HÜDRAULIKA KASUTAMINE AUTODES Hüdraulika on vajalik osa auto mehhanismide juures, hüdraulikat kasutatakse väga paljudes kohtades. Ühe lihtsama näitena võime tuua töökojas oleva hüdraulilise tungraua. See hõlbustab tööd, ning muudab selle palju kiiremaks. Hüdraulilisi seadmeid on üldjuhul mugav kasutada, ning nende kasutamine on üpriski lihtne, see säästab palju aega. Autodes on hüdraulikat kasutatud näiteks amortisaatorites, roolivõimendis, jahutussüsteemis ning ka õlitussüsteemis. Põhimõtteliselt igal pool kus toimub vedelike abil tehtud töö. Hüdraulika kasutamine õlitussüsteemis mängib tähtsat rolli, kuna õlitussüsteem on vajalik pindade kulumise vähendamiseks, samuti on õlitussüsteemil ka roll pindade jahutamises ja puhastamises liigsetest abrasiivosakestest. Hüdraulika on õlitussüsteemis väga tähtsal kohal, tänu õlipumbale pumbatakse õli edasi, tekib hüdrauliline õli liikumine, mis õlitab, jahutab ja puhastab pindasid
Hüdraulika kasutamine sõidukites : Hüdraulika on vajalik osa auto mehhanismide juures, hüdraulikat kasutatakse väga paljudes kohtades. Ühe lihtsama näitena võime tuua töökojas oleva hüdraulilise tungraua. See hõlbustab tööd, ning muudab selle palju kiiremaks. Hüdraulilisi seadmeid on üldjuhul mugav kasutada, ning nende kasutamine on üpriski lihtne, see säästab palju aega. Autodes on hüdraulikat kasutatud näiteks amortisaatorites, roolivõimendis, jahutussüsteemis ning ka õlitussüsteemis. Põhimõtteliselt igal pool kus toimub vedelike abil tehtud töö. Hüdraulika kasutamine õlitussüsteemis mängib tähtsat rolli, kuna õlitussüsteem on vajalik pindade kulumise vähendamiseks, samuti on õlitussüsteemil ka roll pindade jahutamises ja puhastamises liigsetest abrasiivosakestest. Hüdraulika on õlitussüsteemis väga tähtsal kohal, tänu õlipumbale pumbatakse õli edasi, tekib hüdrauliline õli liikumine, mis õlitab, jahutab ja puhastab pindasid. Ilma hüdraulikata
Hüdraulika Hüdraulika on vajalik osa auto mehhanismide juures, hüdraulikat kasutatakse väga paljudes kohtades. Ühe lihtsama näitena võime tuua töökojas oleva hüdraulilise tungraua. See hõlbustab tööd, ning muudab selle palju kiiremaks. Hüdraulilisi seadmeid on üldjuhul mugav kasutada, ning nende kasutamine on üpriski lihtne, see säästab palju aega. Autodes on hüdraulikat kasutatud näiteks amortisaatorites, roolivõimendis, jahutussüsteemis ning ka õlitussüsteemis. Põhimõtteliselt igal pool kus toimub vedelike abil tehtud töö. Hüdraulika kasutamine õlitussüsteemis mängib tähtsat rolli, kuna õlitussüsteem on vajalik pindade kulumise vähendamiseks, samuti on õlitussüsteemil ka roll pindade jahutamises ja puhastamises liigsetest abrasiivosakestest. Hüdraulika on õlitussüsteemis väga tähtsal kohal, tänu õlipumbale pumbatakse õli edasi, tekib hüdrauliline õli liikumine, mis õlitab, jahutab ja puhastab pindasid
(normaalkuupmeeter). Hüdraulika on vajalik osa auto mehhanismide juures, hüdraulikat kasutatakse väga paljudes kohtades. Ühe lihtsama näitena võime tuua töökojas oleva hüdraulilise tungraua. See hõlbustab tööd, ning muudab selle palju kiiremaks. Hüdraulilisi seadmeid on üldjuhul mugav kasutada, ning nende kasutamine on üpriski lihtne, see säästab palju aega. hüdraulikat kasutatud näiteks amortisaatorites, roolivõimendis, jahutussüsteemis ning ka õlitussüsteemis. Põhimõtteliselt igal pool kus toimub vedelike abil tehtud töö. Hüdraulika kasutamine õlitussüsteemis mängib tähtsat rolli, kuna õlitussüsteem on vajalik pindade kulumise vähendamiseks, samuti on õlitussüsteemil ka roll pindade jahutamises ja puhastamises liigsetest abrasiivosakestest. Sõna pneumo on pärit kreeka keelest ning see tähendab hingamist tuult Õhu ettevalmistus: Kasutatav suruõhk peab olema puhas ja kuiv. Vastasel korral põhjustab ta
Juhendaja: Paul Kütimaa Tartu 2012 HÜDRAULIKA Hüdraulika on rakendusharu mis käsitleb vedeliku tasakaalu ja liikumise seaduspärasusi. Hüdraulika on väga vajalik auto puhul. Kõige lihtsamaid näiteid võib tuua töökojast, kus kasutatakse tungrauda või tõstukeid, see teeb töö palju lihtsamaks ja hoiab aega kokku. Autodes kasutatakse hüdraulikat amortides, roolivõimus, radiaatoris, õlitussüsteemis. Õlitussüsteemis on hüdraulika sellessuhtes väga tähtsal kohal, et tänu õlipumbale tekib pumbates hüdrauliline liikumine. See õlitab ja puhastab. Ka jahutussüsteem on hüdrauliline, ka tema ülesanne on panna vedelik liikuma, kanalites ja voolikutes. Jahutusvedeliku paneb liikuma veepump. Amortisaatorites kasutatakse õli, et oleks mugavam sõita. Olen ise amortisaatoreid lahti võtnud ja tean, et need on lihtsa ehitusega
õlitõrjekübarate kulumisele. Lekkimise korral kontrollitakse tuulutussüsteemi korrasolekut Remondivajadus olenevalt õlikulust Ökonoomiliste (õli kulu ja maksumus) ning ökoloogiliste (heitgaaside toksilisus) kaalutluste alusel võib väita, et kui mootoriõli kulu on ca 2% mootorikütuse kulust, viitab see mootori remondivajadusele Õli rõhk Kui rõhk puudub: 1. On õli tase madal 2. Elektriline manomeeter rikkis 3. Peitub viga õlitussüsteemis Mootori töötamisel ilma õlirõhuta sulavad laagrid välja ning väntvõlli kaelad sööbivad Suure läbisõiduga mootorite õlirõhu aeglane langus seostub laagrite kulumisega Nõuded kompressiooni mõõtmiseks Enne kompressiooni mõõtmist reguleeritakse klapid Mootor peab olema töösoe Kõik küünlad välja keeratud Segu-ja õhuklapp täiesti avatud Toite-ja süütesüsteem välja lülitatud Kompressiooni mõõtmine Mõõtmiseks
Õlifiltri eesmärk on koguda põlemisjääke, hõõrdepindade metallosakesi ja tolmu. Enamus õlifiltritest omab kahte elementi erisuurusega osakeste kinnipüüdmiseks. Õlifiltri töö seotud kaitseklappide tööga. Õlitussüsteemi reduktsioonklapp on ühendatud filtriga ja avaneb, kui õli ei läbi filtrit. Filtrisse ehitatud tagasilöögiklapp hoiab õli mootori kanalites, kui pump ei tööta. Möödavooluklapp hoiab rõhutaset õlitussüsteemis. Õlifilter Õlifiltrid liigituvad: a) jadapeenfilter ( full - flow filter) poorne peenfilter paber puhastab kogu tsirkuleeriva õli. Jadafilter peab olema varustatud ummistumise juhtumiks möödavooluklapiga ja surve hoidmiseks süsteemis reduktsioonklapiga. Selline filter on üldjuhul täiskomplektina vahetatav; b) möödavoolu filter (bypass filter) seda tüüpi filtrist läbib 5-10% mootori õlist, mistõttu tuleb neid kasutada koos jadapeenfiltritega.
ja tolmu. Enamus õlifiltritest omab kahte elementi erisuurusega osakeste kinnipüüdmiseks. Õlifiltri töö seotud kaitseklappide tööga. Õlitussüsteemi reduktsioonklapp on ühendatud filtriga ja avaneb, kui õli ei läbi filtrit. Filtrisse ehitatud 11 tagasilöögiklapp hoiab õli mootori kanalites, kui pump ei tööta. Möödavooluklapp hoiab rõhutaset õlitussüsteemis . Õlifilter Õlifiltrid liigituvad: a) jadapeenfilter ( full - flow filter) poorne peenfilter paber puhastab kogu tsirkuleeriva õli. Jadafilter peab olema varustatud ummistumise juhtumiks möödavooluklapiga ja surve hoidmiseks süsteemis reduktsioonklapiga. Selline filter on üldjuhul täiskomplektina vahetatav; b) möödavoolu filter (bypass filter) seda tüüpi filtrist läbib 5-10% mootori õlist, mistõttu tuleb neid kasutada koos jadapeenfiltritega. Õlifilter
Töötavas mootoris võib aga õli temperatuur mootori karteris tõusta kuni 120°C. Üksikute detailide töötemperatuur, millega õli kokku puutub, võib olla kuni 400°C (kolvipea). Küttesegu põlemise ajal on aga temperatuur põlemiskambris üle 2000°C. Samal ajal puutub õli kokku aktiivsete põlemisproduktidega, hapnikuga, metallidega, mille tõttu toimuvad mitmesugused keemilised reaktsioonid, eeskätt oksüdeerumine. Õli on mootori õlitussüsteemis rõhu all ning pidevas ringluses. Detailidevahelistest lõtkudest pihustatakse õli laiali ning ta seguneb karteris olevate gaasidega. Et mootoriõli neis tingimustes oma ülesannet võimalikult kaua täidaks, peab ta vastama järgmistele nõuetele peab olema hea määrimisvõimega; · peab olema termiliselt stabiilne; · peab omama head pesemisvõimet; · õli viskoossus peab temperatuurist sõltuma võimalikult vähe; · õli ei tohi tekitada korrosiooni;
Õlifiltri eesmärk on koguda põlemisjääke, hõõrdepindade metallosakesi ja tolmu. Enamus õlifiltritest omab kahte elementi erisuurusega osakeste kinnipüüdmiseks. Õlifiltri töö seotud kaitseklappide tööga. Õlitussüsteemi reduktsioonklapp (relief valve) on ühendatud filtriga ja avaneb, kui õli ei läbi filtrit. Filtrisse ehitatud tagasilöögiklapp (check valve) hoiab õli mootori kanalites, kui pump ei tööta. Möödavooluklapp (by-pass valve) hoiab rõhutaset õlitussüsteemis. Õlifiltrid liigituvad: a) jadapeenfilter (full-flow filter) poorne peenfilter paber puhastab kogu tsirkuleeriva õli. Jadafilter peab olema varustatud ummistumise juhtumiks möödavooluklapiga ja surve hoidmiseks süsteemis reduktsioonklapiga. Selline filter on üldjuhul täiskomplektina vahetatav; b) möödavoolu filter (bypass filter) seda tüüpi filtrist läbib 5-10% mootori õlist, mistõttu tuleb neid kasutada koos jadapeenfiltritega. Filtrielemendid liigituvad:
· Enamus õlifiltritest omab kahte elementi erisuurusega osakeste kinnipüüdmiseks. · Õlifiltri töö seotud kaitseklappide tööga. Õlitussüsteemi reduktsioonklapp on ühendatud filtriga ja avaneb, kui õli ei läbi filtrit. Filtrisse ehitatud tagasilöögiklapp hoiab õli mootori kanalites, kui pump ei tööta. Mööda vooluklapp hoiab rõhutaset õlitussüsteemis. Õlifilter 8. Õlifiltrid liigituvad: · jadapeenfilter poorne peenfilter paber puhastab kogu tsirkuleeriva õli. Jadafilter peab olema varustatud ummistumise juhtumiks mööda voolu klapiga ja surve hoidmiseks süsteemis reduktsioonklapiga. Selline filter on üldjuhul täiskomplektina vahetatav; · mööda voolu filter seda tüüpi filtrist läbib 5-10% mootori õlist, mistõttu
tungraudade väntvõlli raamlaagritele. Raamlaagritest õli pääseb väntvõllisse ja sealt mööda õlikanaleid vändalaagrile. Vändalaagrist läbi kepsu silmlaagrisse ja sealt kolvi jahutus kambrisse. Õli juhitakse läbi abi torustiku sellistesse õlituskohtadesse nägu nukvõlli laagritesse, kütuse kõrgsurvepumpa, nookuri laagritesse ja klappi mehanismile, hooratta laagritesse ja pihusti jahutamiseks. 2.3.2.2 Õlirõhu ja temperatuuri reguleerimine Peamasina õlitussüsteemis on kasutatakse õlipumbad: rippõlipump, mis saab liikumise hammasrattalt ja elektriline eelõlituspump. Kõik pumbad on varustatud reduktsioon klappiga. Õli süsteemis rõhk reguleeritakse käsitsi. Õlirõhk süsteemis on 4,5 bar. Temperatuur õlisüsteemis reguleeritakse termostaatkolmiku abil. Õlitussüsteemis kasutatakse üks kahe termoelemendiga aamot- tüüpi termostaatkolmik. Kui õlitemperatuur ei ole üle normi,
termostaat. Kui õlitemperatuur on üle normist, siis termostaat juhib õli jahutist mööda ja õli läheb tagasi mootorisse. Kui temperatuur tõuseb, siis termoelemendid paisuvad ja avavad õlile pääsu jahutisse. Masina liikuvate detailide õlitus töö ajal teostatakse tsirkulatsiooniõliga. Silindrisse on puuritud avad ja freesitud sik-sakis kaldsooned, et õlitus oleks efektiivsem. Õli juhitakse silindrisse nukkvõlli õlituseks tulevalt õlitustrassilt. Ühe peamasina õlitussüsteemis on kaks õlifiltrit ja üks tsentrifugaalfilter. Üks õlifiltritest on kahepoolne käsifilter, teine automaatfilter. Mõlemad filtrid töötavad tavaliselt paralleeltöös, aga saab töösse lülitada ka ühe neist. Õli automaatfilter on isepuhatuv toruvõrk filter. Kere sees on torulaudade vahele pandud filterelemendid. Ülemine torulaud on fikseeritud, alumine laud on kummitihenditega vastu kere. Torulauad on kokku tõmmatud tikkpoltidega. Filtri
mitukümmend kraadi alla nulli. Töötavas mootoris võib aga õli temperatuur mootori karteris tõusta kuni 120°C. Üksikute detailide töötemperatuur, millega õli kokku puutub, võib olla kuni 400°C (kolvipea). Küttesegu põlemise ajal on aga temperatuur põlemiskambris üle 2000°C. Samal ajal puutub õli kokku aktiivsete põlemisproduktidega, hapnikuga, metallidega, mille tõttu toimuvad mitmesugused keemilised reaktsioonid, eeskätt oksüdeerumine. Õli on mootori õlitussüsteemis rõhu all ning pidevas ringluses. Detailidevahelistest lõtkudest pihustatakse õli laiali ning ta seguneb karteris olevate gaasidega. Et mootoriõli neis tingimustes oma ülesannet võimalikult kaua täidaks, peab ta vastama järgmistele nõuetele: · peab olema hea määrimisvõimega; · peab olema termiliselt stabiilne; · peab omama head pesemisvõimet; · õli viskoossus peab temperatuurist sõltuma võimalikult vähe; · õli ei tohi tekitada korrosiooni;
mitukümmend kraadi alla nulli. Töötavas mootoris võib aga õli temperatuur mootori karteris tõusta kuni 120°C. Üksikute detailide töötemperatuur, millega õli kokku puutub, võib olla kuni 400°C (kolvipea). Küttesegu põlemise ajal on aga temperatuur põlemiskambris üle 2000°C. Samal ajal puutub õli kokku aktiivsete põlemisproduktidega, hapnikuga, metallidega, mille tõttu toimuvad mitmesugused keemilised reaktsioonid, eeskätt oksüdeerumine. Õli on mootori õlitussüsteemis rõhu all ning pidevas ringluses. Detailidevahelistest lõtkudest pihustatakse õli laiali ning ta seguneb karteris olevate gaasidega. Et mootoriõli neis tingimustes oma ülesannet võimalikult kaua täidaks, peab ta vastama järgmistele nõuetele: · peab olema hea määrimisvõimega; · peab olema termiliselt stabiilne; · peab omama head pesemisvõimet; · õli viskoossus peab temperatuurist sõltuma võimalikult vähe; · õli ei tohi tekitada korrosiooni;
Asenda- Vajaduse korral puhastatakse kontaktid ja reguleeritakse jaid võib käsutada ainult erandjuhtudel, arvestades, et see- vahe (vt. lk. 211 ja 245); juures lühenevad ka õlitamise ja määrimise vahemaad. e) kontrollitakse elektrolüüdi taset ja tihedust akus ning Oli vahetamine neljataktilise mootori karteris. Mootori- juhtmete kinnitust aku klemmide külge; viimastelt kõrval tel, mille õlitussüsteemis on vahetatav filterelement datakse oksiidikiht (vt. lk. 249); («Uraal») või õlitsentrifuug («Dnepr»), vahetatakse õli f) kontrollitakse ees- ja tagaamortisaatorite tööd ja keskmiselt 2000 km tagant. Puhasti puudumisel_(K-750) lekke puudumist (vt. lk. 198 ja 263); vahetatakse õli mootoris pärast 1000 km läbimist. Oli tuleb g) kontrollitakse peaülekande keti pingust ja vajaduse vahetada ka hooaja vahetumisel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
