Chanel lõi täiesti uue moe, mis oli mugav, sundimatu ja samas väga shikk ning millest on ammutanud inspiratsiooni suurnimed Yves Saint Laurent, Franco Maschino ja Chistian Lacroix. Chanel suri 1917. aastal, aasta pärast parfüümi No 19 turuletoomist. Aastal 1921 esitles Coco oma esimest ja hinnatuimat parfüümi Chanel No 5. See oli esimene parfüüm, mida müüdi kogu maailmas. Järgmised 10 aastat möödusid rabelemises firma pääsmise nimel. Chanel omanikuks oli olnud Wertheimeri te suguvõsa juba 1924. aastast, kui Pierre Wertheimer oli rahastanud Parfums Chaneli loomist. Nüüd asus tema pojapoeg Alain Wertheimer firmat moderniseerima, muutes ta moefirmast ülemaailseks kaubamärgiks. Coco Chaneli esimesed riided ilmusid müügile pärast Esimest maailmasõda. Endiste ebamugavate korsettide ja mitmekihiliste seelikute asemel tutvustas Chanel kitsaid seelikuid ja avaraid jakke, mille kandmine muutus naiste seas väga populaarseks.
"Ahaa efekt" Loomi ei uuritud 13 Gestaltpsühholoogia on psühholoogia haru, mis oli populaarne eriti 1930. aastatel ning mis pööras erilist tähelepanu tervikkujundite ehk gestaltide tajule ning holistlikule lähenemisele. Gestaltpsühholoogia (saksa keelsest sõnast Gestalt konfiguratsioon, kuju) tekkis Saksamaal 20. sajandi alguses Max Wertheimeri, Kurt Koffka ja Wolfgang Köhleri tööde põhjal. Need kolm on tuntud ka kui Berliini koolkond. Gestaltpsühholoogia tekkis vastusena introspektiivsele meetodile, biheiviorismile ja assotsiatsionismile. Gestaltkoolkonna põhiideeks on, et psühholoogilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus ja struktureeritus. Algne objekt on midagi enamat, kui lihtsalt selle osade summa tervikut ei saa kokku panna erinevate osade liitmise teel. Elemendid on määratud tervikuga
ning päädis sellega, et üks õpilane võttis püstoli. Seejärel tuli ruumi professor ning katkestas tüli pealtnägijad osalesid tunnistajatena. Analüüsist selgus, et ükski ütlus ja seletus ei olnud vigadeta. Sellest eksperimendist kasvas välja omaette valdkond tunnistajate ütluste analüüs. Moderne kaasaegne õiguspsühholoogia sai just alguse ütluste eksperimentaalsest uurimisest. Tehti ka teisi eksperimentaalseid katseid. 1904. Wertheimeri programmartikel, kus kasutati esimest korda väljendit kuriteokoosseisu psühholoogiline diagnostika kas süüdioleva katsealuse teadvuses on mingisugused kokkupuuted toimepandud kuriteoga? 1921. aastal võeti kasutusele esimene eksperimentaalne polügraaf. Wilhelm Wundt W. Wundt oli saksa füsioloog, filosoof ja psühholoog, keda loetakse üheks eksperimentaalse psühholoogia rajajaks. Nimelt asutas ta 1879. aastal Leipzigi ülikooli juurde esimese
Teadvus ja kõik subjektiivne nimet nn ,,mustaks kastiks",mille sisu ei avane objektiivsele 8 teaduslikule uurimisele.1930.a osutus juba tugeva kriitika all olevaks.Küsitavus seisnes selles,et üks stiimul võib esile kutsuda erinevaid reaktsioone ja erinevad stiimulid sama reaktsiooni. Gestaltpsühholoogia (saksa k Gestalt-konfiguratsioon,kuju) tekkis Saksamaal 20.sajandi alguses Max Wertheimeri,Kurt Koffka ja Wolfgang Köhleri(sündinud Tallinnas) tööde põhjal.Lähtub ideest, et psüühilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus,struktureeritus.Psüühikanähtstele algselt omast kuju ehk vormi ei saa nagu elavat organismigi kokku panna osade pelga liitmise teel. Elemendid on määratud tervikuga-tervik on primaarne,osad sekundaarsed.Viisid läbi hulga katseid taju uurimiseks.Oluliseks puuduseks oli geneetilise lähenemise eiramine. Psühhoanalüüs
vastuseks ärritusele (stiimulile S).Teadvust eitab,pidades selle objektiivset uurimist võimatuks. Teadvus ja kõik subjektiivne nimet nn „mustaks kastiks“,mille sisu ei avane objektiivsele teaduslikule uurimisele.1930.a osutus juba tugeva kriitika all olevaks.Küsitavus seisnes selles,et üks stiimul võib esile kutsuda erinevaid reaktsioone ja erinevad stiimulid sama reaktsiooni. Geštaltpsühholoogia (saksa k Gestalt-konfiguratsioon,kuju) tekkis Saksamaal 20.sajandi alguses Max Wertheimeri,Kurt Koffka ja Wolfgang Köhleri(sündinud Tallinnas) tööde põhjal.Lähtub ideest, et psüühilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus,struktureeritus.Psüühikanähtstele algselt omast kuju ehk vormi ei saa nagu elavat organismigi kokku panna osade pelga liitmise teel. Elemendid on määratud tervikuga-tervik on primaarne,osad sekundaarsed.Viisid läbi hulga katseid taju uurimiseks.Oluliseks puuduseks oli geneetilise lähenemise eiramine. Psühhoanalüüs
Küll nimetatakse aga mõned isiksuse arengu printsiibid: (Esiteks) on indiviididel kaasasündinud võime korraldada oma nägemisväli tähendust omavateks mustriteks (e. gestaltideks) - figuur vs. taust. Terve on inimene, kel figuuri taustaks ja tausta figuuriks ümberkujundamine libedalt läheb. Neurootilisteks e. düsfunktsionaalseteks peetakse indiviide, (a) kel see võime puudulik või (b) kes figuuri taustast üldsegi eristada ei suuda. Tajupsühholoogia ühest klassikalisest voolust, Wertheimeri ja Lewini gestaltteooriast pärit mõistetesüsteemi rakendatakse kirjeldamaks isiksust mitmesuguste polaarsuste paaridena. Kuid erinevalt K.Lewinist, kes oma ideed pidas kirjelduse täpsust ning mõõdetavust tõstvaks ning * Pandagu tähele, et psühholoogias ja psühhoteraapias tavaliselt teadvuslike protsesside ja teadvustamise kohta kasutatav sõna “conscious”, “consciousness”, mille psühhoanalüütiline traditsioon populaarseks tegi, on siin kõrvale jäetud. Tarvitatakse seni
aastal artikli selle kohta, kuidas ta koostas nimekirjad 75 sõnast ja uuris enda peal nende sõnadega tekkivaid assotsiatsioone (introspektiivselt). W. Wundt töötas välja assotsiatiivse eksperimendi standardid, kuid jäi laboratoorsete eksperimentide juurde. Psühhoanalüütik Karl Gustav Jung (1875- 1961) kasutas assotsiatsioonide uurimist esimesena psühhiaatriapraktikas, kust see läks üldisse käibesse (samuti Kraepelin, McKeen Cattell, Freud jt.) (sel teemal oli isegi vaidlus Wertheimeri ja Kleiniga plagieerimise üle). Assotsiatiivse eksperimendi kasutamise võimalus kuritegude uurimisel seisneb järgnevas. Isikule esitatakse sõnu-ärritajaid, millele järgnenud vabad assotsiatsioonid fikseeritakse (näit. laud). Isiku reaktsioonide abil saab kindlaks teha, millised stiimulid on tema jaoks neutraalsed ja millised mitte. Metoodika. Katsealusele esitatakse sõnad-ärritajad, mida saab jagada 3 gruppi: 1. kriitilised, relevantsed ärritajad so