The habitants of Tallinn let the chuch built by a mighty man. Unknown man said that he will build the church free if they guess his name. What in fackt happend. The church was named as its builder. And the sculpture of the snake and frog, which came out from Olaf'f mouth, are there nowadays. According to legend, there were some difficulties to find a right place where to build 4 Tallinn. It was decided to ask for advice from the wiseman. The wiseman told to put a stone on to the horsecart and wathe where the stone falls , it is the right place to build the city. Having reached up with a flat place, the rock rolled to the center of the hill and there was the city built. Tallinn is named by a roe-deer, who died here. King Valdemar loved the deer so much, he let to capture it alive. When roe-deer saw that he was restrained, so he started to run randomly and then he fell, because of fear and weariness, down of the
Kuid mõnikord võivad ka väljalülitatud masinad emiteerida nn lühiajalisi elektromagnetvälja purskeid, mis ei ole küll õnneks tugevad. Elektrivälja eest kaitsevad meid tihtipeale erinevad materjalid elektrisüsteemide korpused, majaseinad ja ka inimese nahk. Infraheli Üks asi, mida arvatakse veel põhjustavat kummituslikke juhtumeid, on heli. Sagedused, mis on madalamad kui 20 hz, mida inimesed tavaliselt ei kuule. Kuid teadlased nagu Richard Lord ja Richard Wiseman on leidnud tõendeid, et infraheli võib inimestes tekitada kummalisi tundeid ruumis ängistus, kurbus, tunnetatakse nagu keegi jälgiks, külmavärinad, rusutud meeleolu 1999. aastal tekkisid suurbritannias Coventry Ülikoolis ühel õppejõul üleöö kogemused paranormaalsustega, ta tunnetas kellegi kohalolekut ja kuulis hääli, kui ta töötas oma laboris. Hiljem osutus kummituseks tema katkine monitor, mis tekitas infraheli tasemel 1719 Hz
American Psychological Association, Washington, D.C · Clark, K (1984) ,,Clinical Interventions with Near-Death Experiences" Near Death Experience: Problems, Prospects, Perspectives. lk 245-255. Thomas, Springfield, IL, USA · Leggenhager, B; Tadi, T; Metzinger, T.; Blanke, O (2007)Video ergo sum: Manipulation of bodily self consciousness" Science. 317, lk 1096-1099 · Osis, K (1974) ,,Perspectives for out-of-body research" Research in Parapsychology, lk 110-113 · Wiseman, R (2011)"Out-of-body experiences" Paranormality, Macmillan, Mackays, UK, lk 13-57 Artiklid: · Blackmore, S.J. (1987) ,,Where am I?: Perspectives in imagery, and the out-of-body experience" Journal of Mental Imagery, 11, lk 53-66 · Debner, J. A.; Jacoby, L. L. (1994) ,,Unconscious Perception: Attention, Awareness, and Control" Journal of Experimental Psychology: Learning, Memory, and Cognition, American Psychological Association Inc, 20 (2), 304-317
04.2013 4. Bishop, M. 2004. Essential Economics. USA: Bloomberg Press 5. Eesti alustab e-tervise süsteemi katsetamist.2008. Eli Lilles. [http://www.digilugu.ee/portal/page/portal/Digilugu/Uudised/Pressiteated/10] 10.04.2013 6. Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2012. Sotsiaalministeerium ja Haigekassa. [http://www.haigekassa.ee/uploads/userfiles/Elanike%20hinnangud%20tervisele %20ja%20arstiabile_2012_raport_GfK.pdf] 10.04.2013 7. Guinness, L., Wiseman, V. 2011. Introduction to Health Economics. 2nd ed. UK: Open University Press 8. Henderson, J.W. 2009. Health Economics & Policy. 4th ed. USA: Cengage Learning. 9. Meiesaar, K., Metsa, A., Haldma, T. 2010. Terviseökonoomika. Tartu 10. O´Connor, D.E. The Basics of Economics. 2004. USA: Grenwood Publishing Group. 11. Rice, T. 2013. The Behavioral Economics of Health and Health Care- The Annual Review of Public Health, Vol.34, pp. 431-447 12. Zweifel, P., Breyer, F
04.2013 4. Bishop, M. 2004. Essential Economics. USA: Bloomberg Press 5. Eesti alustab e-tervise süsteemi katsetamist.2008. Eli Lilles. [http://www.digilugu.ee/portal/page/portal/Digilugu/Uudised/Pressiteated/10] 10.04.2013 6. Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2012. Sotsiaalministeerium ja Haigekassa. [http://www.haigekassa.ee/uploads/userfiles/Elanike%20hinnangud%20tervisele %20ja%20arstiabile_2012_raport_GfK.pdf] 10.04.2013 7. Guinness, L., Wiseman, V. 2011. Introduction to Health Economics. 2nd ed. UK: Open University Press 8. Henderson, J.W. 2009. Health Economics & Policy. 4th ed. USA: Cengage Learning. 9. Meiesaar, K., Metsa, A., Haldma, T. 2010. Terviseökonoomika. Tartu 10. O´Connor, D.E. The Basics of Economics. 2004. USA: Grenwood Publishing Group. 11. Rice, T. 2013. The Behavioral Economics of Health and Health Care- The Annual Review of Public Health, Vol.34, pp. 431-447 12. Zweifel, P., Breyer, F
Vertovil oli veel teine termin kino-Glaz e kino-silm. Teooria selle kohta oli, et kaamera on instrument paljuski sarnane inimsilmale. Instrument, mida on parimalt kasutatud uurimaks päriselu sündmusi. Vertov ise ütleb kino-silma kohta: "Ma olen silm. Ma olen mehaaniline silm. Ma olen masin. Ma näitan teile maailma nii nagu ainult mina seda näen." Cinema verite´ga sarnane mõiste on direct cinema, mida kasutati põhiliselt Ameerikas. Kuulsaim direct cinema esindaja Fred Wiseman. Ameerikas suhtuti sellesse nii, et nüüd sai filmitegija distantseeruda. Filmitav ei tajunud enam nii palju kaamera kohalolu. Direct cinema esitleb tõde sündmuste/subjektide üksikasjaliku välise vaatluse läbi, keskendudes välistele probleemidele. Filmitegija on tagashoidlikum ja sekkub filmi ise vähem. Cinema verite püüab välja kiskuda (kõikvõimalike vahendite abil) tõelisi seespool olevaid ideid ja püüab neid järk-järgult avada. Keskendub indiviididele
Olenemata sellest, missuguseid sõnu me kasutame, kas inimesed teavad või ei tea, mis on selle eksperimendi eesmärk, millised on äratundmise testi tingimused, kui pikk on vahe õppimise ja testimise vahe, mitu korda inimene näeb sõnade nimekirja, mis tal tuleb meeles pidada ja nii edasi. Olulised on vaid üldised tingimused, mis määravad äratundmise protsendi. Paljudest eksperimentidest kokku saame kõvera, mida nimetatakse Tulvingu-Wisemani funktsiooniks (Tulving & Wiseman, 1975). Mõned hakkasid seda nimetama Tulvingu-Wisemani seaduseks, kuna sellele ei paistnud kaua aega erandeid olevat. Nüüd on mõned erandid selgunud ja viimase viie aasta tegevus ongi olnud selle uurimine, kuidas nendest eranditest aru saada selle üldise seaduse piirides. Ja see on meil õnnestunud, nii et meie arvates me teame praegu täpselt, millal need erandid esinevad ja millal neid ei ole. Psühholoogias on tekkinud selline huvitav olukord, kus looduses ilmneb teatav
John kõikidel ekspeditsioonidel ei osalenud, ta saadeti Aafrikast välja ja ta ei saanud sinna 20a minna, aga selleks ajaks oli ta filminud sittakanti materjali. Ameerikasse naastes hakkas ta seal tegema filme, ta filmis tollajal väga uudse asja nagu reaalelu jälgiva dokseeria politsei tegevusest (Pittsburgh Police Film Series 69-70). Titicut Follies jäglib elu kriminaalse taustaga hullude hooldekodus, mingid vaimuhaiged, selle filmi tegid John Marshall ja Wiseman, film on üks tähtteoseid dokfilmide seas. Robert Gardneri ja Johni teed läksid muidu lahku. Gardner Harvardi filmikeskuse juhina plaanis teha seeria erinevatest kultuuritüüpidest (tehnoloogilisel tasemel nt), kütid olid aluseks ja järgmisena otsustas teha filmi aiaviljelejatest (alepõllundus). Toimus ekspeditsioon danide rahva juurde Papua Guineasse. See kestis kuus kuud 1961aastast alates,
Ameerikasse naastes hakkas tegema filme Ameerikas ja on seal tuntud tegija. Filmis üles Pittsburgh Police Film Series (1969-70) reaalelu jälgiv dokumentaalfilmide seeria politsei tegevusest. Eesmärk oli jäädvustada reaalsed situatsioonid, kuidas politsei tegutseb. Eesmärk oli filmide abil saavutada tõhusam meetod probleemidega tegelemiseks. Rakendusliku taustaga filmid. Sellesse koolkonda kuulus ka rez. Frederick Wiseman, kes tegi filmi Titicut Follies. Tegi selle filmi J.Marshalliga tegelikult kahasse. Film hullumaja elust. Marshall oli õppinud hiljem ka antropoloogiat kuid eelkõige pidas ennast filmitegijaks. Pärast eelnevat filmi läksid John Marshalli ja Robert Gardneri (1925) teed lahku, kes mõjutas varem tugevalt Johni kütifilmi tegemist. Gardneri filmid on hästi tugevad ja ei püüa anda edasi hõimu omapära, 16