Milles seisnes teaduslikkus? Humanitaarvaldkonnad olid surve all. See ettekanne on pühendatud sellele teemale: olukord, kus filosoof kõneleb kogu ülikooli ees (laiemale akadeemilisele avalikkusele). Selline teema oli aktuaalne. Lisandus veel üks teema: filosoofia on samuti identiteedikriisis. Ühelt poolt: humanitaarteaduste identiteedi küsimus. Teiselt poolt: mis peaks olema filosoofia roll kaasaegses ühiskonnas. See ettekanne on identiteedi ja legitiimsuse kriisile. Tekst: Windelband kaitseb filosoofiat oma ettekandes. Kuidas kindlustada filosoofia identiteeti? Tuleb näidata, et filosoofial uues rollis on täita mingi uus roll teaduses; filosoofia on siin kui teaduse teenija. Filosoofia on legitimeeritud, sest tal on roll teaduses. Teadus ise ei vaja legitiimsust, sest see on iseenesestmõistetav. Filosoofia koht on öeldud midagi: filosoofia on mingisuguse teadmisvõõralt välja mõeldud
Maailm, kuhu oleme paisatud, tundub meile võõras. Martin Heidegger- inimene on Dasein (siinolu, kohalolu). Dasein on maailmas olemine. Inimese kõige sügavam, fundamentaalsem tunnusmärk- eksistentsiaal. Kõik edasine järgneb sellest. Filosoofia algab eksistentsiaalsest situatsioonist, inimese eksistentsiaalse situatsiooni lahti mõtestamisest. Inimene on alati sunnitud küsima miks ma olen, mis ma siin teen? Mis on filosoofia? Windelband: Filosoofia on maailma tunnetamise ja elu mõtestamise üldküsimuste teaduslik käsitlus. Sellises definitsioonis ei väljendu see, et filosoofilised küsimused on eksistentsiaalselt lahendatud ja filosoofilised teadmised on eksistentsiaalselt olulised. Üldküsimused võivad olla igasugused ja vastatud rinevate teadusvaldkondade seisukohalt erinevalt. Filosoofia on sündmus või olukord, kus inimene küsib oma eksistentsiaalse situatsiooni
Hilisem kreeka kirjanik Diogenes Laeritos kirjutas: ,,Filosoofiat filosoofiaks (tarkusearmastuseks) ja ennast filosoofiks (tarkusearmastajaks) hakkas esimesena nimetama Pythagoras...; tark võib tema sõnade järgi olla vaid jumal, mitte aga inimene. Sest ennatlik oleks filosoofiat nimetada ,,tarkuseks" ja ennast selles harjutajat ,,targaks", just nagu oleks ta oma vaimu juba äärmuseni arendanud; aga filosoof on lihtsalt see, kes on kiindunud tarkusesse. Saksa filosoof Wilhelm Windelband kirjutas sõna filosoofia kohta nii: ,,Nimetustel on oma saatus, kuid vähestel neist on nii imelik saatus kui sõnal filosoofia. Kui me pöördume ajaloo poole küsimusega, mis siis ikka on filosoofia, ja uurime järele inimeste käest, keda on nimetatud ja veelgi nimetatakse filosoofideks..., siis saame väga mitmesuguseid ja 3 üksteisest kaugel seisvaid vastuseid; nii et üpris lootusetu on väljendada kogu seda
· sophia tarkus Mis on tarkus? Tarkus on teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ... teadmine taevalikest ja maistest asjadest. A. Taevased asjad: kehalised asjad (füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia) ja kehatud asjad (teoloogia, psühholoogia, matemaatika) B. Maised asjad: eetika ja riigitarkus (jurisprudentia) C. Tehnilised asjad (loogika, dialektika, retoorika) Mis on filosoofia? ,,lõplik" vastus Mida tähendab teada? Windelband: Filosoofia on maailma tunnetamise ja elu mõtestamise üldküsimuste teaduslik käsitlus Filosoofia on sündmus või olukord, kus inimene küsib oma ksistentsiaalse situatsiooni kohta ja vastab sellele keele ja mõtlemise jõudusid kasutades kuidas kirjutada eksamiks filosoofilist teksti? Eksam on kirjalik ja koosneb lühikestest küsimustest kohustusliku kirjanduse ja loengus räägitu või asenduskirjanduse kohta (eksamil tuleb valida, kas te soovite küsimusi
Süsteemi kasulikkuse hindamine sõltub ka sellest, kas peremees maksis orjale palka või mitte. Peaks tegema majandusliku majan- duse teooria. . . 11 . . . ta toimis nii, sest ta ei olnud kala vaid inimene. . . (EL) 2.1. SIIT PEAKS ALGAMA UUS TEEMA 29 2.1 siit peaks algama uus teema HILINESIN CA 5 MINUTIT. . . nomoteetiline. . . ❤tt♣✿✴✴✇✇✇✳✉t✳❡❡✴❢❧❢✐ idiog- raafiline. . . Windelband. . . Ricket arvas, et on kaks teduste liiki — nomoteetilised ja idiograafilised. Viimased kirjeldasid üksikuid fakte ning nende hulka kuu- lub ka ajalugu, esimeste osaks on üldised seaduspärasused. Sellise kont- septsiooniga on paar raskust. Collingwood toob näiteks, et ka arst tegeleb üksikjuhtumiga (haiguslugu: tüüfus). Teine vastuväide — kuidas saab tea- dus tegelda üksikuga12 Ricket väidab, et üksiku kirjeldamisel võib kasutada üldmõisteid
Ainelise etnograafia faktid: vahendid ja oskused. Kultuuriantropoloogia uurib kultuuri mentaalseid fakte ehk siis vaimset kultuuri: näiteks antud kultuurides ilmnevaid väärtus- ja uskumussüsteeme. Kultuuriantropoloogia faktid (väärtused jne). Sotsiaal- ja kultuurantropoloogial väga suur vahet teha ei tohiks. 20. saj lõpus hakati kahtlema, kas antropoloogia pole ka mitte kunst? 1894 saksa filosoof-ajaloolane Wilhelm Windelband: idiograafiline - väärtushinnangutega tegelevad ajalooteadused. Nomoteetiline seaduspärasusi otsivad positivistlikud loodusteadused. Alfred Radcliffe-Brown: Antropoloogia on nomoteetiline ja etnograafia idiograafiline. Universaalsuse taotlus ja makroeetika. Hans Küng: riigid on alati järginud omaenda huve ja alles seejärel mingeid printsiipe nagu ausus, suuremeelsus jne. Globaaleetika - vajalik miinimum ühiseid humaanseid väärtusi, põhimõtteid.
on head seadused?) (uus)Tehnilised asjad(teadmiste esitamise oskus): loogika(väidete ja järelduste korrektsus), dialektika(küsimuste esitamise ja vastamise kunst), retoorika(veenva kõne koostamise kunst) *meie elame ekspertteadmiste ajastul: oleme osav ühes valdkonnas, aga mitte nii osav mõnes muus valdkonnas. Ülikool: ametialaste teadmiste omandamine, mitte tarkuse taotlemine 4. ,,Lõplik" vastus Lõplikke vastuseid filosoofias ei ole!! Mida tähendab teada? Windelband: Filosoofia on maailma tunnetamise ja elu mõtestamise üldküsimuste teaduslik käsitlus. Siiski ei ole need teaduslikud käsitlused, sest teadlik käsitlus eeldab ammendavat vastust, filosoofias neid aga ei leidu. Filosoofia on sündmus või olukord, kus inimene küsib oma eksistentsiaalse situatsiooni kohta ja vastab sellele keele ja mõtlemise jõudusid kasutades. Filosoofia ei ole teadmiste valdkond, vaid küsimise sündmus, olukord ise.
annaabi.ee 
