1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid ja ökoloogiliste tasemete hierarhia.
2. Ökoloogia põhimõisted: populatsioon, kooslus, ökosüsteem, maastk, bioom, biosfäär.
Populatsioon – rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal ja samas paigas. Pop. iseloomustab
funktsionaalne struktuur (geneetiline, fenotüüpiline, vanuseline, suguline, füsioloogiline, ruumiline,
sesoonne jm) ning arvukuse dünaamika. Pop. määratlemine oleneb sellest, millise oranismirühmaga on
tegemist.
Kooslus (tsönoos, biotsönoos) – organismide (populatsioonide) kooselu vorm - looma-, taime-, seene-,
bakterite kooslused koos Ökosüsteem – funktsionaalne süsteem, kus toitumissuhete kaudu seostunud
organismid (aineringe ja energiavoo kaudu) + keskkonnatingimuste kompleks moodustavad
isereguleeriva areneva terviku.
Maastik – ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused
ja inimtegevuse avaldused. Maastiku struktuur kajastab selle teket ja ar