Ta ise Jüri Vilde oli kubjas. Ema Leenu oli toatüdruk. Mõned nädalat peale Eduardi sündi lahkus pere Pudiverest ning kolis Muuga. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kasvukodu. Seal möödus ta lapsepõlv ning alles 1880. Aastal kolis pere Tallinna. Esimeseks kooliks oli tal koduõpilaste ring. Seejärel (1875) astus Eduard nn Kentmanni kooli. Kahe aasta pärast lõpetas ta selle mitte eriti hästi, ning Tallinna Kreisikooli pääsemiseks pidi ta kursust kordama. Ta astus Wietingi esimesse elementaarkooli. Seal õppis ühe semestri ning pääses kreisikooli. Kolme aasta pärast lõpetas ta ka selle. Eduard Vilde hakkas aega veetma peale kooli lugedes ja teatris käiies. Luges enamasti välismaa autorite teoseid. Eesti kirjandusest luges ta vaid ajalehti. Nii õppis ta Eesti kirjakeele selgeks ja hakkas tegelema kirjutamisega. 1882. Aastal valmis ta esimene jutt ,,Kurjal teel". 1882a sai ta ajalehe ,,Virulased" töötajaks.
aastal kolis pere Tallinna. Isa Jüri oli tagasihoidlik, suure kohusetundega, aus ning pehme iseloomuga. Ema Leenu oli seevastu elavam, jutuhimuline, mõisarahvaga seltsiv. Eduard Vilde nimetab end ema universaalpärijaks, isalt polevat ta midagi saanud. 1875. aastal läks Eduard Kentmanni kooli, mille ametlik nimetus oli Pastor Lutheri Poeglaste Vaestekool. Kahe aasta pärast lõpetas ta selle mitte eriti hästi ning Tallinna kreiskooli pääsemiseks pidi ta kursust kordama. Ta astus Wietingi esimesse elementaarkooli. Seal õpis EV ühe semestri ning pääses kreiskooli. Kolme aasta pärast lõpetas ta selle. Peale kooli hakkas Eduard Vilde aega veetma lugemise ja teatris käimiseks. Luges enamasti välismaa autorite teoseid. Eesti kirjandusest luges ta vaid ajalehti. Nii õpis ta eesti kirjakeele ära. Ning ta hakkas tegelema kirjutamisega. 1882. aastal valmis ta esimene jutt "Kurjal teel". 1883. aastal sai ta ajalehe "Virulase" töötajaks. Elas Karjakülas vanemate juures
elust". Tema õde kirjeldab ta elu üksikasjalikumalt. Tuli aeg teadmisi omandada. Alguses läks kõik libedasti. Poiss õpis lugemise juba 6 aastaselt selgeks. Ta pandi õppima mõisa metsaülema proua Auguste Treubergi koduõpilaste ringi. 1875. aastal. astus Eduard nn. Kentmanni kooli, mille ametlik nimetus oli Pastor Lutheri Poeglaste Vaestekool. Kahe aasta pärast lõpetas ta selle mitte eriti hästi ning Tallinna kreiskooli pääsemiseks pidi ta kursust kordama. Ta astus Wietingi esimesse elementaarkooli. Seal õpis EV ühe semestri ning pääses kreiskooli (tänapäeva VHK Gümnaasium). Kolme aasta pärast lõpetas ta selle. Peale kooli hakkas Eduard Vilde aega veetma lugemise ja teatris käimise abil. Luges enamasti välismaa autorite teoseid. Eesti kirjandusest luges ta vaid ajalehti. Nii õpis ta eesti kirjakeele ära. Ning ta hakkas tegelema kirjutamisega. 1882. aastal valmis ta esimene jutt "Kurjal teel". 1883. aastal sai ta ajalehe "Virulase" töötajaks.
elust". Tema õde kirjeldab ta elu üksikasjalikumalt.Tuli aeg teadmisi omandada. Alguses läks kõik libedasti. Poiss õpis lugemise juba 6 aastaselt selgeks. Ta pandi õppima mõisa metsaülema proua Auguste Treubergi koduõpilaste ringi. 1875. aastal. astus Eduard nn. Kentmanni kooli, mille ametlik nimetus oli Pastor Lutheri Poeglaste Vaestekool. Kahe aasta pärast lõpetas ta selle mitte eriti hästi ning Tallinna kreiskooli pääsemiseks pidi ta kursust kordama. Ta astus Wietingi esimesse elementaarkooli. Seal õpis EV ühe semestri ning pääses kreiskooli (tänapäeva VHK Gümnaasium). Kolme aasta pärast lõpetas ta selle.Peale kooli hakkas Eduard Vilde aega veetma lugemise ja teatris käimise abil. Luges enamasti välismaa autorite teoseid. Eesti kirjandusest luges ta vaid ajalehti. Nii õpis ta eesti kirjakeele ära. Ning ta hakkas tegelema kirjutamisega. 1882. aastal valmis ta esimene jutt "Kurjal teel". 1883. aastal sai ta ajalehe "Virulase" töötajaks
,,Mahtra sõja" kirjutamiseks (karistussalk mõisas). Esimesed õpetused sai Vilde kodust. Korraliku algõpetuse sai metsaülema proualt Auguste Treubergilt (riti saksa keeles). ,,Päris" kooli läks ta alles 10aastaselt Tln Pastor Lutheri Poeglaste Vaestekool (2kl ja tasuline) ehk Kentmanni kool, õppinud seal kaks aastat, lõpetas selle. Probleemid tekkisid kreiskooli sisseastumiseksamitel. Pidi ühe semestri vältel õppima Linna Esimeses Elementaarkoolis (Wietingi koolis) ning siirdus siis kolmeklassilisse kreiskooli Tln kreiskool. Algul läks tal hästi, ent viimast kursust jäi ta kordama ning seda lõpetamata, lahkus Vilde 1882. aastal koolist kursust lõpetamata (17aastaselt). Koolist sai Vilde kaasa vaid hea saksa keele tundmise (osutus vajalikuks emigrandipõlves). ning üsnagi hea kirjanduse mõistmise. Miks Vilde koolist lahkus?: · Konfliktne läbisaamine õpetajatega · Kehv õppeedukus
kudumise ajal lugemist õpetama. 8-aastaselt pani ema ta metsaülema abikaasa juurde saksa keelt õppima. Vilde õppis üsna hoolikalt, nii et ta omandas saksa keele lugemise ja kirjutamise päris head algteadmised. (Mihkla, K. Eduard Vilde elu ja looming. 1972) Pärast kodust algõpetust viidi Eduard 1875. aastal Tallinna, kus ta õppis Kentmanni elementaarkoolis ja täiendas oma teadmisi lühemat aega Wietingi algkoolis. Edasi jätkas õpinguid kreiskoolis. Tallinnas elas Vilde oma tädi juures ning kasvas koos endast paar aastat vanema Eduard Brunbergiga (Bornhöhega). (Eduard Vilde sõnas ja pildis. 1966) Vilde õpingud olid ajal, mil Eestis oli rahvuslik liikumine. Sellega seoses arenesid Vildel tõsised vastuolud kooliga. Ta ise räägib, et kandis õpetajate õrritamiseks kaasa ,,Kalevipoega". Kui viimasel kooliaastal avastati tema poolt organiseeritud poiste rühma katse
Tema õde kirjeldab ta elu üksikasjalikumalt. Tuli aeg teadmisi omandada. Alguses läks kõik libedasti. Poiss õpis lugemise juba 6 aastaselt selgeks. Ta pandi õppima mõisa metsaülema proua Auguste Treubergi koduõpilaste ringi. 1875. aastal. astus Eduard nn. Kentmanni kooli, mille ametlik nimetus oli Pastor Lutheri Poeglaste Vaestekool. Kahe aasta pärast lõpetas ta selle mitte eriti hästi ning Tallinna kreiskooli pääsemiseks pidi ta kursust kordama. Ta astus Wietingi esimesse elementaarkooli. Seal õpis EV ühe semestri ning pääses kreiskooli (tänapäeva VHK Gümnaasium). Kolme aasta pärast lõpetas ta selle. Peale kooli hakkas Eduard Vilde aega veetma lugemise ja teatris käimise abil. Luges enamasti välismaa autorite teoseid. Eesti kirjandusest luges ta vaid ajalehti. Nii õpis ta eesti kirjakeele ära. Ning ta hakkas tegelema kirjutamisega. 1882. aastal valmis ta esimene jutt "Kurjal teel". 1883. aastal sai ta ajalehe "Virulase" töötajaks
Juba 1877. aastal püüdis Vilde pääseda Tallinna Saksa Kreiskooli, kuhu võeti vastu õpilasi, kes oskasid saksakeelset teksti laitmatult lugeda, etteütlusi kirjutada ja arvutada nelja põhitehte piirides. Eksamid saksa keeles läksid küll hästi ent nooruke kirjanik kukkus matemaatika eksamil läbi ja Kreiskooli ei pääsenud. Ei jäänud muud üle, kui tuli oma teadmisi matemaatikas 1878. aasta kevadsemestril täiendada Linna Esimeses Elementaarkoolis ehk niinimetatud Wietingi koolis. Ent juba 1878. aastal augustis sooritas Vilde edukalt sisseastumiseksamid ja ta arvati Tallinna Saksa Kreiskooli IIIb klassi (III klass oli algajatele, I lõpetajate klass). Vilde, kui teadushimuline õpilane, oli algul kreiskoolis huvitatud kõigest, mida talle seal õpetati. Sunduslike õppeainete kõrval jätkus tal ka aega mittekohustuslike keelte õppimiseks (ladina ja prantsuse keel). Kreiskoolis töötasid suurte kogemustega, vilunud pedagoogid, kes kõik olid rahvuselt sakslased
annaabi.ee 
