vahetab kaks keelt omavahel. Laps võib omaette pomiseda vastuse asemel, võib kasutada kõlalt sarnaseid sõnu või mitteverbaalseid vahendeid. Ajavõitmiseks suhtlemises võib teha pause, teeb vahele mingeid häälitsusi nagi mhmmm või aaa või sisi küsib abi. Abiküsimine on tavaline kõigil suhtlemises – kui on raskusi kõneloomes. Kõnetaju protsess algab siis nii, et kõigepealt tuleb kuulata ja panna tähele. Tunda ära foneemid ja segmendid ( Wernice piirkond oimusagaras). Kui laps kuuleb kõnet tekivad mälupesad korduvatest tunnustest. Need pesad tekivad kuni 2 eluaastani. See on väga oluline aeg. Häälikute tajumine on keelespetsiifiline. Samuti foneemide tajumine mille abil tuleb asru saada sõnade tähendusest. Enamiel sõnadel on üks tähendus aga on sõnu mis võib tähendada mitut asja. Segadus tekib aga sisi kui üks sõna tähendab erinevates keeltes erinevat asja.
Dünaamiline piirkond(otsmikusagara I käärus)-ütluse planeerimine; ütluse/teksti mõistmine. (PAT-raskused ütluse moodustamisel/mõistmisel) Broca piirkond(otsmikusagar)-ütluste grammatiline ja motoorne/häälduslik(kõneliigutuste järjestamine)plaan. (PAT-agrammatism, häälduspuuded/kordused/silbid. kirjutamis- lugemispuue) Posttsentraalne pk(kiirusagara eesmine osa)-hääldamine(kõneliigutuste valik), (PAT-häälikute moonutamine ja asendamine,kirjutamis-lugemispuue) Wernice piirkond(oimusagara eesmises käärus)-foneemide eristamine ja äratundmine; (PAT-ei tunta ära häälikuid, ei eristata kõlalt lähedasi sõnu. Oimusagara keskmise kääru piirkond-tajutava ütluse plaani mälus hoidmine,sõnade valik ütlusesse; (PAT-ei suudeta ütlust mälus säilitada,mõistmisraskused,oma kõnes ei tule sõnad meelde) Kattetsoon(kukla-,kiiru-ja oimusagara piiril)-ütluse mõistmine/grammatiliste
Selle olulisim osa on suuraju koor (inimesel 2-5mm paksune), milles närvirakud asetsevad 6 kihis. Iga kiht on suhteliselt erineva ehitusega ja täidab erinevat funktsiooni. Otsaju osadeks on lauba-, oimu-, kukla- ja kiirusagar. Ajukoore eri osadel spetsiifilised funktsioonid: – Kuklasagar – nägemispiirkond – Oimusagar – kuulmispiirkond – Kiirusagar – lugemiskeskus – Broca ala – kõne motoorne keskus (sõnade artikuleerimine) – Wernice ala – kõne mõistmine (sõnalise signaali sisuline mõistmine) – Laubasagar – motoorne kirjutamisväli Limbiline süsteem – emotsioonide genereerimine; õppimine, mälu; tundeaistingule lisandub emotsionaalne komponent; hipokampus, mandelkeha ehk amügdala jt. Ajukoore funktsionaalsed väljad - motoorsed väljad – nt keha ülemiste ja alumiste osade liigutuste väljad (eferentsed impulsid keha vastaspoolele)
Superioorse ja inferioorse parietaalse loobuli alade täpsemad funktsioonid sõltuvad Brodmanni aladest. Näiteks tegeleb inferioorne parietaalne loobul keelelise analüüsi ja mõtlemisega ning sügavustajuga. Superioorne parietaalne loobul tegeleb rohkem ümbruse kaardistamise/tajumisega ning sealset aktiivsust mõjutab nii somatosensoorne ja visuaalne info, kui ka lihaste tegevus, mis on seal kattuvalt kombineeritud. Sensoorne koor- tundlikkus vastaskehapoolelt; seal asub ka osa wernice kõekeskusest, kuulmis-ja info integratsioon, tunnetus: tajude süntees ja analüüs, domineeriv poolkera tegeleb arvutamisega ja mittedomineeriv: kehaskeemi ja ettekujutluse väliskeskkonnast. Parietaalsagara kahjustus: iseloomulikud tundlikkuse häired. Mittedomineeriva poolkera kahjustus: autotopagnoosia kehaskeemihäired; anosognoosia ei tunneta kehaosasid (defekti); riietumise apraksia; geograafiline agnoosia ei leia kohta; konstruktiivne apraksia ei suuda joonist kopeerida.
Tolerantsuse tõus ei kahjusta kude ja on pöörduv protsess. Efektiivne tolerantsus areneb paari nädalaga ning kaob peaaegu sama aja jooksul pärast alkoholitarbimise lõpetamist. Alkoholi tarbimise neuroloogiline väljendus on põhjustatud erinevate faktorite koostoimest, milleks on alkoholi otsene ja tema metaboliitide neurotoksiline toime, toitumuslikud tegurid ning geneetiline predispositsioon. Komplikatsioonideks võivad olla intoksikatsioon, võõrutussündroomid, Wernice-Korsakoffi sündroom, toitainevaegussündroom ning muu kaasnev patoloogia. Alkoholiintoksikatsiooni kujunemine korreleerub (e.on sõltuvuses) alkoholisisaldusega veres, seda mitte üks- üheselt. Pea taha kallutamisel võib tekkida asendivertiigo (e. asendiga seotud pearinglus), see on põhjustatud alkoholi difusioonist aju rakkudesse. Väikestes doosides on alkohol stimulant, kõrgemates doosides depressant. Mõlemal juhul mõjutab ta oluliselt käitumist
vaja teha liigutuste õige valik. On leitud, et eriti probleemseks osutub tegusõnade mõistmine , et kellegi/millegi protsessi kirjelada, selleks on olulised tegusünad. Katkendlik hääldamine, kohatud pausid jne on seotud eferentse kahjustusega Häälikute moonutamine, asendamine vb ka puudumine, ei suuda häälikut kokku viia vajalike liiigutustega. (on seotud aferentse piirkonna kahjustusega). Tajumiseks on vaja kõnehäälikud ära tunda! (wernice keskus seotud sellega) See on oimusaga tagumise kääru ülemine osa. Ka häälikute ära tundmisel mingil määral tegeb see koostöös aferentse juhtega. Kuigi tajuvad kõnet puudulikult, siis üldisest mõttest saavad aru aga konkreetne mõtlemine on puudlik. Oimusagara keskmises piirkonnas asub (seotud kõne mõistmisega tihedalt ja mäluga) ... . EI suudeta meeles pidada, sõna ja kujutlust ei suudeta kokku viia. Kuigi lapse mälu ja
2. E muutmine neuraalseks impulsiks • kõne, mälu, emotsioonid 3. Närvi-impulsside juhtimine ajju (kindlasse pk.) • haigused: 4.Informatiooni töötlus- stiimuli “äratundmine” 1-2 kõrvas –psühhoosid 5. Hescheli gyri on ka TS-s ja seotud autitiivse ajukoorega + Wernice prk (planum temporale) – amnestilised sdr. – skisofreenia TS funktsiooni näide – epilepsia Sissetuleva sensoorse info/stiimuli analüüs • epileptiliste hoogudega seotud spt:
annaabi.ee 
