Esimese kolme tasandi puhul peaks see olema reegel, kuid hiljem võib toimuda kaugenemine. Teooria ei tohi saada tähtsamaks praktikast, kuna õigusteadus on olemuselt praktiline teadus. Seega, kui teadlased kirjutavad uurimustöid lähtudes levelitest IV-VII, siis tuleks ennast ka siduda õiguspraktikaga, kuna vastaselt juhul oleks tehtud töö praktiliselt täiesti kasutu. Õigusteadus on siiski praktiline teadus, sotsiaalteadus, mitte filosoofia. Tänapäevane õigusmõtlemine eriti Mandri-Euroopas tundub toimuvat hästi esimesel 3 tasemel. Aga õigusteoreetikud räägivad õigesti, et probleemid algavad alles 4. tasemest. 4. Tänapäevane õiguse mõiste NB! Traditsiooniline arusaam õigusest: 1. Õigus kui objektiivne fenomen, objektiivne arusaam. Kirjapandud õigus. Oluline on, et see oleks sündinud õiguskorda formaalset teed pidi ning see tee peab olema õigusega kindlaks tehtud. Siia kuuluvad ka seadused. 2
tunnetuse sügavuti minekuga. Side praktikaga ei kao ja ta ei tohi kaduda. Ükskõik kui kaugel meie tähelepanekud õiguse kohta ei lähe, tuleb tähele panna, et me ei kaotaks sidet tegelikkusega, mille kohta me otsustame. Vastasel juhul muutuvad meie arutlused spekulatsioonideks, aga neil on siis vaid iseseisev tähendus, s.t neil pole tähendust ei õigusteadusele ega ka praktikale. Oluline on ikka ja alati toetuda praktikale – ja seda juba esimesest level’ist alates – praktiline õigusmõtlemine saab alguse sellest level’ist ja jääb sellega seotuks alati! Siiani on toodud kaks level’it. Neile kahele saab lisada juriidilise meetodiõpetuse (level 3) ja üldise õpetuse õigusest (level 4). 60.ndate aastate teisel poolel üldise õiguseõpetuse kontseptsioon ja tähistus muutusid. Üldise õigusõpetuse asemele tuli üldine õiguse teooria ehk lühidalt õiguse teooria. Uus tähistus toob paremini esile muutunud tunnetushuvi.
Karistusseadustik Karolina 1532 Avalikõiguslikud (kehalised) karistused Kehtis Saksamaal kuni 1871 Eestis ala kohtutes kuni 1845 (asemele tuli Vene Nuhtlusseadustik) Keskaegsed linnaõigused Euroopas ja Eestis. Lüübeki linnaõigus Linn Libertas Civitas Millest vaba? Maahärra privileeg Magistraat Tsunftid Gildid Kohtuvõim germaani-langobardi õigusmõtlemine ühines antiikse rooma ja orientaalse õigus- ja majanduskultuuriga Linnaõiguste kujunemine Vaja oli kiiret protsessi lepingute poolitamine Linn kui vandekogukond (kodanikuvanne) Maahärra privileeg Magdeburgi õigus (Hamburgi) → Riia õigus – Tartu, Pärnu, Viljandi, kuni 17. saj Haapsalu Lübecki õigus – Tallinn, Rakvere, Narva, 17. saj teisest poolest ka Haapsalu:
Üksikud frangid lasid end juba ristida. Kuningas Chlodovech ei olnud ristitud, kuid tahtis oma usku vahetada, mis oli võimalik ainult oma frankidega rahvakoosolekul. Rahva hääl on jumala hääl. Esimesena ristiti kuningas, seejärel kõik teised frangid. Nii joonistati välja skeem kuidas pöörata Põhja-Euroopa rahvaid.Kirikust sai frankide õpetaja kelle koolis ristiusustati ka õigus. Kapitulaarid-teistlaadi kuningliku õiguse kirjapanekud ,õigusloomelise seadusandluse katsed. Uus õigusmõtlemine. See sisaldus kirikukogu otsustes.Püüti teha õiguslikult ruumi kirikuasjadele. Konsiilid ja sinodi vajasid kuninga kinnitust. Kirikule oli tähtis oma seisundi kindlustamine frangi ühiskonnas. Kuningas pidi tunnistama asüüliõigust.Sissepääs asüülialale pidi olema avatud.(seda pidid saama nautida põgenenud orjad, tapjad jne). Tähtsal kohal oli õigus saada maad.Poliitiline võim kindlustas end maavaldusega. Franke püüti veenda, et kirikule tuleb anda annetusi
Üksikud frangid lasid end juba ristida. Kuningas Chlodovech ei olnud ristitud, kuid tahtis oma usku vahetada, mis oli võimalik ainult oma frankidega rahvakoosolekul. Rahva hääl on jumala hääl. Esimesena ristiti kuningas, seejärel kõik teised frangid. Nii joonistati välja skeem kuidas pöörata Põhja-Euroopa rahvaid.Kirikust sai frankide õpetaja kelle koolis ristiusustati ka õigus. Kapitulaarid-teistlaadi kuningliku õiguse kirjapanekud ,õigusloomelise seadusandluse katsed. Uus õigusmõtlemine. See sisaldus kirikukogu otsustes.Püüti teha õiguslikult ruumi kirikuasjadele. Konsiilid ja sinodi vajasid kuninga kinnitust. Kirikule oli tähtis oma seisundi kindlustamine frangi ühiskonnas. Kuningas pidi tunnistama asüüliõigust.Sissepääs asüülialale pidi olema avatud.(seda pidid saama nautida põgenenud orjad, tapjad jne). Tähtsal kohal oli õigus saada maad.Poliitiline võim kindlustas end maavaldusega. Franke püüti veenda, et kirikule tuleb anda annetusi
Need on tohutult tähtsal kohal. Deduktiivne mõtlemine, subsumeerimisel põhinev normide maailm jääb. Õiguse rakendamine on juba ammu väljunud subsumeerimise deduktiivse mõtlemise raamidest ja põhineb printiibikesksel mõtlemisel, mis lähendab mandri- euroopalikku ja common law põhimõtet. Printiibikeskne mõtlemine on õigust kujundav tegevus, kus subsumeerimisega ei ole midagi peale hakata. See on jõulisem, üha enam omaseks saanud õigusmõtlemine. ÕIGUSE RAKENDAMISE ETAPID · Faktiküsimuse lahendamine tuleb leida vastus küsimusele, mis tegelikult juhtus. Selle teadasaamine on seotud suuremate ja väiksemate probleemidega. See, mis tegelikult juhtus, kuulub minevikku. Mida rohkem aega tagasi, seda suuremaks need probleemid lähevad, et teada saada, mis siis tegelikult juhtus. Ajafaktor teeb asja keeruliseks
Loomuõigus - inimeste ühiskondliku elu õiglase korra üldkehtivate ja muutumatute printsiipide kogum koos õiguste ja kohustustega riigi ja teiste inimeste suhtes, kusjuures õigluse mõõt pärineb loodusest ,s.t. nii maailmast tervikuna kui inimeste enda loomusest. Taoliselt defineeritud loomuõigus on eelkõige kehtiva õiguse kriitika instrument, vastandudes positiivsele õigusele, ning on eksisteerinud õigusajaloo etappidel. 1. Antiikaja loomuõigus filosoofia 1.1. Kreeka õigusmõtlemine 1 1.2. Rooma õigusmõtlemine 2 2. Keskaegne kristlik-skolastiline loomuõigus 2.1. Aurelius Augustinus 3 2.2. Aquino Thomas 2.3. Voluntarism ja nominalism 4 2.4. Hispaania hilisskolastika 3. Uusaegne ratsionalistlik loomuõigus Loomuõiguse laia määratluse kõrval eksisteerib loomuõigus kitsamas tähenduses, mis hõlmab ainult uusaegset loomuõigust ratsionalistlikku loomuõigust, mille sünonüümiks on mõistusõigus. 35.1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
