profesionaalne muusikakriitik.Tartus asutatud esimese eesti sümfoonia dirigent. Lätte on päris Pikasillalt. Alustas viiuliõpinguid 8-aastaselt, 19-aastaselt lõpetas Cimze seminari. Töötas koori ja orkestrijuhina Nõos ja Puhjas. Esimene Eestlane , kes sai kõrghariduse Lääne-Euroopas. Lätte tähtsamateks ettevõtmisteks olid esimene Eesti sümfooniaorkestri asutamine, sammuti sümfoonilise avamängu ,,Kalevala" ja keelpillikvarteti loomine, mis kuuluvad esimeste hulka vastavais zanreis.1900-1907 tõusis Lätte Tartus esile aktiivse muusikuna, tema tegevus hõlmas mitut valdkonda:Muusikaelu organiseerija ( esimene sümfooniaorkester);Koori- ja orkestrijuht ( IV üldlaulupeo üldjuht);Klaveri- ja orelisolist;Pedagoog ( klaveriõpetaja);Muusikakriitik;Helilooja;Klaverimängu õpiku ja teiste muusikateoste autor.Andis kultuurielule uue suuna. Hakati esitama kantaate ja oratooriume.Pälvis tunnustused:Tartu Ülikooli audoktor ( 1935);Tallinna Konservatooriumi auprofessor ( 1939)
Tema muusika on väga isikupärane ja kergesti äratuntav, tonaalne, kuid kõrvu paitama ei kipu, sest on lakkamatutest klastritest "paks". Ühest küljest on Kangro looming mõjutatud neoklassitsismist - ta on kirjutanud klassikalistes zanrides (nagu näiteks kontsert, sümfoonia, süit ) palju traditsioonilise ülesehitusega teoseid. Kangro ja muusikateater Kangro loomingus on väga olulisel kohal lavamuusika, kus eri zanreis töid on tal üle kümne. 1982. aastal sai ta üleliidulise preemia muusikateatrialase tegevuse eest. Laiemat tähelepanu äratas juba tema esimene lavateos, 1974. aastal "Vanemuises" esietendunud ooper "Imelugu" Kuulsamad teosed: "Imelugu" 1974a. "Ohver" 1981a. "Põhjaneitsi" 1981a. "Saabastega kass" 1981a. "Uku ja vanemuine" 1988a. "Hunt ja seitse kitsetallekest" 1991a. "Süda" 1999a. Muusika näide : http://www.youtube.com/watch?v=rY4DrmE0C74 Lõpp
Tema muusika on tonaalne, kuid kõrvu paitama ei kipu, sest on lakkamatutest klastritest "paks". Meloodiad on tal enamasti rõhutatult nurgelise joonisega ja suurte hüpetega. Lüürilised hetked on pigem põgusad. Sagedasti kuuleme (enese)irooniat, paroodiat, klounaadi. Kuigi Kangro teostes võib kohata ka tumedaid tundetoone, on ta muusika valdavalt elurõõmus, tulvil Kangro ja muusikateater Kangro loomingus on väga olulisel kohal lavamuusika, kus eri zanreis töid on tal üle kümne. 1982. aastal sai ta üleliidulise preemia muusikateatrialase tegevuse eest. Laiemat tähelepanu äratas juba tema esimene lavateos, 1974. aastal "Vanemuises" esietendunud ooper "Imelugu" (Boccaccio "Dekameroni" ainetel; ooperist on tehtud ka telefilm). "Imeloo" muusika on rütmiergas ning sisaldab levimuusika elemente. Lavateosena meenutab see sundimatult mänguline teos koomilist ooperit.
19aastaselt lõpetas Ci mze se minari. T öötas koori ja orkestrijuhina Nõos ja Puhjas. Esi mene Eestlane , kes sai kõrghariduse LääneEuroopas. Lätte tähtsamateks ettevõtmisteks olid esi mene Eesti sü mfooniaorkestri asutamine, sam muti sü mfoonilise avamängu ,, Kalevala" ja ke elpillikvarteti loo mine, mis kuuluvad esi m este hulka vastavais zanreis. 19001907 tõusis Lätte Tartus esile aktiivse muusikuna, te ma tegevus h õl mas mitut valdkonda: · Muusikaelu organiseerija ( esi m ene sü mfooniaorkester) · Koori ja orkestrijuht ( IV üldlaulupeo üldjuht) · Klaveri ja orelisolist · Pedagoog ( klaveriõpetaja) · Muusikakriitik · Helilooja · Klaveri mängu õpiku ja teiste muusikateoste autor. Andis kultuurielule uue suuna. Hakati esitama kantaate ja oratoorium e. Pälvis tunnustused:
improvisatsioonist. Tema muusika on tonaalne, kuid kõrvu paitama ei kipu, sest on lakkamatutest klastritest "paks". Meloodiad on tal enamasti rõhutatult nurgelise joonisega ja suurte hüpetega. Lüürilised hetked on pigem põgusad. Sagedasti kuuleme (enese)irooniat, paroodiat, klounaadi. Kuigi Kangro teostes võib kohata ka tumedaid tundetoone, on ta muusika valdavalt elurõõmus, tulvil Kangro ja muusikateater Kangro loomingus on väga olulisel kohal lavamuusika, kus eri zanreis töid on tal üle kümne. 1982. aastal sai ta üleliidulise preemia muusikateatrialase tegevuse eest. Laiemat tähelepanu äratas juba tema esimene lavateos, 1974. aastal "Vanemuises" esietendunud ooper "Imelugu" (Boccaccio "Dekameroni" ainetel; ooperist on tehtud ka telefilm). "Imeloo" muusika on rütmiergas ning sisaldab levimuusika elemente. Lavateosena meenutab see sundimatult mänguline teos koomilist ooperit.
sümfoonia "Kullervo" solistidele, koorile ja orkestrile. Viieosalise suurteose esiettekannet Helsingis 28.aprillil 1892. aastal juhatas autor. 10. juunil 1892. aastal abiellus Sibelius Aino Järnefeltiga. 1892.a. sügisel kutsuti Sibelius kompositsiooni õppejõuks Helsingi Muusikainstituuti. Pedagoogina tegutses ta ligi kaheksa aastat. 1890. aastate algul kujunes Sibelius soome erksamate kultuuritegelaste tuumiku juhtivaks liikmeks. Neil aastail kirjutas ta palju ja väga erinevais zanreis: romansse, klaveripalu, koorilaule, sümfoonilisi teoseid jm. 8 1896.a. valminud "Neli legendi sümfooniaorkestrile" on seotud eepose kõige elurõõmsama ja julgema kangelase Lemminkäise iselaadsete juhtumustega. "Tuonela luik" on Sibeliuse kõige lühem sümfooniline poeem. Vaatamata sellele, et süidi esiettekanne Helsingis oli seotud
16.saj algul kirjutati seal lühinäidendeid. Lavastati autosakramentaale (miraaklitesanased pühad toimingud), müsteeriume, eklooge, intermeediume (argielu naljakatel seikatel põhinevad farsilaadsed lood, mida pandi draamavaatuste vahele publiku lõbustamiseks). Algul toimusid etendused siseõues ja platsil, 16.saj hakati teatreid rajama. Publiku seas oli nii ülikuid kui lihtinimesi. Lope de Vega on hispaania näitekirjanik. Vega kirjutas ~500 näidendit eri zanreis. Ta määratles draama esteetilised põhimõtted. Komöödia tähendas näidendit Hispaanias. Vega meelest pole aja- ja kohapiirangud head, ka antiikteatri eeskuju ei sobi Hispaaniasse, kuna on vaja kiiremat ja elavamat sisu. Vega ei eelista tragöödiat madalale komöödiale, kurb peab segunema lõbusaga, ülev banaalsega. Vega näidendeil on 3 vaatust see põhimõte hakkab Hispaanias levima. Vega kirjutas intriigi- ja karakterkomöödiaid, mis olid väga populaarsed
annaabi.ee 
