Kõige populaarsem elektrooniline meedium Emotsionaalne mõju kõige suurem Avastused füüsikas ja keemias 19. sajandil. Masskasutuses alates 1030ndatest Eestis sai alguse 1955 aastal "Digipööre" 1. juuli 2010 Esimene telesaade 19. juuli 1955 Ülevaade Telekeskuse valmimisest Ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 18 Esimene uudistesaade 11. märts 1956 "Aktuaalne kaamera" Rezissöör Grigori Kromanov Kalmer Tennosaar ja Zinaida Madissova "Kamera Aktuelle" Aitäh kuulamast! Aeg küsimusteks
Anna Ahmatova Anna Andrejevna Ahmatova vene luuletaja • Sündis 23. 06. 1889 Odessa lähedal aadliku perekonnas, lapsepõlv Tsarskoje Selos • Isa Andrei Andrejevitš Gorenko – kolleegiumiassessor, ametnik Venemaa Keisririigi Riigikontrollis • Ema Inna Erazmovna Strogova • Esivanem khaan Ahmat – pseudonüüm Ahmatova • I abielu luuletaja Nikolai Gumiljoviga (1910), poeg Lev, 1918 lahutus II - Vladimir Šileikoga III – Nikolai Puniniga Haridus • Marija gümnaasium Tsarskoje Selos • Funduklejevi gümnaasium Krimmis • Õppis õigusteadust (õigusajalugu, ladina keel) • Peterburgi naasmisel õppis kirjanduslugu Looming • 1912 - "Õhtu“ – armastusluule, “Laul viimsest kohtumisest” • 1914 - "Palvehelmed“, luuletused A. Blokile • 1917 - "Valge parv" • 1921 - "Teeleht" • 1922 - "Anno Domini MCMXXI" • 1940 - "Kuuest raamatust" •...
ja ei ole kellelegi teisele nii palju kurja soovinud ( samal ajal seletab jälle loodusest )Jahimees oli ni vihane et mõtles emale kõik ära kaevata kuidas Ziina ähvardas ja et nad Sasaga suudlesid, seda ta ka tegi , ema oli vihane nii Petja kui ka suudlejate peale, saadeti Ziinake nende juurest minema ja kui ta lahkus vaatas ta Petja toa akna poole vihase pilguga mis on Jahimehel siiamaani meeles. Siis rääkis et teised jahimehed tunnevad Ziinakest kelle tegelik nimi on Nikolajeva Zinaida ja kes on nüüd tema venna naine ja kes siiamaani teda ei salli ja tunneb ebamugavus tunnet kui ta vennal külas käib . Ütleb veel et vihkamine on sama tugev kui armastus ja mis ei unune. Viimased sõnad novelli lõpus olid ( Vait!. .Ma kuulen kukelaulu Head ööd ! Milord, paigale") (Samal ajal kui jutustas lugu iga teatud aja tagant ta ka kirjeldas loodust sel samal momendil)
lugemishuvi. 1912.a sõitis Jessenin Moskvasse ja töötas isaga trükikojas. Sealse korrektori Annaga sõlmib Jessenin oma esimese abielu, nende poeg Juri Jessenini saatus oli ajastule tüüpiline: mahalaskmine 1937.a nõukogudevastaste juttude levitamise eest. Jessenin kuulas poolteist aastat loenguid rahvaülikoolis, osales kirjandus- ja muusikaringi töös, huvitus poliitikas ning sattus seetõttu politsei järelvalve alla. 1915.a kolib Jessenin Peterburi ja abiellub 1917.a Zinaida Raihhiga (poeg ja tütar) 1917.aaasta sündmustes nägi Jessenin stiihiat, rahva sihitut mässu, kuid uus võim hakkas kiiresti ära kasutama Jessenini talupoeglikku idealismi (hiigelhonarid idealiseerivate luuletuste eest nõukogude võimust ja Leninist). Samal ajal muutus Jessenin kiiresti kriitiliseks ja irooniliseks uue võimu suhtes. 1918. a asub kirjanik taas elama Moskvasse 1920ndatel aastatel omandab S.Jessenin mürgeldaja ja skandalisti kõmulise kuulsuse, tema ümber
neli SS-mundris noormeest matsid Karuse küla lähedal maha kõik dokumendid, mis seostasid neid saksa armeega. Kiisk ei hinganud SS-is teenimisest ei oma naisele ega lastele. Vanemad küll teadsid, kuid ema põletas kõik seda aega meelde tuletavad fotod. Oma mineviku pärast oli noormees sunnitud Tallinnast Rakverre pagema, kus asus õppima Rakvere I keskkooli, mille ta lõpetas 1946.aastal. Aasta hiljem abiellus ta oma kooliõe Zinaida Ivanoviga ning neil sündis tütar Riina, kelle abikaasa oli luuletaja ja näitleja Juhan Viiding ning tütar on poetess Elo Viiding. Aastatel 1946-1948 õppis Kaljo Kiisk korraga nii Tallinna Polütehnilises Instituudis mäeinseneriks kui ka Eesti Riiklikus Teatriinstituudis näitlejaks. Olles juba teinud valiku näitekunsti kasuks, avanes Kiisal ootamatult võimalus jätkata teatriõpinguid Moskvas. Mees haaras võimalusest kinni ning 1953
on rohkesti piiblimotiive ja keerukaid mütoloogilisi kujundeid, mille lehtimõtestamine on andnud tööd mitmele põlvkonnale õpetatud filosoofidele. 3.Naised Jessenini elus Jesseninit on kutsutud üksildaseks naistekütiks. Kokku oli ta oma lühikese elu jooksul abielus viis korda. 1912 sõitab ta Moskvasse, töötab Sõtini trükikojas ning abiellub sealse korrektori Anna Izrjanovaga, sellest abielust sünnib 1914 ka poeg Juri. 1917 abiellus ta aga piltilusa Zinaida Raihhiga, kellega tal oli ka tütar Tatjana ja poeg Konstantin. 2.mail 1922aastal abiellus Jessenin kuulsa Ameerika tantsijanna Isadora Dunkaniga. Dunkan oli mehest 17 aastat vanem ning teadis vaid üksikuid väljendeid, Jeseenin ei osanud aga ühtegi võõrkeelt. Nad reisisid koos Euroopas ja Ameeikas, mis jättis
writers such as Vissarion Belinsky and Alexander Herzen; playwrights such as Aleksandr Griboyedov, Aleksandr Ostrovsky and the satirist Kozma Prutkov. The 20th century (Silver age) The beginning of the 20th century ranks as the Silver Age of Russian poetry. Well-known poets of the period include: Alexander Blok, Sergei Yesenin, Valery Bryusov, Konstantin Balmont, Mikhail Kuzmin, Igor Severyanin, Sasha Chorny, Nikolay Gumilyov, Maximilian Voloshin, Innokenty Annensky, Zinaida Gippius. The poets most often associated with the "Silver Age" are Anna Akhmatova, Marina Tsvetaeva, Osip Mandelstam and Boris Pasternak. While the Silver Age is considered to be the development of the 19th-century Russian literature tradition, some avant-garde poets tried to overturn it: Velimir Khlebnikov, David Burliuk, Aleksei Kruchenykh and Vladimir Mayakovsky. Though the Silver Age is famous mostly for its poetry, it produced some first-rate novelists
analüüs, aga see on hoopis teistlaadi. Kirjeldus näitab ette mingit sündmust. Tolstoi tuleb järeldusele, et Puskin on äärmiselt harmooniline kirjanik. Puskini tekstides valitseb kooskõla teksti erinevate elementide vahel. Töö ,,Anna Karenina" kallal algabki Puskini katkendite läbilugemisest. Ka Puskin kavandas jutustust aristokraatide suurilmaelust. Esimese katkendi pealkiri oli ,,Külalised kogunesid krahvinna suvilasse". Suvilas hakatakse arutama ühe noore naise Zinaida Volskaja käitumist. Temast räägitakse tagaselja. Ta on käitunud väga kergemeelselt. Tolstoi alustab Anna Kareninat sõnadega ,,Külalised kogunesid pärast ooperit noore vürstinna ... poole". Tolstoi hindab Puskinit veel ka sellepärast, et Puskin hakkab kohe tegevust kirjeldama. 70ndate aastate alguses veel seda tegevuse algust ei ole. Tolstoi loeb veel ka katkendit ,,Väikese väljaku nurgal". Süzee jätkub. Juttu on kahest armastajast. Tähtis on sündmustik, motiivid
raskusi. 1980. aastate II poole toimus teatav etniline taassünd ka vepslaste juures. Põhiliselt puudutas see Karjalas elavaid põhjavepslasi ning selle renessanssi peamisteks aktivistideks oli rühm vepsa päritolu humanitaarharitlasi. 1989. aasta rahvaloenduse ajal määratlesid paljud eelmise loenduse käigus venelastena kirjapandud inimesed end taas vepslastena. Samal aastal loodi Petrozavodskis Vepsa Kultuuri Selts, liidriks etnoloog Zinaida Strogalstsikova. 1991 ilmus Petrozavodskis ladina tähestikus vepsa aabits, autoreiks keeleteadlased Nina Zaitseva ja Maria Mullonen. Ilmus muidki vepsakeelseid õpikuid ja ka usulist kirjandust. Vaieldi kirillitsa ja ladina tähestiku üle, ent Soome abi raamatute kirjastamisel on kaalukausi ladina tähestiku kasuks kallutanud. Vene võimud on aga ladina tähestiku kasutamise vastu. 1993 hakkas ilmuma vepsa ajaleht Kodima, paralleelselt ladinatähestikulises vepsa keeles ja vene keeles
annaabi.ee 
