• Kui p ja q on hulkade tähised, siis kirjutis pÎq on hulgateooria valem • Kui W on hulgateooria valemi tähis, siis kirjutis ØW on hulgateooria valem. Valemi Ø(pÎq) tähisena kasutatakse sageli kirjutist pq. • Kui W ja M on hulgateooria valemite tähised, siis järgnevad kirjutised W&M, WÚM, WÉM, WÛM on hulgateooria valemid • Kui W on hulgateooria valemit tähistav kirjutis, milles pole kõrvuti tähistest x, ", $ koostatud kirjutisi "x või $x, siis kirjutised "xW ja $xW on hulgateooria valemid • Kui W on hulgateooria valemit tähistav kirjutis, siis (W) ning [W] on hulgateooria valemid. NB! Kokkulepe: {W} ei ole hulgateooria valem Soovitus: Ärge koonerdage sulgude kasutamisega! Näiteks kirjutage "xW ja $xW asemele ("x)W ja ($x)W „Ilusate“ sulgude kasutamisest Tuletame siinkohal meelde, et „ilusate“ sulgude ehk märkide { , } korral leppisime eespool kokku, et neid ei kasuta siis, kui kõneleme, et „valem
o On saanud mõjutusi teistelt rahvastelt o Alates 16. saj. enamik muusikast moll-helilaadis o Klezmer · Tähendas muusikainstrumenti, hiljem tähendus laienes · Viiul, klarnet, tromboon, akordion · https:// www.youtube.com/watch?v=9IOQ9ARwj38 Juutide muusika (2) o Sefardi · Ladino keeles · Esitajaks naised · Balkani poolsaare ja Araabia muusikale iseloomulikud · https:// www.youtube.com/watch?v=ZCgZnn0ud xw Tuntumad pillid o Sofar - Kõverast oinasarvest valmistatud sarvepill · https://www.youtube.com/watch?v=VlRH vM9xeSQ&nohtml5=False o Halil Roopillitaoline instrument Toora o 11. saj. eKr sündinud kuningas Taavet o Kinnor o Juutide templimuusikutest loodud koor Tänapäeva Muusika o Iisraeli esindaja Hovi Star (Hovav Sekulets) Eurovisioonil o https://www.youtube.com/watch?v=SpWKf cjXcp0&nohtml5=False Kasutatud Materjalid
... ..... .......... .... .... ..... .... ..... Last trümmis nr. N Mn zn mnzn xn mnxn Ballast (vedel) mb zb mbzb xb mbxb Vedelike vaba-pindade parand Mvp DEDVEIT w zw Mzw xw Mxw VEEVÄLJASURVE KG Mz XG Mx M M xw ; z w = zw ; xw = w ; = m0 + w w M
(d#GDHÑ;p#O N#Bl,#<7 _5>#&A#IPaGts#PIUsjTfQ3~MX~M###n###- 6##Sa#ZP##!6###4r# *#UMPaG#T9#vdBI# B# # B# # B.# Zl68#M#b #M#.#6#7#o ;@Ux#T)#[#PI[]8kars 3##~M###n###-6##Sp# #; *#UMPaG#T9#;@%-#o#Kgx#k83# ##oP? uwH&hZ7A#'T7A = MPa# o ;:%:x##*i9#7A##3 B#B8a###oPwx#o#Ex#xpBEx#l0l(z& #Ú Q# #Bql#Qp;CbMzPIGv{T dh#G t-B!hPIp»#0qR7ozX.Ip#/k(Yoo#kP dJ# ,M #AyY#l|##U* ep TN#'4Yu"X##J58_w"| Xc~o~ue&X##3!o=#xW#- tCw {yl# #T# #2 ,[j]5#m#N,+~|C#`G3O6L#a)s`~#6nUm/M#Kz %X##*Q-#S9(+##T}w##v'# n##)#2>V yV#3#s%y##O!,#o#uS@moS ##!P6#8'#|#i?|oO'K<$v))?#####PK##-#########!#7f### #####################[Content_Types].xmlPK##-#########! ######N####################_rels/.relsPK##-#########! #xH########################word/_rels/document.xml.relsPK##-#########! ##S###[################M ##word/document.xmlPK##-#########!#gj
#(3#F ?#Nwcs#~^# #g# :GEO4
#g 6"%f#$kQps'z#(
bU6dm#w*[G##.- ]#
1#hk1o#[A##"NF}{# |Z ># uð3i
#hY8U
O@=k3o{s_##/S=#q9?}[#
<#16
A#v#7#{#$g5# ^*)j#dFmZ
W{>,k#vsmMYY$D#1{'#{P$`#6I+
[{X#=#3$4@T#,Ã{]#{,A# 8{qC>!
Mu#k#O_#vIlF6$WK F#BKq#rFH"8TOc
JE$Ewm=#Ú#/O#<
?z]+#5f#ww-WYeU,$m +="|
j#]i:##^#].J##J eH##^X]ra$Y#
`#*~c
6#8e[r{#4cuilKk;YymN#)]H9I_+_GKV#<]g÷-
x+6MGDc-iy##H$R#ag8]##J#1 ]
$'NJr#t##5#xW@x#SVG~k#M -
$Z}m#$=wqmly#x#RmB#X#d78Wu#(4.y#y
#c#5Z.' A ; @ #$#>O #?Qo#1#/|
]#T x#6yU##+O###c
gY>#~van#2##D
1. Kui D(proj. xy-tasandil) on regul y-telje suhtes. D: a x b, 1(x) y 2(x) V: a x b, 1(x) y 2(x), 1(x,y) z 2(x,y) 2. Kui D(proj. xy-tasandil) on regul x-telje suhtes. D: c x d, 1(x) y 2(x) V: c x d, 1(x) y 2(x), 1(x,y) z 2(x,y) 16. Muutujate vahetus kolmekordse integraali all. 1)Eeldame et P on üheselt taasatav P' põhjal 2) Olgu fun.-del x = x(u,v,w), y = y(u,v,w) ja z = z(u,v,w) olemas osatuletised x u', xv', xw', yu', yv', yw', zu', zv' ja zw' terves piirkonnas V'. Kui 1 ja 2 on täidetud siis kehtib järgmine muutuja vahetuse valem. J(u,v,w) = jakobiaan 17. Silinderkoordinaadid ja nende seos ristkoordinaatidega. Kolmekordse integraali teisendamine silinderkoordinaatidesse. Kolmekordse integraali teisendamine silinderkoordinaatidesse. 18
arvutamiseks aine pindtiheduse kaudu Olgu xy-tasandil antud n masspunkti P1(x1,y1), P2(x2,y2),... ,Pn(xn,yn). 13. Tuletada valem ruumilise kujundi massi arvutamiseks aine ruumitiheduse kaudu xu' xv' xw' n=max{d1, d2,...,dn}, kus di=|Mi-1,Mi| n
f/J R/J3L
M,-
X9 Venemaa Vsesojuznoe XA Itaalia Pirelli XB Itaalia Pirelli XC Itaalia Pirelli XD Itaalia Pirelli XE Itaalia Pirelli XF Hispaania Pirelli XH Kreeka Pirelli XJ Türgi Pirelli XK Brasiilia Pirelli XL Brasiilia Pirelli XM Argentiina Pirelli XN Inglismaa Pirelli XP Inglismaa Pirelli XT Saksamaa Veith-Pirelli XU Korea Sam Yang XV Ontario - Kanada Dayton XW Alberta - Kanada Dayton XX Iowa - USA Bandag XY Quebec - Kanada Dayton Y1 Brasiilia Goodyear Y2 P. Carolina - USA Dayton Y3 P. Carolina - USA Seberling Y4 Ohio - USA Dayton Y5 Hiina Tsen Tai Y6 Malaisia Dunlop Y7 Tennessee - USA Bridgestone Y8 India Bombay Y9 Indonesia P.T. Gadjah YA Ohio - USA Dayton YB Ohio - USA Dayton YC Georgia - USA Dayton
L - mudakoormus, kg BHT/kg muda *d Q - vooluhulk, m3/d V - biopuhasti maht, m3 S - reovee BHT, kg BHT/m3 X - muda tahke faasi kontsentratsioon, kg/m3 Olenevalt mudakoormusest jagunevad aktiivmuda puhastid: - kõrge koormusega, 0,8 - 1,5 kgBHT/kg muda*d - normaalkoormusega, 0,3 - 0,7 " - madala koormusega, 0,1 - 0,3 " 44 Muda vanus on muda viibeaeg biopuhastis, ööpäevades (d), mis määratakse puhastussüsteemis oleva ja sealt ööpäevas kõrvaldatava muda hulga suhtega. c = V*X/(Qw *Xw + Q*Xc) c - muda vanus, d Qw - jääkmuda hulk, m3/d Xw - jääkmuda tahke aine sisaldus, kg/m3 Xc - tahke aine kontsentratsioon puhastatud vees, kg/m3 Kõrgelt koormatud muda vanus on 1 - 3 d - normaalne muda 3 - 7 d - vähekoormatud muda 7 -15 d - aeglaselt aereeritud muda 15 d Hapnikutarve Aeroobne protsess vajab pidevalt hapnikku saasteainete lagundamiseks. Hapnikusisaldus ei tohi langeda alla 1-2 mg/l. Hapnikutarve oleneb muda koormatusest.
G#YhP)1GTZOZ#>4FM~u&|n#K!2# #'K.d|
%#
/lX-#z,vONj#`ej# ######SnFGZ!
8##r#AlGlgF#B#Z# Cf#N#B#uJ%
##j##~(##h
##I#h,,;CR#6#CW?#].IY@##
b&Yki#Y#nd#
%#(Lt#9bn]xq]~G+N:2##@g (P ###70
##2Z#]CE#*S##"SW#TX#y#*#NExq#
Xyk.KyMWQH#.R,#O#k^#s#Ipvf
?lf8d#+?9]6GdFK2#lr2E9+Hj-
#/#qEleg!s,DK##O5;x4,.##F}+u##x&
yUW#W6###A6K ##~lu&cDo/Ey'vIl#=EN|
nesZBl 1'=si5&L- 3##
8##=RI#vy7X7N#8#q
$ygV#Xcf~#AZ#4#zE###bwRg#9#~&*RLLmY>mKj'$ ?4Sw
}z##~Y#1b2]m}NX##Y!#q
*d)
y#B[S6g##Q#$D0o#PzaE#G=G###7#3@I [(6 # w
RL#;z#+##(2ID@#Z9#p#Y:#61XN##[|
P}uf`###A4VmTe#f?Z#ukf?g?
##M@JDFDR}JhV@x#6XF#D#A#qoO7#ug###
!#Z#W##)?15sF>J
Kulu suurus sõltub pinkide
võimsusest, arvust ja koormatusest. Pinkide käitamiseks kuluva elektrienergia hind leitakse valemiga:
Sq = Sk x W,
Sq – elektrienergia hind seadmete käitamiseks, €;
Sk – kWh elektrienergia hind 0,0415 €; ( elektrihind on võetud , hetke turuhinna keskmine) [11]
W – aastane elektrienergia kulu, kWh. See on leitav valemiga:
vt < Xw < Hx
W=
Hy
Eeldame, et a) punkt (x,y,z)V on üheselt taastatav punkti (u,v,w)V' põhjal b) pöördteisendusi määravatel funktsioonidel x, y, z eksisteerivad järgmised osatuletised xu', xv', yu', yv' piirkonnas V'. Kui on täidetud eeldused a) ja b) kehtib valem f ( x, y, z )dxdydz = V , kus = f ( x(u , v, w), y (u , v, w), z (u , v, w)) J (u , v, w) dxdydz V' xu' xv' xw' J (u , v, w) = yu' yv' yw' on funktsionaaldeterminant ehk jakobiaan zu' zv' z w' Olgu antud punkt P(x,y,z)R3. Punkti P(x,y,z) silinderkoordinaatideks nimetatakse arvukolmikut , ja z, kus ja on punkti P projektsiooni polaarkoordinaadid xy- tasandil ja z on punkti P kaugus xy-tasandist. x=cos x'=cos x'=-sin xz'=0 y=sin y'=sin y'=cos yz'=0 z=z z'=0 z'=0 zz'=1 cos - sin 0
#####�# ###�#####?#####3#"�####�###`#�###�#?########�#######�2##�######ֵ^ 9�#�,�h�^%�g�#�#######,#####�#`!#��###ֵ^ 9�#�,�h�^%�gf###########@### ###h $#�d##�####�x ࡱR=K#A#��;Mr �bDDN#�##�J�#���.`"D#L"F#�%�ࡱ@��#��"#5 #���ࡱ#�#Q4ࡱw *#�#{��c���c#�#�#&>0#����a#!c.bh ࡱ D�l���##�| 8$�Xw##fb�#�#�X#�F#=nM#"��Xa3#��+�7t:h�bO0ǻ##� �^B�;�N�#%,�#zl=��##����M'3pvd��6���#�j��d��sZ+*�!��z�%S�fk#�x�V��#:�J�ygV�-Wࡱ#�R ࡱ�f�q���J�l>Z���j�.n�#~�#�y#]^��y �#w| �o���E��#ࡱ�#��#�����{�b����3ϰ��W>�u�#9�<�#-�W�##�~m�#���#x�d1�5w"59��y�
Siis vastab igale piirkonna V punktile u¨ks punkt piirkonnast V ja vastupidi. Lisaks eeldame funktsioonide (7.25) kohta, et need on pidevad ja neil on pidevad osatuletised k~oigi kolme muutuja j¨argi piirkonnas V . Muutuja vahetuse jakobiaan on kolmandat j¨arku determinant xu yu zu J = xv yv zv (7.26) xw yw zw ja kolmekordne integraal u ¨le piirkonna V teisendatakse kolmekordseks integ- raaliks u ¨le piirkonna V valemi f (x, y, z)dxdydz = f ((u, v, w), (u, v, w), (u, v, w))|J|dudvdw V V (7.27) abil. 7.10 Kolmekordne integraal silinderkoordinaatides Olgu antud xyz-koordinaadistikus punkt P (x, y, z). T¨ahistame selle punkti