samavõrd (ja võib-olla enamgi kui) filosofeerimisoskusi. Tuli sõjaväeteenistuselt koju: isa ja ema surnud ja tema esimene armastus Korinna oli oma isa mahitusel ja pealekäimisel läinud abikaasaks rikkale mehele. Sellises masendavas seisus kaotas S huvi ka skulptori ameti vastu. 45.a. armus ja abiellus Xanthippega, kes oli pottsepa noorim tütar ja kellega kohtus ta pottsepaäris ning kes jäi silma osava sõnakasutuse ja terava keele poolest, mis S meeldis. Xanthippe oli sõjakalt meelestatud, riiakas, talumatu tulehark, kes ei talitsenud oma meeleolusid ja valas nende käigus S-le solki kaela, kihutas välja majast oma mehe sõpru, lükkas laudu ümber ja sõimas S-i päevavargaks ja lobasuuks. Kuigi see on vaid legendi tasemel jutt, on Xanthippe siiski riiaka ja talumatu naise sümbol tänapäevani. S see ei häirinud, sest tema läks hommikul vara Ateena tänavatele ja agoraale (turuplats) jutlema,
* 1934 Eduard Vilde/Andres Särev "Mäeküla piimamees" (Mari) * 1935 Émile Zola "Sa ei pea mitte abielu rikkuma" (Thérèse Raquin) * 1936 Hella Wuolijoki "Niskamäe naised" (Marta) * 1937 John Gay/Bertolt Brecht/Kurt Weill "Kolmekrossiooper" (proua Peachum) * 1937 Vilen Werner "Inimesed ajujääl" (Pavla) * 1938 Evald Tammlaan "Raudne kodu" (Iige) * 1939 Langer "Nr. 72" (Marta) * 1939 Shakespeare "Windsori lõbusad naised" (missis Ford) * 1940 Morstin "Xanthippe kaitseks" (Xanthippe) * 1940 Henrik Ibsen "Ehitusmeister Solness" (Hilde Wangel) * 1940 Aleksei Arbuzov "Tanja" (Tanja) * 1942 Tammsaare/Andres Särev "Karin ja Indrek" (Karin) * 1943 Molière "Õpetatud naised" (Philaminte) * 1945 Carlo Coldoni "Mirandolina" (Mirandolina) * 1945 Tammsaare/Voldemar Panso "Põrgupõhja uus Vanapagan" * 1948 Eduard Vilde "Pisuhänd" (Matilde) * 1950 Tammsaare/Andres Särev "Pankrot" (Karin) * 1952 Konstantin Trenjov "Ljubov Jarovaja" (Panova)
lootus tütre olukorda kindlustada sundiski isa oma tütart mõjutama. Sokratesel polnud aga ei raha ega varandust. Sellises masendavas olukorras kaotas Sokrates huvi ka skulptoriameti vastu. 45 aastaselt oli Sokrates unustanud Korinna ning amunud Xanthippesse, potsepa nooresse tütresse, kellega ta abielluski. Esimest korda kohtas Sokrates Xanthippet pottsepaäris, kus too oma isa valmistatud asju müüs. Neiu oli väga sõnaosav ja vestluses vastust võlgu ei jäänud. Nii arvatigi, et Xanthippe on ainus inimene Ateenas, kes oma terava keelega saab ehk võitu tugevast Sokratesest. Seepärast tahtvatki Sokrates teda endale naiseks, sest see annaks ehk võimaluse neutraliseerida oma vastane. Xanthippe oli üpris sõjakalt meelestatud juba enne abiellumist, kuid abielus omandas ta lausa riiaka ja talumatu naise reputatsiooni. Õigluse nimel tuleb muidugi märkida, et Sokrates jätkas filosoofielu, vesteldes hommikust õhtuni oma sõprade ja tuttavatega, ning pole ehk eriti kiiduväärt,
sõjaväes. Sokrates näitas end vapra sõjamehena. Sõjaväeteenistusest naastes olid tema isa ja ema palavikku surnud ning tema esimene armastatu Korinna mehele läinud. 45-aastaselt oli Sokrates unustanud Korinna ja armus Xanthippesse, pottsepa tütresse, kellega ta ka abiellus. Neil oli kolm poega (Lamprokles,Sophroniskos ja Menexenos), kelle kasvatamine oli naise õlul. Ka majandusasjad ja majapidamise jättis Sokrates naise ülesandeks ning jätkates oma filosoofielu. Ka Xanthippe oli väga sõnaosav ning tihtipeale arvati, et ta on ainuke inimene Ateenas, kes oma terava keelega üldse oleks võimeline Sokratesest võitu saama. Sokratese eluviis oli väga tagasihoidlik. Sokrates elas üle nii Ateena demokraatia ja kultuuri õitsengu kui ka Ateena languse peale täielikku lüüasaamist Peloponnesose sõjas. Ateena valitsus mõistis Sokratese surma, sest tema õpetamismeetodid kutsuvat noortes esile skepsise ja lugupidamatuse jumalate salgamise
Esimene aasta kulus sõdimisoskuste omandamisele, teisel aastal osalesid juba lahingutes. Üldse võttis Sokrates oma elu jooksul lahingutest osa kolmel korral ning näitas end vapra sõjamehena. Kui Sokrates sõjaväeteenistusest koju jõudis polnud enam tal ema, isa ega naist. Vanemad olid ära surnud ja naine oli abiellus uue mehega. Sokrates abiellus Xantihippega, ja neil oli kolm poega. Abikaasa oli väga sõnaosav ja vestluses vastust võlgu ei jäänud. Xanthippe aga ei mõistnud aga oma mehe sellist "kõrgemat missiooni" ning ei jätnud seda välja näitamata. Erinevalt Sokratesest ei valitsenud ta oma meeleolude üle. Küsimusele, miks ta üldse sellise naisega elab, vastanud Sokrates: "Inimesed, kes tahavad saada heaks ratsutajaks, ei võta endale mitte kõige rahulikumaid, vaid tuliseid hobuseid: nad arvavad, et kui suudavad taltsutada selliseid, siis saavad kergelt hakkama ka teistega.
Noorena oli Sokrates isal abiks ametis. Temast sai 18. aastaselt ajateenija sõjaväes (efeeb). Esimene aasta kulus tal sõdimisoskuste omandamisele, teisel osalesid ajateenijad lahingutes. Terve oma elu jooksul võttis Sokrates osa lahingtest kolmel korral ning näitas end vapra sõdumehena. Kui ta sõjaväest tagasi koju jõudis olid ta vanemad palavikku surnud nign armastatu juba aasta abielus olnud rikka värvaliga. Sokrates armus uuesti 45 aastasena siis ta abiellus. Ta uueks naiseks sai Xanthippe kes oli väga tulise iseloomuga mistõttu oli tihti suuri tülisid. Sokratest see ei häirinud vaid vastas, et kui suudad naist taluda on teistega lihtsam. Sokratese eluviis oli väga tagasihoidlik. Ta pidas sellist vaesust filosoofi jaoks ainuõigeks. Turul olles imestas ta tihti kui palju müüüakse asju ilma milleta saab elada, ning soovitas teistelgi tagasihoidlik olla. Sokrates oli üks esimesi filosoofe kes arvas, et filosoof ei pea mitte loodust uurima ega
,,Inimene on kõigi asjade mõõt.'' - kõik sõltub inimesest, kõik näeme maailma erinevalt. Gorgias(485-370) Algatas nähtuse, nagu retooriline kunstproosa - väitluses kõne ajal tuleks kasutada kunstipäraseid metafoorilisi väljendeid. Teaduses on metafooride kasutamine keelatud. Sokrates(470-399eKr) Tänavafilosoof - liikus mööda Ateena linna tänavaid, jagas oma vaateid ükskõik kellega, kes kuulas. Ta ei pannud midagi kirja. Teame temast tema õpilaste kaudu. Xanthippe - Sokratese abikaasa, riiakas, õel, tige. Võttis ta naiseks, sest tahtis õppida kannatlikkust. Sokrates mõisteti surma tema õpetuse pärast. Teda süüdistati jumalate salgamises, noorsoo hukutamises. Süüdistused olid lavastatud. Tegelik põhjus: Sokratese õpetus oli Ateena demokraatia vastu. Sokratese apoloogia - Tema enda kaitsekõne kohtus. Sokratese õpetus: *väline külg meenutab sofiste -igasugune teadmiste kogumine peab algama enesekriitikast
· Poor (taught for free) · Ugly (in a culture that highly prized physical beauty) Four sources for his life and philosophy: - Xenophon (Conversations with Socrates); - Plato (Dialogues); - Aristophanes (The Clouds); - Aristotle (various references in his philosophical works) · Irony: originally referred to lying, only after Socrates did it come to have the meaning that it has today. Xanthippe- bad temper, Socrates wife · Taught in the Agora (marketplace) · Taught in the aristocratic youths of Athens including Plato and Alcibiades · Claimed to consult his daimon when he needed the answer to some question Was put on trial for introducing new gods and corrupting the young. (280-220 people found him guilty, 340-160 people asked Apology) Dialectics
Esiplaanil eetiline temaatika, tagaplaanil olemisõpetus. Ta oli esimene filosoof, kes ühendas omavahel kõlbluse ja teadmise idee. Tema õpetuse nõrgaks küljeks peetaksegi, et ta samastas vooruslikku käitumist ja õiget teadmist. Sokrateselt pole säilinud kirjalikke teoseid, kuna ta õpetas põhimõtteliselt suuliselt. Vastandas end sofistidele. Ei võtnud tasu. Platon, tema tuntuim õpilane, kirjutas tema vaateid üles, ent see pole kõige adekvaatsem esitus. Sokratese abikaasa Xanthippe on kultuuriloos kujunenud kiusliku tülinorija võrdkujuks. Sokratese näol on tegu esimese suure filosoofiamärtriga. Sokratese filosoofia algab kahtlusest, mis on abivahend uue üldkehtiva tõeni jõudmiseks. Tema meetod, mida nimetatakse sokraatiliseks irooniaks, seisnes tavapäraste moraalinõuete analüüsimises küsimuste-vastuste süsteemi abil, selle tulemusena ilmnevad vasturääkivused aitasid ümber lükata abstraktsete mõistete nagu voorus, õiglus jms. üldlevinud definitsioone
annaabi.ee 
