salatsiliivis minnel, ja (kõ)ks-tunnusega instrumentaalkomitatiiv: kuraliivi minkõks 'minuga' asemel oli salatsiliivis minnek. Mõlemat liivi keele põhikuju ühendab ikkagi rohke ehtliivilik sõnavara, nagu aim 'pere', ama 'kõik, kogu', kõsa 'viha', ok 'karu', umar 'õun' jms. Nii salatsi- kui ka kuraliivis esineb palju häälikukadusid ja seeläbi tekkinud vormide sarnastumisi. Esimene suurem ülevaade salatsiliivi allikatest ja keelest on Eberhard Winkleri 1994. aastal Münchenis ilmunud raamat ,,Salatsiliivi keelematerjalid" (,,Salis-livische Sprachmaterialien"). Eelmisel aastal trükivalgust näinud ,,Salatsiliivi sõnaraamat" (,,Salis-livisches Wörterbuch", koostanud E. Winkler ja K. Pajusalu) on kokkuvõte Göttingeni ülikooli soome-ugri keelte professori Eberhard Winkleri paarikümne aasta pikkusest tööst salatsiliivi vanade käsikirjadega.
veel kaunis tugevasti. Juba üldkompositsioon on kaunis maitsekas; ka on aknaraamitused ja profiilid joonistatud kaunis selgelt ja puhtalt; fassaadi elustamiseks aitab kaasa paiguti maitsekalt asetatud rustika. Igatahes on küll veel küsimus mil määral võib Winklerit lugeda selle ehitise autoriks. Sest Tartus valmistatud kavandite juures võeti ette Peeterburis (teede ja avalikkude ehitiste peavalitsuses) tihti väga kaugele ulatavaid parandusi ja muudatusi ning see sündis ka Winkleri kavandiga. Ülikooli arkiivis on säilinud selle ehitise fassaadi joonis, millel leidub märkus, et ta on valmistatud teede ja avalikkude ehitiste kavandite ja eelarvete departemangu II. jaokonnas, kuna Tartust saadetud projekti fassaad leiti olevat inetu. Autorina on selle kavandile alla kirjutanud arkitekt Sudan (). Kas selle Peterburi arkitekti töö seisis ainult Winkleri kavandi paranduses või täitsa uue tegemises, pole võimalik
8 6. Paul Burman Paul Wilhelm Burman (1888-1934) oli eesti maalikunstnik ja graafik, Karl Burman sen. vend Paul Wilhelm Burman sündis Ukrainas Kamenets-Podolski lähedal baltisaksa juurtega peres. 1892 asus perekond elama Tallinnasse. Kooliaastad möödusid Tallinnas, kus õppis Peetri Reaalkoolis. Paul Burmani tee kunstnikuks on pikk ja kirev: sellesse mahuvad akvarelliõpingud K. A. Winkleri käe all, Ants Laikmaa stuudio, Peterburi Kunstide Akadeemia lahingumaalija F. Raoubaud' juures, Moskva Stroganovi kunstikool, Riia linna kunstikool ning Académie Russe Pariisis. Teine välisreis toimus Münchenisse. Oli 1914. a. Krimmis ja Saksamaal, 1915. aastast vabakunstnik Tallinnas. Tema linna-, lille- ja maastikupildid on maalilised, koloriidilt vaheldusrikkad, algul impressionistlikud, hiljem rahutult väljendusjõulised
Maria Purpuri mälestusmärk (1999) ’’Kolhoosineiu’’ Albert ja Juta Eskel Arhitektuur EV ajal Karl Burman oli esimene Eesti kutseline arhitekt ning kunstnik. Ta sündis 17.05.1882 Sumõs ja suri 10.05.1965 Tallinnas. Joonistamisega tegeles ta kodus - ema pani ta koos vennaga joonistama, et ei segaks teisi. 1899.a. lõpetas Karl Tallinnas Peetri reaalkooli. Esialgset kunstilist juhendamist sai ta K.A. von Winkleri juurest ning edasi õppis Moskvas Stroganovi kunsttööstuskoolis joonistamist ja maalimist. Peale seda jätkas ta ome õpinguid 1901.-02. Stiglitzi kunstikoolis ja 1902.-09. õppis Peterburi kunstide akadeemias arhitektuuri, kuid kahjuks seda ei lõpetanud, peale mida ta naases Tallinna, kus asus tööle arhitektina. 1912-13 osales ta Peterburi arhitektide võistlustel ja omandas kaks esimest auhinda. Tema roll Eestis oli tähtis, sest 1919-21 oli Eesti
„40-50“, vastas president. See tähendas, et iga protsess saab endale tähelepanu ainult kord aastas. Taolist lähenemist ei saa nimetada pidevaks parandamiseks ehk Kaizen-iks. Firmad kipuvad standardiseerima juba saavutatud uuendusi, töötada nende standardite järgi ja hiljem sisse viia uuendused ja kohendada standardid. Selle lähenemise probleemiks on see, et standardiseeritud protsessid kipuvad degradeeruma ja lagunema ilma erilise välismõjuta (Ralph Winkleri teine termodünaamika seadus kehtib ka organisatsioonide puhul). Kaizeni definitsiooniks aga võib nimetada: kõik protsessid paranevad iga päev. Toyota õpetab inimesi mitte kohaneda ebamugavustega protsessides vaid reageerida „nööri tõmbamisega“ kohe kui probleem tekib. Kata Jaapani kultuuris omab palju tähendusi. Mõned selle sõna tõlked [10]: Viis kuidas tehakse asju, meetod või rutiin Mudel Liikumise viis
Väikese panusena sellesse töösse googika tähelepanu keskmes, kuid siiski ka mitte marginaalne. üritan järgnevalt esitada mõningase ülevaate sotsiaalpedagoogika teooria Olulise avalöögi 1990. aastate sotsiaalpedagoogikale annavad peamistest probleemidest Saksamaal kõige lähemas minevikus - alates oma artikliga Christian Lüders ja Michael Winkler (1992). Lüdersi ja Saksamaa taasühendamisest 1990. aastal kuni tänaseni. Täpsemalt Winkleri arvates on alates 1970. aastatest täheldatav sot- tutvustan teemakohaseid artikleid, mis on avaldatud ajakirjas Zeitschrift siaalpedagoogika märkimisväärne normaliseerumine. Vaatamata für Pädagogik aastatel 1990 - 2005. Tegemist on juhtiva saksakeelse eelretsenseeritava pedagoogilise ajakirjaga, mis refereeritud paljudes prestiizikates andmebaasides. Ajakirja üldpedagoogiline ja teoreetiline suund ning lai teemadering tähendavad, et
Keevkiht on hea turba, biokütuste ja puidu põletamisel. Keevkiht ja selle takistus on püsivad voolava keskkonna kahe piirkiiruse vahemikus, millest esimene muudab seisva materjalikihi keevaks, teisel piirkiirusel kanduvad materjali osakesed kihist välja ning algab pneumotransport. Keevkiht tehnoloogiat kasutati algselt keemiatööstuses, metallurgias enne kui ta jõudis energeetikasse. Keevkiht meetodi tööstusliku rakendamist alustas saksa keemik Fritz Winkler, kes 1920 töötas välja nn Winkleri gasifikaatori söele kasutades keevkiht tehnoloogiat. Tõuke keevkiht tehnoloogia rakendamiseks energeetikas andsid mitmed olulised tegurid, ilmnes, et keevkihis saab edukalt põletada vähevääruslikke kütused, madalad kolde temperatuurid ja absorbendi lisamine kütusesse võimaldab oluliselt vähendada kahjulikke heitmeid, ilma, et rakendataks keerukaid ja kalleid gaasipuhastusseadmeid. Keevkiht seadme oluliseks elemendiks on rest, mille kaudu antakse keevkihi