RAHVASTIK Linnarahvast 28% Maarahvast 72% Keskmine rahvastikutihedus on 131 inimest 1km2 kohta. Hiina 1,2 miljardilisest rahvastikust moodustavad peaaegu 93% hanid (Hiinlased). Ülejäänud 92 miljonit kuuluvad 55 vähemusrahvuse või tunnustatud etnilise rühmituse hulka. Vähemusrahvustel on suur poliitiline tähtsus, sest paljud, näiteks mongolid, tiibetlased ja islamiusulised Xinjiangi uiguurid, elavad strateegiliselt tähtsatel piirialadel. Hanide ümberasustamist ääremaadele on sügavalt pahaks pandud ning Xinjiangis ja Tiibetis on see põhjustanud meeleavaldusi, mis on kõik julmalt maha surutud. Xinjiangis ja Sise Mongoolias on hanid nüüd enamusrahvus. Tiibeti püüdlust tõelist autonoomiat saavutada toetatakse rahvusvaheliselt üha rohkem. Pärast seda kui 1979 kehtestatud
kasv 1950-2050 4.Sündimus ja suremus 4.1Imikusuremus 4.2 Keskmiselt lapsi naise kohta. 4.3 Inimese keskmine eluiga. 4.4Riigis elavaid tõsiseid AIDSI probleeme. 5.Rahvastikupüramiid 6.Vanuseline Jaotus. 1. Hiina Hiina on maa Kaug-Idas, mis alates 1949. aastast jaguneb Hiina Rahvavabariigi ning Hiina Vabariigi vahel. Nimetust "Hiina" võidakse kasutada kas Päris-Hiina kohta või siis mõeldakse selle all maa-ala, mis lisaks Päris-Hiinale hõlmab ka Mandzuuria, Sise-Mongoolia, Tiibeti ja Xinjiangi Ajakirjanduses mõistetakse Hiina all tavaliselt Hiina Rahvavabariiki ja Taiwani all Hiina Vabariiki.Ajaloolised Hiina pealinnad on olnud põhiliselt idas. Kõige tuntumad on Nanjing, Peking, Xi'an ja Luoyang. Ametlikud keeled on olnud hiina keel, mongoli keel ja mandzu keel. Sõna "Hiina" pärineb tõenäoliselt Qini dünastia nimest. Enne Euroopasse jõudmist käis see sõna Siiditeel läbi mitmest keelest. Riigikeel hiina Pealinn Peking President Hu Jintao
?; lihtsustatud hiina kirjas ??; pinyin'is Zhongguo (Zhnggúo)) on maa Kaug-Idas, mis alates 1949. aastast jaguneb Hiina Rahvavabariigi (vaata käesolevas artiklis allpool; valitseb Mandri-Hiinat, Hongkongi ja Aomeni) ning Hiina Vabariigi (valitseb Taiwani ja mõningaid Fujiani saari) vahel. Nimetust "Hiina" võidakse kasutada kas Päris-Hiina kohta või (mis on tavalisem) siis mõeldakse selle all maa-ala, mis lisaks Päris-Hiinale hõlmab ka Mandzuuria, Sise-Mongoolia, Tiibeti ja Xinjiangi (vaata Hiina haldusjaotus). Ajakirjanduses mõistetakse Hiina all tavaliselt Hiina Rahvavabariiki (millest on juttu käesolevas artiklis allpool) ja Taiwani all Hiina Vabariiki (millest on juttu artiklis Taiwan). Ajaloolised Hiina pealinnad on olnud põhiliselt idas. Kõige tuntumad on Nanjing, Peking, Xi'an ja Luoyang. Ametlikud keeled on olnud hiina keel, mongoli keel ja mandzu keel. Sõna "Hiina" pärineb tõenäoliselt Qini dünastia nimest. Enne Euroopasse jõudmist käis see
Pindalast on 9,326,410 km² maismaad ja 270,550 km² vett. (1) 1.3 Maa ja riigid Hiina on maa Kaug-Idas, mis alates 1949. aastast jaguneb Hiina Rahvavabariigi valitseb Mandri-Hiinat, Hongkongi ja Aomeni ning Hiina Vabariigi vahel. (1+Lisa 1) Nimetust "Hiina" võidakse kasutada kas Päris-Hiina kohta või siis mõeldakse selle all maa-ala, mis lisaks Päris-Hiinale hõlmab ka Mandzuuria, Sise-Mongoolia, Tiibeti ja 3 Xinjiangi. Ajakirjanduses mõistetakse Hiina all tavaliselt Hiina Rahvavabariiki ja Taiwani all Hiina Vabariiki. (1) Ajaloolised Hiina pealinnad on olnud põhiliselt idas. Kõige tuntumad on Nanjing, Peking, Xi'an ja Luoyang. Ametlikud keeled on olnud hiina keel, mongoli keel ja mandzu keel. (1) Sõna "Hiina" pärineb tõenäoliselt Qini dünastia nimest. Enne Euroopasse jõudmist käis see sõna Siiditeel läbi mitmest keelest. (1) 1.4 Hiina Rahvavabariik
Need on Afganistan, Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõzstan, Laos, Mongoolia, Myanmar, Nepal, Pakistan, Põhja-Korea, Tadikistan, Venemaa ja Vietnam. HIINA: Hiina on maa ja muistne tsivilisatsioonipiirkond Kaug-Idas, mis alates 1949. aastast jaguneb Hiina Rahvavabariigi ning Hiina Vabariigi vahel. Nimetust "Hiina" võidakse kasutada kas Päris-Hiina kohta või siis (tavalisemalt) mõeldakse selle all maa-ala, mis lisaks Päris-Hiinale hõlmab ka Mandzuuriat, Sise-Mongooliat, Tiibetit ja Xinjiangi. Ajakirjanduses mõistetakse "Hiina" all tavaliselt Hiina Rahvavabariiki ja "Taiwani" all Hiina Vabariiki. Ajaloolised Hiina pealinnad on olnud põhiliselt idas. Kõige tuntumad on Nanjing, Peking, Xi'an ja Luoyang. Poliitiliselt ühendatud ühtse keskvalitsusega Hiinas on eril ajajärkudel ametlike riigikeeltena kasutatud hiina keelt, mongoli keelt ja mandzu keelt. HIINA RAHVAVABARIIK: Hiina Rahvavabariik hõlmab suurema osa kultuurilisest, ajaloolisest ja geograafilisest Hiinast.
Piirkond suurus riigi järve mahutavus sisaldus protsendiline 2 (km ) alast (%) (109m3) (109m3) mahutavus (%) Qinghai-Tiibeti 36889 51.4 518.2 103.5 45.8 platoo Ida tasandik 21641 30.2 71.1 71.1 31.5 Mongoolia Xinjiangi 9411 13.1 69.7 2.35 1.0 platoo Kirde tasandikud ja 2366 3.3 19.0 18.85 8.3 mäestikud Yunnan-Guizhou 1108 1.5 28.8 28.8 12.7 platoo Teised 372 0.5 2.0 1.5 0.7 Kokku : 71787 100 708.8 226.1 100 ( Allikas: Water Resources Assessment for China)
parandamine regionaalseteks investeeringuteks ning kohaliku tööstuse rekonstrueerimine ja arendamine. Üheks keskseks ülesandeks on suurejooneliste infrastruktuuride elluviimine: kaheksa kiirtee rajamine, mille eesmärgiks on liita lääneprovintsid ülemaalise teedevõrguga; põhja-lõuna ning ida-lääne raudteevõrgustiku laiendamine; maagasijuhtme rajamine, mille eesmärgiks on transportida Xinjiangi- Uiguuri gaasi Shanghaisse ja teistesse rannikupiirkondadesse; õhuliikluse laiendamine. Keskkonnaprojektides on olulisel kohal võitlus kõrbe pealetungiga ja alade taas- metsastamine. Kuigi 10 mlrd USD- ga viimase viie aasta jooksul jääb piirkond rannikupiirkondadest välisinvesteeringute osas veel tublisti maha, on kanda kinnitanud sellised suurfirmad nagu Toyota, Motorola, Shell, British Petroleum jt. Lääne- regioonidesse on investeerinud ka 10 000 Ida-Hiina ettevõtet. 6
kopteriväljakut (2006). Peamised torujuhtmed on gaasi- (10 257 km) ja naftajuhtmed (2001 km, 2006). Raudteed on 8163 km sealhulgas (445km kitsarööpmelist, 2004), maanteid 258 340 km (167 146 km kõvakattelisi, 711 km kiirteid, 2004). Karakorami maantee on maailma kõrgemaid, see rajati 1970 läbi Karakorami mäeaheliku (üle 4733 m kõrgusel kulgeva Khunjerabi kuru). See on esimene maantee, mis ühenab Gilgiti linna kirdes asuva Hiina Xinjiangi Uiguuri autonoomse piirkonna linna Kaxgariga ning on peamine Pakistani ja Hiina vaheline kaubatee. Pikamaasõidud tehakse põhiliselt busside ja kaubaautodega. Tähtsaimad sadamad on Karachis ja Port Muhammad Bin Qasimi. Makrani rannikul on rohkesti kohaliku tähtsusega väikesadamaid. 2005 eksportis Pakistan 14,85 miljardi $ eest kaupu, põhiliselt tekstiilitooteid(rõivaid, voodipesu, puuvillast riiet, lõnga), riisi, nahakaupu, sporditarbeid, kemikaale, käsitöökaupu, vaipu
Pindalast on 9,326,410 km² maismaad ja 270,550 km² vett. Hi ina lipp Hiina vapp Maa ja riigid Hiina on maa Kaug-Idas, mis alates 1949. aastast jaguneb Hiina Rahvavabariigi valitseb Mandri-Hiinat, Hongkongi ja Aomeni ning Hiina Vabariigi vahel. Nimetust "Hiina" võidakse kasutada kas Päris-Hiina kohta või siis mõeldakse selle all maa- ala, mis lisaks Päris-Hiinale hõlmab ka Mandzuuria, Sise-Mongoolia, Tiibeti ja Xinjiangi. Ajakirjanduses mõistetakse Hiina all tavaliselt Hiina Rahvavabariiki ja Taiwani all Hiina Vabariiki. Ajaloolised Hiina pealinnad on olnud põhiliselt idas. Kõige tuntumad on Nanjing, Peking, Xi'an ja Luoyang. Ametlikud keeled on olnud hiina keel, mongoli keel ja mandzu keel. Sõna "Hiina" pärineb tõenäoliselt Qini dünastia nimest. Enne Euroopasse jõudmist käis see sõna Siiditeel läbi mitmest keelest. Hiina Rahvavabariik
Kaug-Idas, mis alates 1949. aastast jaguneb Hiina Rahvavabariigi (vaata käesolevas artiklis allpool; valitseb Mandri-Hiinat, Hongkongi ja Aomeni) ning Hiina Vabariigi (valitseb Taiwani ja mõningaid Fujiani saari) vahel. Nimetust "Hiina" võidakse kasutada kas Päris-Hiina kohta või (mis on tavalisem) siis mõeldakse selle all maa-ala, mis lisaks Päris-Hiinale hõlmab ka Mandzuuria, Sise-Mongoolia, Tiibeti ja Xinjiangi (vaata Hiina haldusjaotus). Ajakirjanduses mõistetakse Hiina all tavaliselt Hiina Rahvavabariiki (millest on juttu käesolevas artiklis allpool) ja Taiwani all Hiina Vabariiki (millest on juttu artiklis Taiwan). Ajaloolised Hiina pealinnad on olnud põhiliselt idas. Kõige tuntumad on Nanjing, Peking, Xi'an ja Luoyang. Ametlikud keeled on olnud hiina keel, mongoli keel ja mandzu keel. Sõna "Hiina" pärineb tõenäoliselt Qini dünastia nimest
annaabi.ee 
