Ühiskonna enesehävitus eelarve (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

14

doc

Menüü

RAPLA VESIROOSI GÜMNAASIUM NÄDALA MENÜÜ Uurimustöö Koostaja: Kertu Roosla Juhendaja: Iiris Mõttus  Rapla 2009 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................3 Esmaspäevast pühapäevani menüü....................................................................................4-11 Järeldused...............................................................................................12 Kokkuvõte..............................................................................................13 Kasutatud materjal....................................................................................14 2 Sissejuhatus Valmistan uurimustöö enda mida söön ning joon nädala aja jooksul. Nende kogused on samuti ära näidatud. O

Bioloogia

34

xlsx

Makrokonoomika.Kontrolltö ö 2. Variandid 2. 1-4.Lahendused

Makroökonoomika Nimi Õpperühm KT 2.1 Kokku Teg punkte 32 0 Ülesanne 2.1.1 Punkte 4 On antud järgmised andmed : Nominaalne SKP Reaalne SKP deflaator SKP 2008 213 100 213 2009 210 99 a) täida tabel b) kas reaalne SKP suuren

Majandus

32

xlsx

Makromajanduse ülesanne

Makroökonoomika Nimi Õpperühm KT 2.1 Kokku Teg punkte 32 0 Ülesanne 2.1.1 Punkte 4     On antud järgmised andmed : Nominaalne SKP Reaalne SKP SKP deflaator 2008 213 100 213

Makroökonoomia

126

pdf

Laste tervis, lastekaitse, terviseedendus

perekondlik ja sotsiaalsete  Vaimne alaareng isiklik stress, mis kulude  Tserebraalparalüüs on suurem suurenemine  Nägemis- ja puudega lapsega  Pere kui kuulmispuue või ühiskonna vähekindlustatud  Sotsiaal- harmoonia ja peres emotsionaalse arengu stabiilsuse häire  Stress kestab läbi alustala nõrkus lapse kooliea  Tundeelu- ja käitumishäired  Puudub riiklik tugi

Lapse tervise edendamine

9

doc

Prantsusmaa

Referaat: Prantsusmaa Sissejuhatus Valisin oma maateaduse referaadi teemaks Prantsusmaa. Prantsusmaa valisin sellepärast, et minu arvates on Prantsusmaa üks paljudest Euroopa huvitavamatest riikidest. Minu töö eesmärgiks on tutvustada Prantsusmaad. Järgnevas referaadis tuleb juttu Prantsusmaa loodus- ja inimgeograafiast. Loodusgeograafia all on juttu Prantsusmaa paiknemisest, kliimast, pinnamoest, (taimestikust ja loomastikust.) Inimgeograafia all räägin rahvastikust, majandusest, usust ja kultuurist. Lühiinfo Prantsusmaa kohta Ametlik nimetus France, Republique Fancaise, Prantsuse Vabariik Pindala 551 600 km Pealinn Pariis, 2,17 mln elanikku, Suur-Pariis, 9 mln elanikku Kõrgeim mäetipp Mont Blanc, 4810 m Rahvastik Rahvaarv(1994) Asustustihedus Jagunevus Aastane rahvastiku kasv 56.5 miljonit inimest 104 inimest ruutkilomeetril 75% linnades, 25% maal Aastane ra

Geograafia

4

doc

Kontrolltöö 111.2 vastused

Mikro ja makroökonoomika Nimi Õpperühm 1 Kontrolltest 111.2 ÕIGE ­ VALE. TEE VALE ÕIGEKS 1 - 10. Iga õige vastus annab 2 punkti. Kokku 20 p. 1. Sisemajanduse puhasprodukti suurus muutub alati proportsionaalselt muutustega sisemajanduse koguproduktis VALE, sisemaj.-e puhasprod.-i suurus sõltubtarbimise mahust ja SKP suurusest. 2. Kapitali kogus suureneb täpselt niipalju kui suurenevad koguinvesteeringud VALE, kapitali kogus suureneb vaid netoinvesteeringute korral. 3. Tarbimiskulutused on vahe isikliku tulu ja säästude vahel VALE, tarbimiskulutused on vahe kasutatava tulu ja säästu vahel. 4. Kui tarbimise piirkalduvus on 0,9, siis tarbijad kulutavad alati 90% oma tuludest tarbimiseks VALE, MPC näitab kui suur osa kasutatava tulu lisaühikust kulutatakse tarbimisele. 5. Netoeksport võrdub kaupade ja teenuste impordi ja ekspordi summaga VALE, netoeksport = eksport - import 6. Mida rohke

Majandus (mikro ja makroökonoomika)

35

doc

AVALIKU SEKTORI ÖKONOOMIKA JA JUHTIMINE

sajandit oli rikkuse kasvu allikaks põllumajanduslik tootmine. Alles 18. sajandi keskpaigas tõi industrialiseerimine endaga kaasa tohutu hüppe tootlikkuses, mis omakorda aitas kaasa inimeste jõukuse olulisele kasvule ja elukvaliteedi parandamisele (vt. joonis 1.1.). Läbi sajandite on olnud probleemiks kas, kui palju ja kuidas peaks riik sekkuma majandusse, et riik (ühiskond ja selle liikmed) rikastuksid. Ehk teiste sõnadega, kuidas saaksid ühiskonnas toodetud hüvedest osa suurem hulk ühiskonna liikmetest. Industriaalajastul ja eriti tehnoloogiaajastul on toimunud ühiskonnas otsustajate ja ühiskonnas loodud rikkuse koondumine väheste kätte. Kas ja kuidas toimub areng edaspidi ka teadmiste ajastul on ja jääb tuleviku teadlaste analüüsida. 6 Väärtuste loomine Teadmiste ajastu Tehnoloogiaajastu

Juhtimise alused

4

doc

Kontrolltöö 111.1 vastused

, kokku 20 p. 11. Kasutatav tulu võrdub isiklik tulu miinus netomaksud................. tarbimiskulutused pluss sääst.......... 12. Kui kasutatav tulu muutub, siis tarbimiskulutuste muutus on väiksem..................kui kasutatava tulu muutus 13. Oletame, et SKP väärtus on 2 miljonit krooni väiksem täishõive SKP väärtusest ning multiplikaator on 2. Languslõhe suurus on 1 miljon.............................. 14. Kui riigi väljaminekud ületavad sissetulekuid, siis on eelarve defitsiidis........................... 15. Rahanõudluse motiiv, mis on seotud sooviga hoida raha ettenägematuks autoremondiks, on ettevaatuse.................................................................motiiv 16. Diskontomäär..........on intressimäär, mille alusel kommertspangad tasuvad keskpangale laenude eest 17. Ajaperioodi selle hetke vahel, kui poliitilised tegevused muutuvad vajalikuks ja selle hetke, kui nad aset leiavad, nimetatakse sisemiseks viitajaks.........

Majandus (mikro ja makroökonoomika)

Kommentaarid (0)