tingitud frankide võidust gootide üle Prantsusmaal ja Itaalias, üleminekust ladinakeelsele katoliiklusele ning geograafilisest eraldatusest. Keel säilis Pürenee poolsaarel (tänapäeva Hispaanias ja Portugalis) 8. sajandini ning Walafrid Strabo kirjutiste järgi Doonau alamjooksul 9. sajandi alguseni. Krimmis säilis gooti keel 18. sajandini, arenedes krimmi gooti keeleks. Teadmised gooti keele kohta pärinevad peamiselt 4. sajandi piiblitõlkest, mille autor oli piiskop Wulfila. Säilinud on Codex argenteus (188 lk.) ja Codex Ambrosianus (193 lk.). Teised allikad ei ületa pikkuselt 4 lehekülge. Säilinud on umbes kolmveerand Uuest Testamendist ja üksikuid salme Vanast Testamendist. Wulfila leiutas piiblitõlke tarbeks kreeka tähestiku põhjal gooti tähestiku. Varem kirjutati gooti keelt ruunidega. Gooti keelel puuduvad tänapäevased järglaskeeled, ent ta on väga lähedane muinaspõhja
tugev verb üldmineviku ja mineviku kesksõnad moodustatakse ablaudi abil (nt sing, sang, sung); tugevate verbide klassis on paarisaja ringis verbe ja neid kergesti juurde ei teki tõlkelaen teise keele eeskujul moodustunud omakeelne sõna või väljend umlaut umlaut ehk metafoonia - Umlaut on rõhulise vokaali muutus, mille tingib järgsilbi vokaal samas sõnas. (i-umlaudi puhul toob eesvokaal i/j kaasa tagavokaali muutuse esimeses silbis (muutes tagavokaali eespoolsemaks). Wulfila piiskop, misjonär, piibli tõlkija, tõlkis piibli kreeka keelest gooti keelde, moodustas gooti tähestiku ühendverb (phrasal verb) sõnaühend, mis moodustab eraldi tähendusliku üksuse Keeled: afrikaani umbes 6 miljonit kõnelejat, räägitakse Lõuna-Aafrika vabariigis, kus see sai 1925 aastal riigikeele staatuse. Pärineb Hollandi keelest/ y ja sk holladi keele ij ja sch asemel friisi vähemuskeel Saksamaal ja Hollandis, umbes 410 000 kõnelejat
(nn Septuaginta e. LXX). Esimesed Uue Testamendi ladinakeelsed tõlked valmisid 2.sajandi lõpul pKr. Kehvade tõlgete kasvava hulga tõttu palus paavst Damasus 382. aastal õpetlasel Hieronymostil võtta käsile ladina tõlgete korrigeerimine. Tulemuseks oli ladinakeelne piiblitõlge Vulgata, millest sai reformatsioonini jumalateenistuse alustekst. Varasemate rahvuskeelsete tõlgete seas on ka 2. sajandi lõpust pärinevad tõlked süüria ja kopti keelde. 4. sajandil tõlgiti Piibel Wulfila poolt gooti keelde. Lisaks on esimestel sajanditel Piibel tõlgitud kreeka ja süüria keele baasil veel gruusia, amhara, araabia, nuubia, pärsia ja paljudesse teistesse keeltesse. 9. sajandil kreeka keelest bulgaaria keelde tehtud tõlge sai aluseks hilisematele kirikuslaavikeelsetele piiblitekstidele ja on mõjutanud just õigeusu kirikutes kasutatavat Pühakirja teksti. Modernsed rahvuskeelsed tõlked hakkasid Euroopas levima alles pärast reformatsiooni
Septuaginta e LXX). Esimesed Uue Testamendi ladinakeelsed tõlked valmisid 2.sajandi lõpul pKr. Kehvade tõlgete kasvava hulga tõttu palus paavst Damasus 382. aastal õpetlane Hieronymost võtta käsile ladina tõlgete korrigeerimine. Tulemuseks oli ladinakeelne piiblitõlge Vulgata, millest sai reformatsioonini jumalateenistuse alustekst. Varasemate rahvuskeelsete tõlgete seas on ka 2. sajandi lõpust pärinevad tõlked süüria ja kopti keelde. 4. sajandil tõlgiti Piibel Wulfila poolt gooti keelde. Lisaks on esimestel sajanditel Piibel tõlgitud kreeka ja süüria keele baasil veel gruusia, amhara, araabia, nuubia, pärsia ja paljudesse teistesse keeltesse. 9. sajandil kreeka keelest bulgaaria keelde tehtud tõlge sai aluseks hilisematele kirikuslaavikeelsetele piiblitekstidele ja on mõjutanud just õigeusu kirikutes kasutatavat Pühakirja teksti. Modernsed rahvuskeelsed tõlked hakkasid Euroopas levima alles pärast reformatsiooni.
Germaani keeltes kõige levinum on i-umlaut, mis tingis selle et teise silbi i muutis eelneva vokaali eespoolsemaks. Päris tihti on i/j sõnast aja jooksul kadunud ja taastatav ainult keelevõrdluse või rekonstruktsiooni teel. Umlaut sõna kasutatakse ka märkena, mis pannakse umlaudistunud hääliku kohale. Buch-Bücher, kus u on muutunud eespoolsemaks ja saanud ü-ks. Täpid seal peal ongi umlaut. Verneri seadus – rõhuga seotud grupp sõnu millest Grimmi seadus läbi ei näinud. Wulfila – gooti piiskop, kes tõlkis visigooti keelde neli evangeeliumit. See on ka ainuke tekst, mis meil gooti keeles kirjapanduna säilinud on. Tõlkes kasutas ta kreeka tähestikul põhinevat gooti tähestiku. Selle teksti järgi näeme me sõnu aga ei saa kindlad olla täpses gooti sõnade järjekorras, sest Wulfila oli tõlkides väga kreeka keele ehitusega järge pidanud. ühendverb (phrasal verb) – Ühendverb on verb millel on täienduseks juures abimäärsõna, mis
tugev verb – üldmineviku ja mineviku kesksõnad moodustatakse ablaudi abil (nt sing, sang, sung); tugevate verbide klassis on paarisaja ringis verbe ja neid kergesti juurde ei teki tõlkelaen – teise keele eeskujul moodustunud omakeelne sõna või väljend umlaut – umlaut ehk metafoonia - Umlaut on rõhulise vokaali muutus, mille tingib järgsilbi vokaal samas sõnas. (i-umlaudi puhul toob eesvokaal i/j kaasa tagavokaali muutuse esimeses silbis (muutes tagavokaali eespoolsemaks). Wulfila – piiskop, misjonär, piibli tõlkija, tõlkis piibli kreeka keelest gooti keelde, moodustas gooti tähestiku ühendverb (phrasal verb) – sõnaühend, mis moodustab eraldi tähendusliku üksuse Keeled: afrikaani – umbes 6 miljonit kõnelejat, räägitakse Lõuna-Aafrika vabariigis, kus see sai 1925 aastal riigikeele staatuse. hollandi keelest 17.–18. sajandil arenenud germaani keel. Kõnelejaid 10 miljonit? Pärineb
Mainijad: Homeros, Odüsseia Pytheas Massiliast Poseidonios Apameiast (90 a. ema), Thule Gaius Julius Caesar (Commentarii de bello Gallico) Nimetas germaanlaste pealiku Ariovistuse Plinius Vanem (1 saj. pma) Naturalis Istorija Titus Livius Publius Cornelius Tacitus, Germania ( nim. Germaani hõimu nimega Aestii) Eistr (tähendab ,,ida") Austrvegr Teised rooma päritoluga kirjamahed: Claudious Ptolemaios Cassiodorus Enea Silvio de Piccolomini (paavst Pius II) Wulfila (4-5 saj pma) kristlik munk tõlkis esimest korda piibli ühte germaani keelde (gooti keelde) Germaanlased võiks jaotada kahte suurde rühma: 1) Lõuna-germaanlased (Tacituse Germania) 2) Põhja-germaania pärinevad Islandilt (Saemundr Sigfusson) 13. saj Snorri Sturluson Noorem Edda Põhja-Germaania Merseburgi manamised, Saxo Grammaticus Hõimude järgi 3 rühma: 1) Põhja-germaanlased (svealased, gootid, vendid)
peeti gootikeelseid jumalateenistusi. Uusariaanlikud teoloogid väitsid, et Poeg oli oma olemusels Isast erinev ja nende vaheline samasus oli ainult moraalne mille aluseks oli Poja sõnakuulelikkus Isa vastu. Väike-Aasia ariaanlik kirik alustas varsti pärast neid sündmusi suurejoonelise misjonitööga , mille eesmärgiks oli gootide abil viia kristlus ka teiste germaanihõimudeni .Läänegooti ariaanluse arendamisega tegeles eriti mees nimega Wulfila. Läänegooti kristianiseeriti 378.aastal, teiste germaanihõimude pöördumisest kristlusesse puuduvad täpsed andmed. Intensiivse misjonitöö tulemusel, mis kestis ligi sada aastat pöördusid kõik germaanihõimud välja arvatud frangid, läänegootide homoiosliku kristoloogiaga ristiusku. Germaanlased omandasid kristluse alles siis vabatahtlikult, kui tajusid, et kristlaste jumal võitis germaanijumalaid oma meelevallas ja väes
3.-4. sajandil tegutses mõjukas Milano piiskop Ambrosius, suur ja erudeeritud kirikuisa, kes defineeris kiriku olemuse sõltumatuna riigivõimust. Kirik esindab jumala õigust, mis on üle keisri õigusest. Ambrosius rakendas seda reaalsuses küsimustes kirikuelu üle, näiteks keeldus ta üht kirikut andmast üle keisrile. 4.-5. sajandil ristiti edukalt germaanlasi, mis võimaldas kristlusel säilida ka pärast Lääne-Rooma riigi kadumist maailmakaardilt. Kreeka päritolu goot Wulfila tõlkis Piibli gooti keelde, 341. aastal sai ta piiskopiks. Samal ajal toimusid muutused ka kiriklikus elus. Liitumine kogudusega ei võtnud nüüdsest enam aastaid, katehumeenid olid neljanda sajandi lõpul peamiselt täiskasvanud. Peredele anti piiskoplik ülesanne omadele õiget õpetust jagada. Kirik muutus niimoodi ka haridusasutuseks. Tähtsamaks muutusid jutlused, mille rõhuasetus seondus kristlaseks saamisega, igavese eluga, kuid ka arusaamaga, et usu