tema lesknaist ei saa siis ei pea teda saama ka keegi teine. Sulase üle mõisteti kohut ja ta sai karistuse 7. Mida Werther sulase kuritegudest kuuldes arvas ja miks nii. Kas nõustud Wherteriga või mitte. Põhjenda. Wertheri meelest võis sulase teguviise mõista. Ta õigustas sulase tegusid suure armastuse kire ja kiindumusega. Ta püüdis sulase eest seista ja tema eest kosta, kuid seda ei võtud arvesse. Mina Wertheriga ei nõustu, sest arvan, et inimesed peavad suutma oma emotsioone valitseda. Tunded ja armastus ei saa õigustada vägivalda ja tapmist. 8. Mida tundis Lotte Wherteri vastu ja millest seda saab järeldada. Lotte tundis Wertheri vastu sõprust ja isegi kiindumust. Ilmselt ka armastust, aga ta ei lasknud seda välja paista. Talle meeldis Werther. Lottele meeldis Wertheriga koos aega veeta ja vestelda. Nad mõtlesid paljuski ühtemoodi ja huvitusid sarnastest asjadest.
kujutamist noore põlvkonna moraalile hukutavaks; teoloogiline kriitika pidas teost abielurikkumise propageerimiseks ja enesetapuapoloogiaks. Ortodokssed kirikuringkonnad tahtsid teost ebamoraalsuse tõttu keelustada: enesetappu käsitab kristlik teoloogia surmapatuna, millele ei saa järgneda kahetsust ja andeksandi. Noorema ehk ,,tormi ja tungi" põlvkonna kirjanikud võtsid teose vaimustunult vastu, nähes selles kirgede, inimese meelelisuse tunnustamist, ja samastusid Wertheriga elus, teinekord isegi surmas. Tollane sentimentaalne lugeja ei suutnud eristada autorit ja kirjakirjutajat Wertherit. Ta luges teost nii, nagu Werther ise raamatuid luges, samastudes täielikult loetuga, suutmata panna mängu oma mõtte- ja tundejõudu. Kuigi teos kirjutati rohkem kui 200 aastat tagasi, on isegi tänapäeval selle populaarsus suurem. Kirik ei mõjuta enam nii palju inimeste elu ning selle tõttu on muutunud inimeste
mu naise pärast ära. Kõik algas sellest, et Werther tuli meie külasse elama, kus ühel peol kohtas ta Lottet ning armus temasse. Pärast seda ta aga sai teada, et ma olen Lottega kihlatud. Ta käis praktiliselt iga päev meil külas, et Lottet näha. Tahtsin temaga rääkida, et Lotte ei armasta teda, kuid Lotte veenis mind, et ma seda ei teeks, kuna muidu Werther muutuks veel kurvemaks. Ükspäev tuli Lotte minu juurde ja ütles:``Kui me Wertheriga koos oleme, siis ärme kallista ega musita! ``Oleks tahtnud Wertheril näo sisse lüüa, kuna tema pärast ei tohi ma nüüd pidudel, kus tema ka on, Lottega midagi teha. Lottel tulid juba ka süümepiinad, kuna ta ei saanud midagi teha selleks, et Wertheril südamevalud väheneksid, sest Werther oli ju ise süüdi selles, et ta Lottesse armus .Kuid siis kolis aga Werther ära ja ma olin väga õnnelik, et saan lõpuks Lottega rahulikult koos olla. Siis
töökas, tavaline, normaalne mees, polnud pahesid, eristab Wertherist see, et Albert oli praktiline mõistlik inimene, Werther seevastu tundeline, Lottele läks Werther ka korda, Werther külastas Lottet pidevalt, Lotte tahtis selle lõpetada, sest küla rääkis, et see ei sobi, Werther proovis läheneda ka talle, mõlemad romaani lugedes olid pisarates, Werther proovis suudelda, kuid Lotte ütles, et see tuleb lõpetada, Lottes hakkavad tunded õitsema, Lotte tahtis Wertheriga tegelikult jätkata, Werther läks ära ning tappis end ära. Vahepeal püüdis teda unustada, kuid ei suutnud, lõpuks siis tappis, pani end riidesse, käskis abilisel tuua Lotte juurest püss, Werther kirjutas kirja, ning suri piinarikkalt, lasi endale silma, lamas öö läbi surnult maas, tõsteti voodi, siis suri. (Püssi laenates rääkis teistele, et läheb matkama). Wertheri kirjad. Kirjutatud kirja vormis, isiklikum, siirav, pihtimuslik. (Tapmine oli lisaots kirjavormile)
1774a ``Noore Wertheri kannatused''. Selles pole nii palju kirjeldamist ja seletamist. Werther oli üks mees, kes oli tundeline, u 20a, oli haritud noor inimene, kes töötas võimukandjate heaks, aga probleem oli selles, et ta oli liiga TUNDELINE. Armus kihlatud Lottesse oli emale hea laps, aga tema ema suri ja Lotte lubas surivoodil olevale emale, et hoolitseb oma õdede-vendade eest ja abiellub ALBERTIGA, kes oli tavaline ja normaalne mees. Wertheriga võrreldes oli Albert praktiline mõistlik inimene, aga Werther oli tundeline. Werthe tegi Lottele lähenemiskatseid, aga Werthe läks ära. Püüdis unustada Lotted, aga tunded olid liiga tugevad ja pöördus tagasi, kuid lõpuks sooritas enesetapu (lasi kuuli silma Albertilt laenatud relvaga). Tegu on KIRIROMAANIGA, Wertheri kirjad. See vorm erineb tavalisest kirjutisest sellepoolest, et sa väljendad end isiklikumalt, siiramalt, pihtimuslikumalt. Ta kirjutas
Noore Wertheri kannatused. Wether ja religioon Milline oli Wertheri suhe religiooniga? Werther ei olnud usklik, aga jumalast pidas ta lugu. Kui Wertheriga toimusid head sündmused, kiitis ta jumalat. Algul oli ta jumalale tänulik, aga mida rohkem lõpu poole, seda vähem leidis ta jumala kohta häid sõnu, kuna tema õnn pöördus. Näited: ,,Kui meil oleks aval süda selle hea nautimiseks, mis Jumalal on meil iga päeva jaoks tallel, siis oleks meil ühtlasi küllalt jõudu taluda halba, kui see meid tabab"(lk48) ,,Ma tunnen, et Jumal ei anna ei vihma ega päikesepaistet mitte me ägedate palvete peale, ja mälestus neist
17. veebr- töö saadikuga(vastuoluline inimene) teavitab tahtmise lahkuda, kui poleks tulnud kiituskiri ministrilt. 20. veebr saab Werther teada Lotte ja Alberti abielust ja soovib sisimas õnne,. 15. märts- Werther sattus kõrgseltskonda, kus ta seisuse pärast sõber krahv M-i palvel minema sunniti. Seal olijad olid ülbed ja tekitasid pahameelt. Ka preili B oli pisut kõrk, kuid 16. Märtsil temaga kõneldes sai ta aru millist mõnitust sai ka tema Wertheriga rääkimisest. 24 märts- lahkub Werther töölt ja emale serveeriti see pehmelt (kuna ema lootis, et Wertherist saab kunagi saadik) 16. juuliks on ta vürsti juurest igavuse tõttu lahkunud vahepeal käis ta ka oma sünnikohas aegu meenutamas. 29 juulil kirjutab ta Wilhelmile, et Albert pole Lottele ikka see õige. 21. august-jõuab Werther talumajja tagasi ja mõtleb isegi, et mis juhtuks kui Albert sureks. 4. sept- kohtab ta selle sulasega, kellest raamatu algul rääkis
armastusega, mitte väga kirglikult. Lotte aga näitas ka mingeid kirglikke märke Wertheri suunas, Werther läks talle korda. Werther käis iga päev Lottel külas, aga seepeale hakkasid inimesed rääkima, et see on jube kahtlane kihlatud naise puhul. Werther tegi Lottele ka lähenemiskatseid, nt kui nad koos ühte romantilist romaani lugesid, olid mõlemad sellest nii liigutatud ja suudlesid selsamal hetkel. Tunded hakkavad ka Lottes pulbitsema. Lotte oleks tahtnud tegelikult Wertheriga suhteid jätkata ja Albert maha jätta, aga Werther läks minema ja tappis end ära. Ta püüdis Lottet unustada, aga midagi ei aidanud. Werther pani end ilusti riidesse, käskis abilisel tuua Lotte juurest püssi, läks ,,matkama", kirjutas kirja valmis ja lasi endale kuuli silma. Ta lamas poolsurnult terve öö, alles hiljem suri. See on kiriromaan. Goethe tegeles samal ajal ka luuletusega. Eristatakse intiim-, armastusluulet (,,Kohtumine ja
Minea meenutab mulle väga äsja loetud Goethe „Noore Wertheri Kannatuste“ ühte tegelast Lottet. Nii Lotte kui ka Minea armastasid peategelast kuid millegipärast ei saanud nad koos olla. Minea puhul oli selleks uskkui võib öelda, siis pime usk, et ta peab ennast Kreeta jumalale ohverdama ja ei tohi mehega enne seda ühtida. Seda ta ka täitis ja isegi väga suure innuga. Lotte seevastu ei saanud Wertheriga koos olla, kuna Lotte oli juba mehe välja valinud ja temaga koos. Sel ajal polnud sünnis lahutada ja tema surnud ema samuti nõudis seda. Seetõttu ei saanudki ta Wertheriga koos olla. Siiski, nii Lotte kui ka Minea armastasid peategelasi kõigest südamest. Kuigi vastavalt käituda ei saanud oli seda nende tegevustest võimalik välja lugeda. Samuti on nende ühiseks jooneks naiselik võlu. Mõlemad võlusid oma
Lotte aga näitas ka mingeid kirglikke märke Wertheri suunas, Werther läks talle korda. Werther käis iga päev Lottel külas, aga seepeale hakkasid inimesed rääkima, et see on jube kahtlane kihlatud naise puhul. Werther tegi Lottele ka lähenemiskatseid, nt kui nad koos ühte romantilist romaani lugesid, olid mõlemad sellest nii liigutatud ja suudlesid selsamal hetkel. Tunded hakkavad ka Lottes pulbitsema. Lotte oleks tahtnud tegelikult Wertheriga suhteid jätkata ja Albert maha jätta, aga Werther läks minema ja tappis end ära. Ta püüdis Lottet unustada, aga midagi ei aidanud. Werther pani end ilusti riidesse, käskis abilisel tuua Lotte juurest püss, läks ,,matkama", kirjutas kirja valmis ja lasi endale kuuli silma. Lamas poolsurnult terve öö ja lõpuks alles hiljem suri. Kiriromaan, sest Werther saadab sõbrale kirju. See erineb tavalisest juturaamatust selle poolest, et on isiklikum, siiram.
enda elu lõpetada. Ta oli hõljuv iseloom, keda kujutasid seda tüüpi romaanid. Rene puhul tuleb sisse see moment et mängus on surmapatt: kiindumus oma õesse ja hirmsad asjad mis see kaasa toob. Tal on samad iseloomulikud jooned, aga ta ei ole nagu Werther sest ta on maailma peale üsna ilma põhjuseta vihane. Ta on passiivse inimtüübi tüüpiline kujutus. Ta on vihane ja üritab mässata, kuid samas on tal kõikevaldav kirg millest ta jagu ei saa. Võrrelder Wertheriga on siin lahendus: Rene läheb kloostrisse ja võtab omaks katoliikliku usutunnistuse millest ta hingetuge leidis. Katoliku usk oli romantismiajal trend. 1804 senamcour kiriromaan ,,Obermann" kõige lootusetum ja elust irdunum kõigist seda tüüpi romaanidest. Üritatakse tüpiseerida romantiku inimtüüpi. Üritatakse seda kirjeldada, ja selle tõttu neid kõiki sajandi lasteks nimetatakse.
annaabi.ee 
