Vajad kellegagi rääkida?
K√ľsi julgelt abi LasteAbi
Ega pea pole pr√ľgikast! T√Ķsta enda √Ķppeedukust ja √Ķpi targalt. Telli VIP ja lae alla p√§ris inimeste tehtu √Ķppematerjale LOE EDASI Sulge
Add link

√Ėkoloogia

√Ėkoloogia on teadus, mis uurib suhteid ja protsesse √∂kos√ľsteemides, sealhulgas elusa ja eluta looduse omavahelist suhet
Kategooriad
Faile
Keskkonnakaitse ja säästev areng -
49
Produktsiooniökoloogia -
5
Rannikumere keskonnakaitse - Eesti Mereakadeemia
3
Rannikumere ökoloogia - Eesti Mereakadeemia
2
Uurimustööde alused -
1
√Ėkoloogia - Eesti Maa√ľlikool
54
√Ėkoloogia - Akadeemiline
1
√Ėkoloogia - Keskkool
49
√Ėkoloogia - Eesti Maa√ľlikool
3
√Ėkoloogia - Tallinna √úlikool
9
√Ėkoloogia - Tartu √úlikool
15
√Ėkoloogia - Eesti Mereakadeemia
53
√Ėkoloogia ja keskkond - Eesti Hotelli ja Turismik√Ķrgkool
12
√Ėkoloogia ja keskkonnakaitse - Tallinna Tehnikak√Ķrgkool
15
√Ėkoloogia ja keskkonnakaitse - Euro√ľlikool
82
√Ėkoloogia ja keskkonnakaitse - Eesti Maa√ľlikool
24
√Ėkoloogia ja keskkonnakaitse1 - Eesti Maa√ľlikool
58
√Ėkoloogia ja keskkonnatehnoloogia - Tallinna Tehnika√ľlikool
85


Kategooria √∂koloogia populaarseimad √Ķppematerjalid

1. Maastiku√∂koloogia, seos teiste teadustega Maastiku√∂koloogia ehk geo√∂koloogia- teaduseharu, mis uurib maastike struktuuri m√Ķju eluskooslustele. Uurib √∂kos√ľsteemide siseseid ja vahelisi suhteid maastikulises kontekstis, samuti maastiku aineringet ja energiavoogusid. Maastiku√∂koloogia on √∂koloogia ja maastikuteaduse piiriteadus, v√§lja kasvanud geograafiast ja on tihedalt seotud sotsiaalteadusega. √úhendab endas ka n√§iteks mullateadust, geobotaanikat, geomorfoloogiat, klimatoloogia jt 2. Maastiku m√Ķiste (jagunemine): geokompleks, taksonoomiline √ľksus, pei¬ěaas M√Ķistet maastik ( ehk maakoht) saab defineerida mitmeti. ? Maastik on mis tahes suurusega/keerukusega looduslik-territoriaalne s√ľsteem ehk geokompleks: maapinna teistest osadest erinev looduslike piiridega maa-ala, mille omadused ja osised (pinnamood, kliima jt) moodustavad maastikes toimuva aine-ja energiavahetuse t√Ķttu harmoonilise √ľksteist m√Ķjutava terviku ? Maastik on ki
Maastik. Maastiku m√Ķiste areng. Erinevates keeltes erinev t√§hendus. Teistes keeltes nt: maastikumaal, piirkond, vaade. Teadusliku terminine kasutuses alates 19. sajandist. Eestis on s√Ķna "maastik" kasutusel ligi 100 aastat (R√ľhmitus "Noor Eesti"). Oskuss√Ķnana kasutusel alates 1910. aastast "Maateaduse s√Ķnaraamatust". Eesti k - V√§rvide ja vormide laad vaatev√§ljas, peisaa¬ě Territoriaalse √ľksuse √ľldine nimetus. Ala, kus seadusp√§raselt korduvad vastastikku s√Ķltuvad mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused. Territoriaalse maastikulise liigestuse p√Ķhi√ľksus. Maa-ala, kus perioodiliselt korduvad vastastikuses s√Ķltuvuses pinnavormid, taimkatte√ľksused, inimtegevuse avaldused. Maastiku loodusteaduslik k√§sitlus. ¬í¬íMaastik" kui geos√ľsteemi (geokompleksi) s√ľnon√ľ√ľm - geograafiline ala, mida iseloomustab eelk√Ķige geneetiline, territoriaalne ja √∂koloogiline √ľhtsus. Kindlat suurusj√§rku geokompleks. Maastik kui regiona
Kordamisk√ľsimused 1. Loeng 1. Millena levib kiirgus? Kiirte, lainete v√Ķi osakeste voona. 2. Kui keha temperatuur t√Ķuseb 3 korda, palju suureneb tema poole emiteeritav kiirgus? 34 suureneb kiirgusenergia hulk , kasvab v√Ķrdeliselt kehatemperatuuri 4 astmega ? ~ ? T4 3. Kui footoni energia v√§heneb 15%, kuidas muutb tema lainepikkus? Footoni lainepikkus on p√∂√∂rdv√Ķrdeline sagedusega, seega footoni energia v√§henedes suureneb tema kiirguse lainepikkus sel juhul 15% v√Ķrra. 4. Mis on kiirguse spektraalajotus? On mingi aine kiirguse jaotus lainepikkuste j√§rgi. 5. Mis on polariseeritud valguskiirgus?On valguse hajumine, peegeldumine v√Ķi kaksikmurdumine. Polariseeritu valguskiirgus on lained, millel on eelistatud v√Ķnkumissuund. 6. Millised gaasilised √ľhendidm√Ķjutavad p√§iksekiirguse neeldumist atmosf√§√§ris?veeaur, H2O, osoon,CO2, hapnik,N2O, CH4 . 7. Miks paistavad pilved meile valgetena? Sest koosnevad veepiiskadest v√Ķi j√§√§kristallidest, mis peegeldav
Produktsiooni√∂koloogia k√Ķikide kordamisk√ľsimuste osad Kordamisk√ľsimused 1 1. Millena levib kiirgus? ¬Ė lainetena ja osakestena 2. Kui keha temperatuur t√Ķuseb 3 korda, palju suureneb tema poole emiteeritav kiirgus? 34=81 3. Kui footoni energia v√§heneb 15%, kuidas muutub tema lainepikkus? SUURENEB 15% 4. Mis on kiirguse spektraaljaotus? N√§itab KUI PALJU VALGUST TEKITATAKSE IGAL LAINEPIKKUSEL 5. Mis on polariseeritud valguskiirgus? valguskiires (lainepaketis) on v√Ķrdselt esindatud k√Ķik v√Ķimalikud v√Ķnketasandid. 6. Millised gaasilised √ľhendid m√Ķjutavad p√§iksekiirguse neeldumist atmosf√§√§ris? O3, O2, veeaur, CO2 7. Miks paistavad pilved meile valgetena? Hajumine ei s√Ķltu lainepikkusest ja osakeste kogum n√§ib meile valge...... Pilved n√§ivad valgetena seet√Ķttu, et veepiisad v√Ķi j√§√§kristallid, mis neid moodustavad on piisavalt suured, et hajutada k√Ķiki valge valguse komponente. 8. Kui kesk
Olulisimad teemad ? Globaalne (taimede) liigifond Liigifond ¬Ė selle moodustavad liigid, mis suudavad antud koosluses elada (keskkonnatingimused on sobivad) ning mis on √ľmbruses olemas. Taimede globaalne liigifond (elurikkus?) on v√§henemas. Seotud ->Tume elurikkus (inglise keeles dark diversity) on looduskoosluses esineva liigifondi puudolev osa. Liigifondi puuduolevaks osaks loetakse liike, mis potentsiaalselt sobiksid konkreetsesse kooslusse, aga mida seal mingitel p√Ķhjustel siiski ei esine.[1] ? Eluslooduse organiseerituse tasandid Molekulaarne tasand(biomolekulid),rakuline tasand,Kude,elund ehk organ,elundkond ehk organs√ľsteem, organismi tasand,populatsiooni tasand,liigi tasand,√∂kos√ľsteemi tasand,biosf√§√§ri tasand ? Clementsi ja Gleasoni koosluse kontseptsioonid Clementsi kliimakskoosluse kontseptsiooni eeldus on olnud kliima pikaajaline stabiilsus. Kliimamuutuste taustal v√Ķiks seega loobuda
1. √Ėkoloogiateaduse uurimisobjektid ja √∂koloogiliste tasemete hierarhia. 2. √Ėkoloogia p√Ķhim√Ķisted: populatsioon, kooslus, √∂kos√ľsteem, maastk, bioom, biosf√§√§r. Populatsioon ¬Ė r√ľhm √ľhe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal ja samas paigas. Pop. iseloomustab funktsionaalne struktuur (geneetiline, fenot√ľ√ľpiline, vanuseline, suguline, f√ľsioloogiline, ruumiline, sesoonne jm) ning arvukuse d√ľnaamika. Pop. m√§√§ratlemine oleneb sellest, millise oranismir√ľhmaga on tegemist. Kooslus (ts√∂noos, biots√∂noos) ¬Ė organismide (populatsioonide) kooselu vorm - looma-, taime-, seene-, bakterite kooslused koos √Ėkos√ľsteem ¬Ė funktsionaalne s√ľsteem, kus toitumissuhete kaudu seostunud organismid (aineringe ja energiavoo kaudu) + keskkonnatingimuste kompleks moodustavad isereguleeriva areneva terviku. Maastik ¬Ė ala, kus seadusp√§raselt korduvad vastastikku s√Ķltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused. Maastiku struktuur kajastab selle teket ja ar
√úld√∂koloogia Liigiline struktuur ehk biodiversiteet ? Liigirikkus: liikide arv pindala√ľhiku kohta/liikide arv koosluses ? Liigierisus: biomassi jaotus koosluses erinevate liikide vahel ? Liikide mitmekesisus: Shannoni informatsiooni indekse, Simpson¬íi mitmekesisuse indeks ? √úhetaolisus Biodiversiteet ? Alfa mitmekesisus ? Beeta mitmekesisus ? Gamma mitmekesisus Transekt loendused - Punkt loendused ¬Ė liigid, kelle olemasolu saab tuvastada ilma visuaalse kontaktita Biodiversiteet, mis see ikkagi on? ? Liigirikkus v√Ķu liigiline mitmekesisus ? Geneetiline erisus ? Elupaikade mitmekesisus Liigikaitses otsitake seasost kuidas n√§itada liigi olulisust sellest mida ta toob. Biodiversiteet Seos liigirikkuse ja produktiivsuse vahel s√Ķltub ruumiskaalast Koosluste levik ruumis ? M√§rgati, et tainekoosluste levik ruumis s√Ķltub mullast ja kliimast. ? Formatsiooniline paradigma: kooslusi vaadeldi suuremahuliste
5. LEVIK, LEVIMINE, MIGRATSIOON Nendel kolmel terminil tuleb selget vahet teha. Levik on isendite paiknemine ruumis, asetumine ruumis
POPULATSIOON Populatsiooni
Produktsiooni√∂koloogia kordamisk√ľsimused ja vastused 2015. Ca 170 k√ľsimust ja avstust n√§iteks: 1. Millena levib kiirgus? 2. Kui keha temperatuur t√Ķuseb 3 korda, palju suureneb tema poole emiteeritav kiirgus? 3. Kui footoni energia v√§heneb 15%, kuidas muutub tema lainepikkus? 4. Mis on kiirguse spektraaljaotus? 5. Mis on polariseeritud valguskiirgus?6. Millised gaasilised √ľhendid m√Ķjutavad p√§iksekiirguse neeldumist atmosf√§√§ris? 7. Miks paistavad pilved meile valgetena? 8. Kui keskkonna osakeste diameeter on oluliselt v√§iksem kui lainepikkus, kas siis rohkem murdub sinine v√Ķi punane valgus? 9. Mis on kiirguse lainepikkuse ja sageduse omavaheline suhe?
1. Linna√∂koloogia definitsioon, selle t√§henduse erinevad aspektid. Linna m√Ķiste m√§√§ratlus maastiku√∂koloogilisest ja maakasutuslikust aspektist Linna√∂koloogia k√§sitleb konkreetse linna elu √∂koloogilist erip√§ra, sh linnaelustikku, saastet, m√ľra, haljastust, koduloomade pidamist ja elanike keskkonnateadlikkust. Linna√∂koloogia m√Ķistet kasutatakse paljudes erialades nagu geograafia, antropoloogia, sotsioloogia, filosoofia, epidemioloogia, zooloogia, kodumajandus√Ķpetus, √∂koloogia jne. Linna√∂koloogiaga on seotud linnaehituse √∂koloogia, mis k√§sitleb linnade arendamise ja otstarbeka kujundamise k√ľsimusi. Linna√∂koloogia alla ei arvata siseruumidesse puutuvat. Linna√∂koloogiat kasutatakse v√§ga palju n√§iteks (s√§√§stva) linna planeerimises. Seal tuleb linnaruum v√Ķimalikult kompaktselt √§ra kasutada, sh tuleb t√§htsale kohale seada ka haljastus. 2. Loodusp√Ķhise ja ringmajandava linna olem
OHTLIKUD EHITUSJ√Ą√ĄTMED R√úHMAT√Ė√Ė REFERAAT √ēppeaines: √Ėkoloogia ja Keskkonnakaitse Ehitusteaduskond √ēpper√ľhm: EI 11 Juhendaja: lektor Sirle K√ľnnapas Esitamiskuup√§ev:26.10.2014 Tallinn 2014 SISUKORD 1.MIS ON OHTLIKUD EHITUSJ√Ą√ĄTMED?............................................................................4 2.ASBEST.............................................................................................................................. 6 2.2. Mis on Asbest?............................................................................................................. 6 1.3. Kust v√Ķib leida Asbesti?...........
INIMESE POPULATSIOONI ARVUKUST M√ēJUTAVA POSITIIVSE JA NEGATIIVSE TAGASISIDE ILMINGUD LINNA√úHISKONNAS.
Demograafiline plahvatus- rahvaarvu kiire plahvatuslik kasv l
P√ēHIM√ēISTED 1. Abiootiline ¬Ė organisme √ľmbritsevatest anorgaanilistest (eluta) maailmast tulenevad √∂koloogilised tegurid. 2. Aerotank ¬Ė aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga v√Ķi t√§psemalt mikroorganismide massiga 3. Aineringe ¬Ė ainete pidev korduv ringlemine Maa pinnal v√Ķi √ľhest maa sf√§√§rist teise. 4. Albeedo ¬Ė maapinna v√Ķi vee v√Ķime p√§ikesekiirgust tagasi peegeldada. 5. Allelopaatia ¬Ė eri liikide taimede vastastikune m√Ķjutamine keemiliste √ľhenditega. V√Ķib m√Ķjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. 6. Allogeenne suktsessioon ¬Ė muutusi p√Ķhjustavad v√§listegurid, nii looduslikud kui inimtekkelised. 7. Antibioos ¬Ė organismide (pms.) mikroobide suhe, mille puhul √ľks liik m√Ķjub teisele p√§rssivalt eritiste v√Ķi laguainete vahendusel. 8. Areaal ¬Ė levila. Mingi taksoni esinemisala Maal. Liigi areaal h√Ķlmab k√Ķiki liigi populatsioone. Primaarne areaal ¬Ė looduslik, inimtegevusest enamv√§hem m√Ķj


Uutele kasutajatele e-mailiga aktiveerimisel
10 punkti TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse k√ľpsiseid. Kasutamist j√§tkates n√Ķustute k√ľpsiste ja veebilehe √ľldtingimustega N√Ķustun