristalliseerub.Kõigusoojaste loomade elutegevus sõltub tŗ-st.
10ŗC temp. tõus tõstab nende aktiivsust keskmiselt 2…4 korda.
Sõltuvalt liigist on imetajate kehatemp. +36…+39ŗC, lindudel tavaliselt +40…+42ŗC.
Taimede kasvuperiood algab temperatuuri tõusuga üle +5ŗC. Eestis on selle perioodi pikkuseks 170–180 ööpäeva.
Rõhk
Rõhk on pinnaühikule normaali sihis mõjuv jõud.
Õhurõhu põhjustab maapinna kohal oleva õhukihi kaal.
Rõhumuutusi taluvad:
rändlinnud – vööthaned võivad rändel lennata 9500 m kõrgusel, sinikaelpart 6400 m kõrgusel.
süvamereliigid – Vees suureneb rõhk iga 10 m veekihikohta 1 atm võrra.Rõhu alampiiri elu eksisteerimiseks ei ole määratud. Suurimat rõhku 1070 atm taluvad süvavee-organismid.
Vesi
Kogu rakkude elutegevus toimub vesilahuses, vesi on lähteaineks fotosünteesile 1 tonni kuivaine moodustamiseks on taimel vaja 200–600 t omastatavat vett. Taimi võib leida tavaliselt kuni 100 m sügavuseni. Süvaveeloomi võib leida üle 10 000 meetri sügavuses.
Hapnikusisaldus
Atmosfääris on O2 ca 21%. O2 on vajalik enamusele elusorganismidele
hingamiseks. Vees on hapniku 0–6 mg/l. Külmas vees lahustub hapnik paremini kui soojas ja
magedas vees paremini kui soolases. Kui vee O2-sisaldus langeb alla 5 mg/l pagevad
vääriskalad (lõhe, forell), 2 mg/l piiril kaovad kõik kalad ja keskkond hakkab muutuma anaeroobseks.
Toitained
Looduses olemasolevast 92 elemendist kasutavad organismid oma ehituseks ja elutegevuseks ca 40-t.
Makroelemendid – C, H, O2, N, P, K, S
Mikroelemendid – Co, Cu, Mn, Zn, B, Mo
N – valkainete ja nukleotiidide struktuuriosa; P – nukleiinhapete, fosfolipiidide ja luu struktuuri osa; K – rakuvedelikus; S – valkude struktuuris;
Ca – rakukestas, luus ja taimede rakukestas, mõjutab varre ja juure kasvukuhiku rakkude jagunemist; Mg – klorofülli struktuuri osa, mõjutab ensüümide tööd; Fe – hemoglobiini ja mitmete ensüümide struktuuris; Na – loomade rakuvälistes vedelikes.
Siseveekogud võivad olla, kas
- vähetoitelised e. oligotroofsed,
- rohketoitelised e. eutroofsed
- keskmisetoitelised e. mesotroofsed.
Eesti järvedest on 40% rohketoitelised.
Soolasisaldus
Vees võib soolasid olla 0…20…30% soolajärvedes ja tiikides. Ookeanide soolasisaldus on keskmiselt 3,5 % e. 35‰. Surnumeres on soolasisaldus vee pindmises kihis 30%, põhjas 33%. Surnumeri asub 417 m allpool mere pinda. Elustik – bakterid, vetikad, arhed .
Osmoos – lahusti difusioon poolläbilaskva membraani kaudu väiksema lahustunud aine kontsentratsiooniga lahusest suurema lahustunud aine kontsentratsiooniga lahusesse. Läänemeres Taani väinade juures on merevee soolsus 1,5%, Põhjalahe põhjaosas on soolsus ainult 0,2%. See tähendab, et Läänemeri on riimveeline.
Happelisus
pH e. vesinikioonide negatiivne kümnendlogaritm e. vesinikioonide kontsentratsioon.
neutraalne 6,5…7 happeline alla 6,5
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Ökoloogia eksam #1 Ökoloogia eksam #2 Ökoloogia eksam #3 Ökoloogia eksam #4 Ökoloogia eksam #5 Ökoloogia eksam #6 Ökoloogia eksam #7 Ökoloogia eksam #8 Ökoloogia eksam #9 Ökoloogia eksam #10 Ökoloogia eksam #11 Ökoloogia eksam #12 Ökoloogia eksam #13 Ökoloogia eksam #14 Ökoloogia eksam #15 Ökoloogia eksam #16 Ökoloogia eksam #17 Ökoloogia eksam #18 Ökoloogia eksam #19
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-12-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 272 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor BassUp Õppematerjali autor

Lisainfo

Kordamisküsimuste vastused eksamiks
Ökoloogiline tasakaal , Ökoloogia , migratsioon , areaal , levila , kontiinum 

Mõisted

Sisukord

  • Avatud ja suletud aineringe
  • Süsiniku ringe
  • Lämmastikuringe
  • Fosforiringe
  • Veeringe
  • Evapotranspiratsioon-taimkattega maapinna üldaurumine
  • Mürkide liikumine ökosüsteemis maismaal ja vees
  • Bioakumulatsioon
  • Toiduahel
  • Laguahel
  • Konsortsium
  • Valgus
  • Temperatuur
  • Rõhk
  • Hapnikusisaldus
  • Toitained
  • Makroelemendid
  • Mikroelemendid
  • Soolasisaldus
  • Osmoos
  • Happelisus
  • Paiknemine vastavalt keskkonnatingimustele
  • Looduslik tsonaalsus e vööndilisus
  • Kõrgusvööndilisus
  • Laiusvööndilisus
  • Kontiinum
  • Ajaline k
  • Diskreetsus
  • Areaal e. levila
  • Potentsiaalne a
  • Keskkonnatingimuste muutuste mõju elusorganismidele
  • Adaptatsioon, adapteerumine
  • Evolutsiooniline adaptatsioon e. pärilikku kohastumist
  • Väljasuremine-põhjused
  • Suur kasv
  • Migratsioon
  • migratsioonitüüpi
  • Areaalide piiratuse põhjused
  • Kooslus (tsönoos)
  • Koosluse struktuur avaldub
  • Põhjused liigi esinemisel või mitteesinemisel
  • Ökoloogiline tasakaal
  • Evolutsioon
  • Kahjustamine
  • Fluktuatsioon
  • Suktsessioon e. koosluste vahetus
  • Autogeense
  • Allogeense s-i
  • Primaarseks s-ks
  • Sekundaarne s
  • Suktsessioonirida
  • Populatsioon
  • Populatsiooni omadused
  • bioloogilised omadused
  • grupilised omadused
  • Populatsiooni vanuseline koosseis
  • Populatsioonilained
  • Vanusepüramiid
  • Koaktsiad
  • Liikidevahelised suhted
  • Kommensalism
  • Antibioos
  • Allelopaatia
  • Kisklus
  • Parasitism
  • Protokooperatsioon
  • Sümbioos
  • Neutralism
  • Mutualism
  • Konkurents
  • VÕRRELDA NEID!!!!
  • Looduskaitse
  • Atmosfääri kaitse
  • Veekaitse
  • Vete risustamine
  • Reostus
  • Saastumine
  • Osooniaugud
  • Kasvuhooneefekt
  • Happevihm
  • Müra
  • Kiirgus
  • Lokaalsed ja globaalsed probleemid
  • Raiskamine
  • Muldade degradatsioon
  • Ookeanide reostumine
  • Toiduprobleemide mõju keskkonnale
  • Taimestikku ja loomastikku ohustavad tegurid ja kaitsevõtted
  • Põllumajanduslikud ja mittepõllumajanduslikud saastajad
  • Jäätmete mõju keskkonnale
  • Mullakaitse
  • Taimestiku kaitse
  • Loomastiku kaitse
  • Maastikukaitse
  • Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste
  • EESTI
  • Kaitstava objekti tüüp, Seadus
  • Objekti tüüp, Seadus
  • Keskkonnamõju hindamine: definitsioon. Kkmõju hindamise eesmärk. Kkmõju
  • Olulisemad sündmused
  • Rahvusvaheline koostöö
  • Eesti
  • RAMSARI KONVENTSIOON – linnud, märgalad
  • WASHINGTONI KONVENTSIOON – loomad, taimed müük
  • I lisasse
  • II lisasse
  • III lisasse
  • BERNI KONVENTSIOON
  • BIOLOOGILISE MITMEKESlSUSE
  • KONVENTSlOON
  • CARTAGENA PROTOKOLL – bioloogiline ohutus
  • GMOd e. geneetiliselt muundatud organismid
  • Geenitehnoloogia potentsiaalsed ohud
  • HELCOM
  • Euroopa Liidu keskkonnapoliitika põhimõtted
  • Euroopa Liit ja keskkond
  • Linnudirektiiv
  • IV lisa
  • Loodusdirektiiv
  • I lisas
  • II lisas
  • III lisas
  • IV lisas
  • V lisas
  • VI lisas
  • NATURA 2000
  • Loodushoiualade
  • Suurimad kkprobleemid maailmas ja Eestis. Suurimad keskkonnaalased saavutused

Teemad

  • Süsiniku ringe
  • Veeringe
  • väike okeaaniline veeringe
  • suure globaalse veeringe
  • III ja järgnevad tasemed
  • toiduvõrgu e
  • konneksi
  • fotoperiodismiks
  • rändlinnud
  • süvamereliigid
  • tonni
  • 600 t
  • oligotroofsed
  • eutroofsed
  • mesotroofsed
  • riimveeline
  • leeliseline
  • Pinnularia
  • Paiknemine vastavalt keskkonnatingimustele
  • Looduslik tsonaalsus e vööndilisus
  • Topograafiline k
  • Taksonoomiline k
  • sekundaarseks
  • Kosmopoliitsed areaalid
  • Tsirkukontinentaalsed ja tsirkumokeaansed areaaöid
  • Endeemsed areaalid
  • looduslikuks valikuks
  • evolutsioonks
  • Väljasuremine-põhjused
  • spetsialiseerunud toiduvalik
  • Aeglane sigimine
  • ranged
  • keskkonnanõuded või kitsas levila
  • Kindlad rännuteed
  • Elutsükli, struktuuri või käitumise
  • erijooned, Liik on inimsele ohtlik
  • migratio
  • migratsioonitüüpi
  • Areaalide piiratuse põhjused
  • fluktuatio
  • demökoloogias
  • sünökoloogias
  • successio
  • kliimaksi
  • bioloogilised omadused
  • grupilised omadused
  • vanusepüramiid
  • kasvav e. invasiooniline populatsioon
  • eksponentsiaalselt
  • logistiliselt
  • biotoobi kandevõimeks
  • normaalne e. stabiliseerunud populatsioon
  • kahanev e. regressiivne populatsioon
  • Koaktsiad
  • Liikidevahelised suhted
  • Looduskaitse
  • Atmosfääri kaitse
  • Vete risustamine
  • EESTI
  • hindamises osalejad
  • Eesmärk
  • Kkmõju hindamises osalejad
  • Eestis
  • Euroopa elupaigad ja metsik loodus
  • Geenitehnoloogia potentsiaalsed ohud
  • Põhieesmärkideks
  • Linnudirektiiv 79/409
  • I lisa
  • Loodusdirektiiv, 1992
  • linnuhoiualad
  • loodushoiualad
  • Sites
  • ofCommunity Importance – SCI
  • maailmas

Kommentaarid (5)

roozynupp profiilipilt
roozynupp: materjalist oli abi, kuid kirjavigade tõttu oli sellest raske aru saada :P
18:02 19-04-2011
uku25 profiilipilt
uku25: käras küll
16:33 06-01-2013
deodorajosephamaria profiilipilt
deodorajosephamaria: oli abi :)
20:05 11-04-2012


Sarnased materjalid

90
pdf
Öko ja keskkonnakaitse konspekt
42
doc
ÖKOLOOGIA EKSAMIKS
42
docx
Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus-kordamisküsimuste põhine
30
docx
Ökoloogia ja keskkonnakaitse eksam
29
doc
Mõistete seletav sõnastik-pikk
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
77
doc
TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM
32
docx
Keskkonna mõisted





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !