· 1907. astus Tartu ülikooli õigusteaduskonda, kuid haiguse tõttu katkestas õpingud · tuberkuloosi süvenedes asus elama venna juurde Koitjärvele, 1912. a sõitis Kaukaasiasse end ravima. See jäi ka Tammsaare ainsaks välisreisiks. · tagasi Eestisse tulnud, tema tervis halvenes. Talle tehti raske maooperatsioon, mistõttu järgnev elu nõudis ranget dieeti ja enesekontrolli · Kohtus endast 18 aastat noorema naisega, Käthe Weltmaniga · 1920. ta sõlmis abielu Käthe Weltmaniga, .(Naine tegi temale abieluettepaneku.) · kellega sündisid poeg Eerik ja tütar Riita. Ta asus elama Tallinna ja pühendus kutselisele kirjanikutööle. · tema lähem sõpruskond polnud suur: paar juristi ja arsti, bibliograaf. Gustav Suitsuga püsis aga elu lõpuni suur vastastikune loominguline austus ja sümpaatia · Tammsaare suri Tallinnas töölaua taga infarkti. Tagasihoidlikult elanud suurmees
Tammsaare jäi õnneliku protsendi sisse. Pärast operatsiooni elas Tammsaare kuni I Maailmasõja lõpuni venna juures Koitjärvel. Sõjale ja tervisehädadele lisaks elas Tammsaare sel ajal üle ka traagilise armastusloo, mille heiastusi võib leida romaanist ,,Kõrboja peremees". Just sel ajal küpses temas kirjanik, kelle romaanid vapustavad oma sügava elutunnetusega tänapäevani. Paljudele oma sõpradele ootamatult abiellus Tammsaare 1920. aastal endast 18 aastat noorema Käthe Weltmaniga ning asus elama Tallinnasse. Ühtlasi algas kirjaniku kaks kümnendit kestnud äärmiselt viljakas loomeperiood. Kirjaniku esimene korter asus Õuna tänaval, peale seda elas ta Toom-Kuninga tänaval ning pere (abikaasa Käthe ja nende kaks last, tütar Riita ja poeg Eerik) viimaseks elukohaks sai Koidula 12A maja Kadriorus. Tammsaarest sai elav klassik 1926. aastal, mil ilmus romaani ,,Tõde ja õigus" I osa. Juba samal aastal hakkasid lugejad käima kirjaniku kodutalus ,,Vargamäed otsimas"
tõttu katkestas õpingud. ("Parem diplomita elada, kui diplomiga surra," otsustas Anton Hansen ja lahkus ülikoolist. Tuberkuloosi süvenedes asus elama venna juurde Koitjärvele, 1912. aastal sõitis Kaukaasiasse end ravima. See jäi ka Tammsaare ainsaks välisreisiks. Kui ta tagasi Eestisse tuli, tema tervis halvenes ja talle tehti raske maooperatsioon. 1918. aastal kolis Tallinnasse Kadriorgu, kus praegu asub tema majamuuseum. 1919. aastal abiellus Käthe Weltmaniga. Tammsaare loomingu kaks viimast ning kõige viljakamat aastakümmet ühtivad Eesti esimese iseseisvusajaga. Oma elu küpsusperioodil keskendus ta loometööle ja kulutas end muudele tegevustele väga vähe, ainult siis, kui see oli vältimatu. tal tuli ka tõlkida, sest omade teoste honorarist ei piisanud elamisrahaks. Ta oskas täielikult saksa ja venekeelt, osaliselt prantsuse ja inglisekeelt. Gustav Suitsuga püsis aga elu lõpuni
aastal. · Tuberkuloosi süvenedes asus elama peale ülikooli poolelijätmist venna juurde Koitjärvele. · 1912. a. sõitis Kaukaasiasse end ravima. See jäi ka Tammsaare ainsaks välisreisiks. · Pärast paariaastast Kaukaasias viibimist tuli taas tagasi Koitjärvele, kust viis tee üsna pea jällegi Tartusse raskele maooperatsioonile. · 1918.a. kolis Tallinnasse Kadriorgu, kus praegu asub tema majamuuseum. · 1919. a abiellus endast 18 aastat vanema Käthe Weltmaniga. · Kaks last: tütar Riita ja poeg Eerik · Viimaseks elukohaks sai Koidula 12A maja Kadriorus. · Suri südamerabandusse 62 aastaselt, 1.märtsil 1940. · Oma iseloomu poolest oli väga seltskondlik, jutukas, lõbus ja sarmikas. · Lähem sõpruskond polnud suur: paar juristi ja arsti, bibliograaf. Gustav Suitsuga püsis aga elu lõpuni suur vastastikune loominguline austus ja sümpaatia. Looming I periood · Peamiselt külaainelised jutud
õpingud (“Parem diplomita elada, kui diplomiga surra,” otsustas Anton Hansen ja lahkus ülikoolist kevadel 1911 riigieksamite aegu) o Tuberkuloosi süvenedes asus elama venna juurde Koitjärvele, 1912. a sõitis Kaukaasiasse end ravima. See jäi ka Tammsaare ainsaks välisreisiks. o Tagasi Eestisse tulnud, tema tervis halvenes. Talle tehti raske maooperatsioon o 1918. kolis Tallinnasse Kadriorgu, kus praegu asub tema majamuuseum o 1919. a abiellus Käthe Weltmaniga o Tammsaare loomingu kaks viimast ning kõige viljakamat aastakümmet ühtivad Eesti esimese iseseisvusajaga o Küpsusperioodil keskendus ta loometööle ja kulutas end muudele tegevustele vaid niivõrd, kuivõrd see oli vältimatu o Tuli ka tõlkida, sest omade teoste honorarist ei piisanud elamisrahaks o Tema lähem sõpruskond polnud suur: paar juristi ja arsti, bibliograaf. Gustav Suitsuga püsis aga elu lõpuni suur vastastikune loominguline austus ja sümpaatia
(“Parem diplomita elada, kui diplomiga surra,” otsustas Anton Hansen ja lahkus ülikoolist kevadel 1911 riigieksamite aegu) o Tuberkuloosi süvenedes asus elama venna juurde Koitjärvele, 1912. a sõitis Kaukaasiasse end ravima. See jäi ka Tammsaare ainsaks välisreisiks. o Tagasi Eestisse tulnud, tema tervis halvenes. Talle tehti raske maooperatsioon o 1918. kolis Tallinnasse Kadriorgu, kus praegu asub tema majamuuseum o 1919. a abiellus Käthe Weltmaniga o Kirjaniku esimene korter asus Õuna tänaval, peale seda elas ta Toom-Kuninga tänaval ning pere (abikaasa Käthe ja nende kaks last, tütar Riita ja poeg Eerik) viimaseks elukohaks sai Koidula 12A maja Kadriorus. o Tammsaare loomingu kaks viimast ning kõige viljakamat aastakümmet ühtivad Eesti esimese iseseisvusajaga o Küpsusperioodil keskendus ta loometööle ja kulutas end muudele tegevustele vaid niivõrd, kuivõrd see oli vältimatu
Albu vallast Põhja-Tammsaare külast, mille järgi võttis ta ka kirjanikunime ning mis on kasutusel alates 1902. aastast. 1900. aastal ilmusid esimesed jutustused Postimehes. Ta õppis Hugo Treffneri eragümnaasiumis 1898-1903. 1903-1907 töötas Tallinnas Teataja toimetuses. 1907 astus Tartu Ülikooli, kuid ei lõpetanud seda, sest ta haigestus tuberkuloosi. 1918 kolis ta Tallinnasse Kadriorgu, kus nüüd asub ka tema majamuuseum. 1919 abiellus Käthe Weltmaniga viimase survel. Tammsaare armastas väga muusikat ning oskas natuke ka viiulit mängida. Tal oli suur lugemus originaalkeeltes, kuna ta oskas täielikult vene ja saksa keelt ning passiivselt tundis inglise ja prantsuse keelt. Tammsaare loomingut mõjutas vene realism. Teda huvitas inimene ning oma teostes on püüdnud ta teda ,,avada" ning pidas oluliseks mõistust ja tundeid. Tema loomingus võib paralleele tõmmata piibliga, kuna ta oli ise usklik ning on kirjutanud, kuidas
("Parem diplomita elada, kui diplomiga surra," otsustas Anton Hansen ja lahkus ülikoolist kevadel 1911 riigieksamite aegu) · tuberkuloosi süvenedes asus elama venna juurde Koitjärvele, 1912. a sõitis Kaukaasiasse end ravima. See jäi ka Tammsaare ainsaks välisreisiks. · tagasi Eestisse tulnud, tema tervis halvenes. Talle tehti raske maooperatsioon · 1918. kolis Tallinnasse Kadriorgu, kus praegu asub tema majamuuseum · 1919. a abiellus Käthe Weltmaniga · Tammsaare loomingu kaks viimast ning kõige viljakamat aastakümmet ühtivad Eesti esimese iseseisvusajaga · küpsusperioodil keskendus ta loometööle ja kulutas end muudele tegevustele vaid niivõrd, kuivõrd see oli vältimatu · tuli ka tõlkida, sest omade teoste honorarist ei piisanud elamisrahaks · tema lähem sõpruskond polnud suur: paar juristi ja arsti, bibliograaf. Gustav
Kuid Tammsaare loomingus on ka varjatumalt ja vähem tähele pandult isiklikke motiive, mille algtõukeks võisid küllalt suure tõenäosusega olla seigad ta enda elust. Meenutagem Anton Hanseni ja Käthe Weltmani abieluni jõudmise omapärast lugu. Kirjanik elas 1919. aasta suvel metsavahist venna juures Kõrvemaa metsade sees Koitjärvel, kus ta juba aastaid oma tõrkuvat tervist parandas. Saatuslik tutvus Aasta või paar varem oli ta tutvunud endast 18 aastat noorema Käthe Weltmaniga, kes sel ajal töötas Tallinnas Päevalehe toimetuses korrektorina.Veel 1919. aasta aprilli lõpul või mai algul allkirjastab Tammsaare Käthe Weltmanile saadetud postkaardi "Teie A. Hansen" tutvus oli seega veel teietamise järgus (Tammsaare kirjad siin ja edaspidi "Kogutud teoste" 18. köitest). Napilt kuu aega hiljem, 28. mail saadab ta neiu Weltmanile hoopis isiklikumates toonides kirja, millest ilmneb, et
○ 1908– „Pikad sammud“; ○ 1909– „Noored hinged“; ○ 1910– „Üle piiri“; ○ haigestus tuberkuloosi ja lahkus 1911 Tartust Koitjärvele; ○ 1912- 1913 Sotšis; ○ 1914– terviseprobleemid süvenevad; ○ I ms ajal Koitjärvel, tegeles loominguga: esseed, artiklid, jutustused; ○ 1918– Tallinnasse; ○ 1919- abiellus Käthe Weltmaniga; ○ 1919– „Sõjamõtted“; ○ 1921– „Juudit“; ○ 1922– „Kõrboja peremees“; ○ 1923 – novellikogu „Pöialpoiss“; ○ 1924 – „Sic transit…“– esseed; ○ Tõlketegevus; ○ 1926– „Tõde ja õigus“ I; ○ 1929– „Tõde ja õigus“ II; ○ 1931– „Tõde ja õigus“ III; ○ 1932– „Tõde ja õigus“ IV;
Treffneri eragümnaasium. 1900 ilmusid esimesed jutustused Postimehes. Kirjanikunimi Tammsaare kasutusel alates 1902.a. 1903-1907 asus Tallinnas Teataja toimetuses. 1907 astus Tartu ülikooli õigusteaduskonda, is jäi haiguse tõttu lõpetamata. Haigestus tuberkuloosi ning asus elama venna juurde Koitjärvele. 1912 sõitis end Kaukaasiasse ravima. 1918 kolis Tallinnasse Kadriorgu, kus asub tema majamuuseum. 1919 abiellus Käthe Weltmaniga. Tal oli algoskused viiulimängus ning muusikaarmastus. Tundis põhjalikult vene kirjandust. Oskas täielikult vene ja saksa keelt. Inglise ja prantsuse keelt oskas passiivselt. Luges palju originaalkeeltes. Tal tekkis suur huvi inimese enda vastu. Tal oli teaduslik maailmavaade. Looming Paralleele võib tõmmata piibliga. Palju on autobiograafilist teksti. Ta peab oluliseks mõistust ja tundeid. Matsi ja vurle kontseptsioon. Loomingu esimesel perioodil kirjutas peamiselt külajutte
otsustas Anton Hansen ja lahkus ülikoolist 1911. aasta kevadel riigieksamite aegu). Tuberkuloosi süvenedes asus elama venna juurde Koitjärvele, 1912. aastal sõitis Kaukaasiasse end ravima. See jäi ka Tammsaare ainsaks välisreisiks. Tagasi Eestisse tulnud, tema tervis halvenes. Talle tehti raske maooperatsioon. 1918. aastal kolis Tammsaare Tallinnasse Kadriorgu, kus praegu asub tema majamuuseum. Järgmisel aastal abiellus Hansen Käthe Weltmaniga. Kas teadsid, et... Tammsaare... omas algoskust viiulimängus ja armastas muusikat. tundis põhjalikult vene kirjandust. valdas täielikult vene ja saksa keelt. valdas passiivselt inglise ja prantsuse keelt. omas suurt lugemust originaalkeeltes huvitus INIMESEST. 4 maailmavaade oli teaduslik. Looming Külajutud ja jutustused Novellid
elada, kui diplomiga surra," otsustas Anton Hansen ja lahkus ülikoolist kevadel 1911 riigieksamite aegu) · tuberkuloosi süvenedes asus elama venna juurde Koitjärvele, 1912. a sõitis Kaukaasiasse end ravima. See jäi ka Tammsaare ainsaks välisreisiks. · tagasi Eestisse tulnud, tema tervis halvenes. Talle tehti raske maooperatsioon 36 · 1918. kolis Tallinnasse Kadriorgu, kus praegu asub tema majamuuseum · 1919. a abiellus Käthe Weltmaniga · Tammsaare loomingu kaks viimast ning kõige viljakamat aastakümmet ühtivad Eesti esimese iseseisvusajaga · küpsusperioodil keskendus ta loometööle ja kulutas end muudele tegevustele vaid niivõrd, kuivõrd see oli vältimatu · tuli ka tõlkida, sest omade teoste honorarist ei piisanud elamisrahaks · tema lähem sõpruskond polnud suur: paar juristi ja arsti, bibliograaf. Gustav Suitsuga püsis aga elu lõpuni suur vastastikune loominguline austus ja sümpaatia Looming
("Parem diplomita elada, kui diplomiga surra," otsustas Anton Hansen ja lahkus ülikoolist kevadel 1911 riigieksamite aegu) · tuberkuloosi süvenedes asus elama venna juurde Koitjärvele, 1912. a sõitis Kaukaasiasse end ravima. See jäi ka Tammsaare ainsaks välisreisiks. · tagasi Eestisse tulnud, tema tervis halvenes. Talle tehti raske maooperatsioon · 1918. kolis Tallinnasse Kadriorgu, kus praegu asub tema majamuuseum · 1919. a abiellus Käthe Weltmaniga · Tammsaare loomingu kaks viimast ning kõige viljakamat aastakümmet ühtivad Eesti esimese iseseisvusajaga · küpsusperioodil keskendus ta loometööle ja kulutas end muudele tegevustele vaid niivõrd, kuivõrd see oli vältimatu 69 · tuli ka tõlkida, sest omade teoste honorarist ei piisanud elamisrahaks · tema lähem sõpruskond polnud suur: paar juristi ja arsti, bibliograaf. Gustav Suitsuga
annaabi.ee 
