LAINED;LAINED VEEKOGUDES Kalev Seilmaa ja Raul Pinta VÕNKUMISTE LEVIMINE · Ühes süsteemis tekkiv mehaaniline võnkumine kandub üle ka teistele süsteemidele (seotud võnkesüsteem). · Kui üks osake on tasakaaluasendist välja viidud, siis sunnivad naaberosakeste poolt mõjuvad jõud teda algasendi poole tagasi liikuma. · Laine teatud kiirusega leviv häiritus. · http://www.ttkool.ut.ee/xklass/pt3/levi.gif · Lainete omapära seisneb selles, et nad kannavad edasi energiat, ilma et seejuures toimuks aine ülekannet. · Lainete allikateks on tavaliselt võnkuvad kehad. LAINETE LIIGITUS · Eristatakse kahte liiki laineid - sõltuvalt sellest, kas osakesed võnguvad laine levimise suunas - pikilained või risti laine levimise suunaga -ristilained. · http://www.ttkool.ut.ee/xklass/pt3/vedr.gif pikilained (kehades, mis
LAINED;LAINED VEEKOGUDES VÕNKUMISTE LEVIMINE • Ühes süsteemis tekkiv mehaaniline võnkumine kandub üle ka teistele süsteemidele (seotud võnkesüsteem). • Kui üks osake on tasakaaluasendist välja viidud, siis sunnivad naaberosakeste poolt mõjuvad jõud teda algasendi poole tagasi liikuma. • Laine – teatud kiirusega leviv häiritus. • http://www.ttkool.ut.ee/xklass/pt3/levi.gif • Lainete omapära seisneb selles, et nad kannavad edasi energiat, ilma et seejuures toimuks aine ülekannet. • Lainete allikateks on tavaliselt võnkuvad kehad. LAINETE LIIGITUS • Eristatakse kahte liiki laineid - sõltuvalt sellest, kas osakesed võnguvad laine levimise suunas - pikilained või risti laine levimise suunaga -ristilained. • http://www.ttkool.ut.ee/xklass/pt3/vedr.gif – pikilained (kehades, mis
Heli levimise protsess kõrvas Helilained, jõudnud kõrva kuulmekäiku, panevad võnkuma trummikile. Edasi keskkõrva, milles paiknevad kolm kuulmeluukest vasar, alas ja jalus. Jalus annab helivõnked edasi sisekõrva. Sisekõrvas asub tigu, kus toimub helivõngete muundamine närviimpulssideks. Kuulmisnärvi kaudu jõuab peaaju kuuldekeskusesse ning tekib kuulmisaisting. Füüsikaline heli muutub psüühiliseks heliks. Kasutatud kirjandus http://www.physic.ut.ee/~ly/xklass/pt7/heli.htm#liigitus http://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Tiuks:Kopid_töödes t http://et.wikipedia.org/wiki/Helilaine http://www.physic.ut.ee/~ly/xklass/pt8/ultra.htm#infrakas u http://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Tiuks:Füüsika
KOKKUVÕTE: Võnkumine on muutuv liikumine ja seepärast seotud jõududega. Et vastastikmõjus osaleb alati mitu keha, siis saab ka võnkumine toimuda mitte ühe keha, vaid ainult kehade süsteemi korral. Paljud looduses esinevad võnkumised on harmoonilised või sellele ligilähedased. KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia.org/wiki/Resonants (04.2010) http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5nkumine (04.2010) http://www.physic.ut.ee/~ly/xklass/pt2.html (04.2010) http://www.abiks.pri.ee/www/index.php?leht=fyysika&m=k (02.2010) Landau, L Kitaigorodski, A (1968) Füüsika kõigile. Tallinn: Valgus Kabardin, O (1993) Koolifüüsika käsiraamat. Tallinn: Koolibri (1995) Eesti Entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus AITÄH!
temaga kontaktis olevatele kudedele. Selle tõttu hakkavad võnkuma aineosakesed ning annavad selle edasi. · Võngete jõudmisel sügavamale, kiire energia väheneb ja võnked sumbuvad · Heli võnkumised levivad pikilainetena, mis eeldab elastset keskkonda. · Põhilised parameetrid sagedus ja lainepikkus, millest sõltuvad levi omadused keskkonnas ning amplituud Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Ultraheli · http://www.physic.ut.ee/~ly/xklass/pt7/heli.htm · http://www.hot.ee/electronic/UHTM/US.htm · http://www.eau.ee/~meritv/Loeng_1_tekst. doc
kindlakstegemisel. Ultraheli peegeldub tagasi uuritava eseme pinnalt. Kui esemel on pragusid või konarusi, siis on võimalik kajameetodil määrata defektide asukohta ja sügavust. Laevanduses kasutatakse ultraheli kalaparvede, allveelaevade, jäämägede ja mitmesuguste teiste veealuste objektide asukoha määramiseks. Ultraheliga saab uurida ka merepõhja sügavust ja põhja reljeefi. Vastavat aparaati nimetatakse kajaloodiks. Kasutatud kirjandus 1. http://www.physic.ut.ee/~ly/xklass/pt8/ultra.htm 2. http://www.kliinikum.ee/radioloogia/images/stories/attachments/028_UH _Ivo_Pruul_10_09_2008.pdf 3.
Võrguõpik "Võnkumised ja lained" asub aadressil: http://www.physic.ut.ee/~ly/xklass/opik.html Tee selgeks mida tähendavad järgmised mõisted (too korrektsed definitsioonid): 1. ringliikumine - Punktmassi liikumist ringjoonelisel trajektooril, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkused, nim ühtlaseks ringliikumiseks ehk ühtlaseks tiirlemiseks 2. nurkkiirus - Nurkkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab raadiuse pöördenurka ajaühiku kohta. 3. võnkumine - Võnkumine ehk võnkliikumine on laias tähenduses mistahes
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Ultraheli Referaat Juhendaja: Pärnu 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Ultraheli 3. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Ultraheliuuringul saadakse kujutis siseorganitest kõrgsageduslike helilainete (ultraheli) abil. Uuringu tegemise ajal liigutatakse spetsiaalset andurit geeliga niisutatud nahapinnal. Ultrahelianduris tekitatud helilained panevad võnkuma kehamolekulid, kudedest tagasipeegelduvaid võnkeid analüüsitakse ultraheliaparaadi arvutiga ja saadud kujutis kuvatakse monitoriekraanile. Kujutist on võimalik analüüsida vahetult uuringu ajal ekraanilt või trükkida välja üksikuid ülesvõtteid saadud kujutisest ja salvestada pilti elektrooniliselt või videolindile. Ultraheliuuringul vaadeldakse, mõõdetakse ja hinnatakse erinevate organite kuju, suurust...
rutiin ning vastav informatsioon teadetetahvlitel kõrvuti bussi- ja rongisõiduplaaniga. Kuigi tõusu-mõõna amplituud võib mõnes kohas olla suurem kui veetõus kõige hullemates üleujutustes või enamuse tsunamide kõrgus, ei saa nähtused, mille põhjused ning käitumine nii ajas kui ruumis on täpselt teada, olla mõistlike olendite jaoks katastroofide põhjuseks. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Looded http://www.physic.ut.ee/~ly/xklass/pt6/lainetus.htm http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel478_455.html
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Kaisa Kotter INFRAHELI Uurimustöö Juhendaja: Sven Jürgenson Pärnu 2010 SISUKORD 1. INFRAHELI TEKKIMINE............................................................2 2. INFRAHELI MÕJU INIMESTELE.................................................3 3. INFRAHELI KASUTAMINE.........................................................4 Infraheli tekkimine Infraheli on heli, milles rõhu muutumise sagedus on alla 20 Hz.Infraheli võnkumised avaldavad inimesele tugevat mõju. Seda ei tajuta helina. Infraheliga kaasneb peapööritus, valu kõrvades, tugev väsimus ja seletamatu hirmutunne. Ohtlikuks võivad osutuda inimese siseorganite omaresonantssagedusega võrdse sagedusega infraheli võnked. Infraheli võib tekkida erinevatel põhjustel: · tuule liikumisel üle suuremõõtmeliste takistuste (hoonete, elektripostide, merelainete);...
Tsunami on maalihke, maavärina või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine.Tsunamit võivad tekitada veel mere äärsete kaljude varingud või asteroidid. Sõna tsunami tuleb jaapani keelest ja tähendab lainet. Kõige rohkem esineb tsunamisid Vaikse ookeani rannikul ja Jaapani saarestikus. Kõige tihemini põhjustavad tsunami veealused maavärinad. Kõige tihedamini tekitavad veealuse maavärina laamade kokkupõrked, kus ookeaniline laam libiseb mandrilise laama alla. Tekib veealune maavärin, mis tekitab lained. Need lained sööstavad kiirusel 800 km/h ja võivad liikuda väga kaugele. Lainepikkus on tsunamil 200 km , tavalisel lainel 100 meetrit. Alguses võivad lained asuda üksteisest väga kaugel ja on ainult mõni meeter üle merepinna. Need on ainult tohutute veemasside tipud. Kui tsunami jõuab madalamasse vette, tema hoog raugeb umbes 80 kilomeetrile/h, lainepikkus väheneb 20 kilomeetrile, aga kõrgus kasvab. Olevevalt ranniku ...
võib hoiatada läheneva loodusõnnetuse eest. Kuna infraheli levib ka mööda maapinda, võib seda registreerida seismograafiga, millel on vastava sagedusega tööpiirkond. KASUTATUD ALLIKAD: http://et.wikipedia.org/wiki/Bermuda_kolmnurk http://www.bermuda-triangle.org/index.html http://www.hot.ee/fiction/artiklid/bermuda.htm http://en.wikipedia.org/wiki/Bermuda_Triangle http://www.unexplainedstuff.com/Places-of-Mystery-and- Power/The-Bermuda-Triangle.html http://www.physic.ut.ee/~ly/xklass/pt8.html http://www.answers.com/topic/bermuda-triangle?cat=travel
Üldiselt võib väita, et sain teadmiste võrra rikkamaks, hakkasin nägema seaduspärasusi enda ümber ja hakkasid tekkima seosed nähtuste ja tegevuste vahel, mis esmapilgul tundusid üksteisest väga erinevad olevat. 10 KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia.org/wiki/Resonants (02.2010) http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5nkumine (02.2010) http://www.physic.ut.ee/~ly/xklass/pt2.html (02.2010) http://www.abiks.pri.ee/www/index.php?leht=fyysika&m=k (02.2010) Landau, L Kitaigorodski, A (1968) Füüsika kõigile. Tallinn: Valgus Kabardin, O (1993) Koolifüüsika käsiraamat. Tallinn: Koolibri (1995) Eesti Entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 11
heliõpetusega. 10 Kasutatud kirjandus - http://www.hot.ee/meleshko/index.htm - http://www.hot.ee/fyysika/heli.htm - http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%BCra - http://et.wikipedia.org/wiki/Muusika - http://et.wikipedia.org/wiki/Muusikateadus - http://et.wikipedia.org/wiki/Helivaljus - http://www.physic.ut.ee/~ly/xklass/pt7/heli.htm - http://www.tahvel.ee/Heli_valjus - Eneke. Valgus, Tallinn, 1982 - Kindersley, D., Illustreeritud lasteentsüklopeedia. Avita, Suurbritannia, 1991 11 12
See on maavärina keskus e. kese. Siin on purustused kõige suuremad (seismelised lained jõuavad siia kõige kiiremini). HÜPOTSENTER - koht maa sisemuses, kus kivimid üksteise suhtes nihkuvad ja sellega maavärina põhjustavad (koht maapõues, kus hakkab kivimite rebestumine). See on maavärina kolle e. fookus . http://www.htg.tartu.ee/klassid/c2/konspektid/geo.html 5.1. Maavärinate tekkepõhjused ja levik http://www.physic.ut.ee/~ly/xklass/pt9.html Teke. Murrangu tekkega tekkinud pinged levivad edasi seismeliste lainetena. Maavärinad evivad piki maapinda epitsentrist eemale. Levivad kehalainetest aeglasemalt ja sumbuvad maapõues sügavuse suurenedes nagu veelained meres. Neid eristatakse: 1) Kehalained (ruumilained)- ringis nagu õhulained. Levivad maapõues. Siin eristatakse P-lained e. pikilained ja aeglasemad S-lained ehk ristilained. 2) Pinnalained- pikki maapinda nagu veelained.
Kivimite purunemisel vabanenud energia läbib ringikujuliste lainetena maa sisemust ja võib tekitada maapinnal purustusi. 141. Maavärina fookus (kolle, hüpotsenter) ja maavärina kese e. epitsenter Tõugete lähtekohta nimetatakse maavärina koldeks (hüpotsenter), see paikneb tavaliselt 20 km kuni 700 km sügavuses. Maavärina kolde kohal maapinnal paikneb maavärina epitsenter, kus maavärin on kõige tugevam. ( http://www.physic.ut.ee/~ly/xklass/pt9.html - illustreeriv materjal) 142. Seismilised lained, nende tüübid. Miks on pinnalained peamised maavärina purustusi põhjustavad seismilised lained? 29 Maavärina koldest lähtub erinevate kiirustega seismilisi laineid. Kõige kiiremini levivad pikilained (kuni 13 km/s). ristilained on aeglasemad (kuni 7.3 km/s) ning kõige aeglasemad on pinnalained. Seismilised pikilained on sarnased helilainetele
annaabi.ee 
