ÕPETAJA
KUNSTITEGEVUSE VAATLUS
Raaguspuude ja lindude maalimine
Mida teeb õpetaja:
Mida teevad lapsed:
Aeg
Enne tegevust
Õpetaja otsib välja vajaminevad kõrred. Paneb lauale valmis iga lapse jaoks paberi ja pintslid. Värvitopsidesse paneb musta ja punast värvi.
Lapsed panevad laudadele vakstud , värvitopsid, lapid .
4 min.
Tegevuse sissejuhtus
Küsib laste käest, millised on puud talvel? Õpetaja seletab, et talvel on puud raagus, sest sügisel lehed langevad puult. Seejärel näitab lastele leevikese pilti ning küsib, mis lind see on.
Lapsed vastavad, et talvel ei ole puudel lehti. Lapsed tunnevad õpetaja näidatud linnu pildilt ära.
6 min.
Tegevuse põhiosa
Annab lastele ülesande puhuda kõrrega, musta guaššiga raagus puu. Õpetaja paneb pintsliga natuke värvi paberile ja näitab ette puhumistehnikat. Aitab mõnda last, kellel puhumine väga hästi ei õnnestu. See järel palub õpetaja kasta sõrm punase guašši sisse ning vajutada sõrmega puu okstele punaste kõhtudega leevikesed. Kui punased kõhud on tehtud palub õpetaja pintsliga võtta musta värvi ning teha leevikesele must pea ja saba.
Lapsed panevad samuti natuke värvi paberile ja proovivad puhuda. Mõni laps on kurb, et tal ei tule puhumine välja nii nagu õpetajal ning palub abi. Lapsed kastavad sõrme punase värvi sisse ning vajutavad okstele linde. Mõni laps pelgab sõrmi värviga kokku teha ning keeldub leevikesi tegemast. Lapsed täidavad õpetaja korraldust ning võtavad pintslid, kastavad musta värvi sisse ning teevad lindudele pea ja saba.
15 min
Tegevuse lõpetamine
Õpetaja kiidab lapsi. Kirjutab töödele peale nimed. Õpetaja teeb vakstu puhtaks ning paneb selle kunsti sahtlisse. Õpetaja peseb puhtaks pintslid ja topsid.
Lapsed viivad ise oma töö kunsti kuivatusriiulile kuivama. Lapsed viivad pintslid kraanikaussi ja viskavad kasutatud kõrred ära.
6 min
Analüüs:
Planeeritud õpieesmärgid olid selged ja laste vanusele vastavad. Kunstitegevus oli integreeritud teiste valdkondaega nagu on öeldud ka raamatus "Laps ja lasteaed ":kunstitegevusi tuleks võimaluse integreerida teiste valdkondadega nii kunsti eesmärkide saavutamiseks kui ka teisi valdkondi toetava tegevusena. Kunstitegevusele üleminek oli sujuv . Õpetaja oleks pidanud rohkem innustama lapsi kunsti looma. Nt. oleks võinud kunstitegevusele eelneda mingi mänguline tegevus, mis motiveeriks lapsi kunstitööd tegema. Nii on kirjas ka raamatus " Muusika ja kunsti õpetamisest": Julgusta lapsi tegutsema, uurima , avastama; tee kunstitund huvitavaks-põnevaks; kasuta ilusat eesti keelt, õistatusi, vanasõnu, luuletusi, laulukesi, mängulisi võtteid. Seda sama mõtet on käsitletud ka raamatus "Laps ja lasteaed" Kahjuks ei saanud lapsed maalida selliseid leevikesi nagu nad ise oleksid tahtnud. Õpetaja oleks pidanud näitama leevikese pilti ning panema selle nähtavale kohale, et iga laps saab maalida sellise leevikese nagu neil välja tuleb. Lasteaiaõpetaja käsiraamatus on kirjas, et igale tegevusele, kus lapsel tuleb midagi kujutada (joonistada, maalida, voolida), peab eelnema vaatlus. Enamus laste töid nägid välja ühesugused mitte omanäolised. Lapsed õppisid puhumise tehnikat ja mulle tundus, et see meeldis neile. Õpetaja aitas abivajajaid puhumisel. Mis oli laste eest ära tegemine. Kui puhumine ei õnnestunud, oleks pidanud leidma sellele teise lahenduse (nt. oleks laps maalinud oksad pintsliga). On öeldud ka teoses "Muusika ka kunsti õpetamisest", et ära tee lapse eest ära asju, millega ta ise hakkama saab. Mulle ei meeldinud, et õpetaja võrdles ühe lapse valmis tööd, teise lapse tööga, kes jättis oma töö nö. poolikuks. "Sinul on töö lõpetamata, Vaata tema tööd - kõik on valmis!" Mulle meeldis, et õpetaja oli kaasanud lapsi nii ettevalmistusprotsessi kui ka koristamise protsessi. Raamatus "Muusika ja kunsti õpetamisest" on öeldud: Ära jäta last eduelamuseta. Tunnusta tema tööd ja pane see näitusele. Õpetaja ei jätnud ühtegi last eduelamuseta.
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-10-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
25 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Karmeenlane
Õppematerjali autor
Tegevus oli lastele eakohane. Lapsed said tegevuses aktiivselt osaleda. Lapsed said maalida lumikellukesi nii nagu nad seda ise nägid. Vältisin otsest juhendmist nagu on öeldud ka raamatus "Laps ja lasteaed": Õpetaja peaks vältima otsest juhendamist. See viib ühesuguste kunstitööde valmimiseni ning iga üksiku lapse areng ei ole nii märgatav. Lasteaiaõpetaja käsiraamatus on kirjas, et igale tegevusele, kus lapsel tuleb midagi kujutada (joonistada, maalida, voolida), peab eelnema vaatlus. Samuti tegime ka meie lumikellukese vaatlust. Innustasin ja meelitasin lapsi kunsti looma sellele eelnenud tegevusega. Kasutasin mängulisi võtteid, mis lastele väga meeldis. Nii on kirjas ka raamatus "Muusika ja kunsti õpetamisest": Julgusta lapsi tegutsema, uurima, avastama; tee kunstitund huvitavaks-põnevaks; kasuta ilusat eesti keelt, õistatusi, vanasõnu, luuletusi, laulukesi, mängulisi võtteid
Sama tegin ka keskmise rühma(4-6 aastaste lastega) ja vanema rühma(6-7 aastaste lastega). , Kuna ma tegelsin lasteaias kolme rühmaga, siis ei vaadelnud ma igat last eraldi, vaid rühma kui tervikut. Samas tõin välja aga silmapaistvama käitumisega ja probleemsemad lapsed. LASTEAIA KORD Laste hommikune vastuvõtt Vanemad toovad lapsed hommikul lasteaeda , riietuvad riietusruumis lapsed lahti ,seejärel saadavad lapse rühma,kus neid võtab vastu õpetaja. Rühma sisenedes peavad lapsed ütlema ,,tere``Lapsed leiavad endale rühmast tavaliselt ise meelepärase tegevuse (kes mängib nukunurgas,kes autodega,kes paneb puzzlet jne). Vajaduse korral räägivad õpetajatega hommikuti lapse meeleolust, lapse tervise seisundist(kui lapsel on probleeme tervisega), küsivad luba mõne kodust kaasa võetud mänguasja rühma võtmiseks. Kui vanemal on mingid erisoovid või teadaanded lapse kohta,siis ta annab sellest teada õpetajale. Söömine
Mis see tegevus meenub? Käisime Tallinnas (Õismäel) oma lasteaia rühmaga sealsete garaazide pealt (mis asendasid mägesid) kelkudega talvel liugu laskmas korduvalt ning külastasime ligital asuvat Astangu metsa ja Harku parki külastamas. Tulevad meelde see, et lasime kelguga mäest alla, tegime lumememmesid, sõime pargis toitu, mille olime vist vanematel lasknud kodus valmis teha (ei mäleta täpselt, aga kahtlen selles, et meile lasteaias see toit anti). Metsas rääkis õpetaja erinevatest puudest, meenub seik, kus õpetaja seletas, miks garaazi peal on mustad suured tornid (ventilatsioon), et kui kole on, kui prügi metsa all on ja pärast korjasime kõik toidu jäätmed ühte kotti, mille õpetaja kusagile pani. Meenub ka see, et me kutsusime õpetajat kasvatajaks (aasta oli 1990 umbes olen sündinud 1985). Ülesanne 1. Võrdle alushariduse ja I kooliastme loodusõpetuse teemasid. Mida märkad?
3.3. Sõnavara kinnistamine 12 4. Soovituslikud kõnearendusteemad 14 5. Töölehtedega tehtava töö kavandamine 15 6. Töölehtede ülesehitus ja nõuanded nende kasutamiseks 16 7. Mäng keeletegevuses 17 8. Laulmine keeletegevuses 18 9. Keeletegevuses kasutatav õpetaja sõnavara 19 10. Õppevara, mida saab kasutada eesti keele kui teise keele õppes 21 11. Salmid ja laulud kolmeaastastele lastele 23 11.1. Laulud tunni alustamiseks 23 11.2. Teretamistantsud 23 11.3. Laulud tunni lõpetamiseks 24 11.4. Lohutussalmid 24 11
Laste ülesanne on iga loom oma õigesse koju (laut või mets) viia/suunata. Laps, kes mingi looma koju saadab, jutustab veidikene sellest loomast lähemalt (õpetaja suunab lapsi vastavalt nende vanusele ja arengutasemele jutustama). Teised lapsed saavad kaasa rääkida ja aidata. Lapsed viivad kõigi aasale tulnud loomade pildid õigete piltide (lauda pilt ja metsa pilt) juurde. Ühiselt rõõmustatakse tulemuse üle. Kõik on rahul nii loomad, perenaine ja lapsed kui ka õpetaja. VÕLUKOHVER Eesmärgid: arendada väljendusoskust, õppida infot koguma ja kogemusi süstematiseerima, tutvuda uute mõistetega Vanus: kuni 7 a (sobib ka 2 aastastele) Osavõtjad: 4-6 mängijat Vahendid: kohver (karp), erinevad esemed ning pildid loomadest, esemetest, tegevustest jne Mängu käik: Õpetaja võtab kohvrist mõne eseme välja ja laseb lapsel jutustada kõigest, mis ta sellest teab. Kasvataja aitab lapsel üksikasju meelde tuletada ja räägib uusi asju lisaks. NB!
seetõttu luua lasteaiaõpetajatele kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6.-7. aastastele lastele. Teoreetiliselt lähtuti järgnevatest autoritest: Lovelock (1979), Sahtouris (1999), Timoštšuk (2005, 2010), Cohen (1985), Delanty (2009), Bauman (2001), Brügge, Glanz & Sandell (2008). Et saada alust metoodiliseks materjaliks, viidi läbi empiiriline uurimus I. Empiiriline uurimus I viidi läbi perioodil veebruar 2010 – märts 2012. Selle raames viidi vaatlus ja seda täiendavad mittestruktureeritud intervjuud läbi kolmes suuremas Euroopa ökokülas (Damanhur, Sieben Linden ja Tamera) ja nende lasteaias ning kolmes võrreldavas Eesti organisatsioonis (Lilleoru kogukond, Rosma waldorflasteaed ja Pallipõnni lasteaia „Karlssonite” rühm). Uuringu tulemusel selgus, et 1) jätkusuutlikkuse ja kogukondlikkuse õppimiseks tuleb luua sobilik keskkond või minna keskkonda, mis juba elab jätkusuutlikult; 2) vanemate ja
olla ja ise teha, st neil on hästi palju õpetatud abitust. Matemaatikaga tegelemine on alati millegagi millegi tegemine millegi suhtes. Matemaatiliste ülesannete lahendamiseks õpetatakse lapsi kasutama algoritme. See annab oskuse kasutada tegevusjuhendit. Selle käigus õpivad nad leidma lahenduse strateegiaid, planeerimist ja ka kõne planeerimist ja reguleerimist. St lapsed peavad oma tegevust saatma kõnega. Matemaatikas õpetaja saab ja peab kujundama lastes koostöö oskusi. Algul on koostöö laps- õpetaja tasemel, hiljem lapsed omavahel. On vaja tegeleda psüühiliste protsesside arendamisega, absoluutselt igas tunnis! Noorematel lastel on ülekaalus mehaaniline mälu, seega on vaja arendada verbaal-loogilist mälu. On oluline arendada tahtlikku tähelepanu. St iga matemaatika tund peab algama tähelepanu ülesandega
Lapsepõlve vaadatakse koos sotsiaalsuse ja sooga.( spartalik ja ateenalik kasvatus Uusaja kasvatusideed – Russeau (õpetajateks – loodus, asjad ja inimesed). Progresiisvpedagoogika (Montessori- keskkond peab end kohandama lapse vajadustega, rahvusvaheliselt laialt levinud, Dalton, Waldorf – steiner pedagoogika, on üles ehitatud lapse arengustaadiumitele,õpetus on jagatud etappidele, Freinet –koolid, ei toeta õpetaja poolsele juhtimisele, vaid õpilased tuleb ise tegutsema panna.Tähtsaim ülesane siin koolis õpitingimuste loomine, päevaprogrammi koostavad lapsed ise, tähtsaim töövahend trükimasin, keskne koht vestlustel, teiste ees esinemistel, kriitilisel kommenteerimisel). Soome kooliharidus sai alguse kiriku ja kloostrikoolidest (1249 Turus, munkadele). Esimene koolisüsteem 1571, Agricola avaldas aabitsa. 17.saj. keskel astus jõusse 3-astmeline koolisüsteem.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid