Columbia), USA föderaalringkond (Columbia ringkond) ja 3 linna (Columbus), Panamas linn (Colon). Cristoph Kolumbus. Vana gravüür Kolumbuse retked Esimest retke alustati 3. VIII 1492 Palosest 3 laevaga (Santa maria, Niña ja Pinta). Kanaari saartest edasi algas eurooplastele tundmatu maailm. 12. X jõuti Ameerikasse maabuti väikesel saarel, mille Kolumbus nimetas San Salvadoriks (arvatavasti Watlingi või Samana Cay saar Bahaama saarestik). Edasi avastati Kuuba ja Haiti (Hispaniola, hispaania Española) saar. Viimasele rajati fort ja pöörduti seejärel (1493) Hispaaniasse tagasi, kus Kolumbus ülendati admiraliks. Samal, 1493. aastal asuti teisele reisile. Ekspeditsiooni kuulus 17 laeva ja 1500 meest. 3. XI 1493 avastati Dominica ja Guadeloupe, hiljem veel mitu Väikeste antillide saart, 19. novembril jõudsid laevad Puerto-Ricole. Seejärel naasis Kolumbus Haitile, mis jäigi tema
augustil 1492 Hispaania Palose sadamast. Teele asusid kolma laeva: ,,Santa Maria", ,,Niña" ja ,,Pinta". Meeskond koosnes andaluuslastest, baskidest, Valencia meremehest ja mõnedest teadmata meresõitjatest. Kanaari saartel tuli juba ,,Pintat" parandada. Retke jätkudes avastas Kolumbus veel mitmeid saari: Fernandina, Kuuba, Haiti. 12. oktoobri hommikul madrused märkasid maad, kus kasvasid palmid. Seda saart nimetasid pärimaalased Guanahaniks, praegune Bahama saarte hulka kuuluv Watlingi saar. Ameerika oli avastatud. Pärimaalased olid sõbralikkud ja lahked, nad vahetasid kila-kola vastu ehtsat kulda, kirevaid linde, võrkkiikesid, klaashelmeid, ilusate riidetükkidega. Sõites mööda Haiti ja Kuuba saart, 16. detsembril 1493 aastal pöördus Kolumbus tagasi Euroopasse. 25. veebruaril jõudsid laevad tagasi Lissaboni. Teise reisi Kolumbus korraldas 25. septembril 1493. aastal, 17 laevastikuga, mille pardal oli 1500 meest. Jõudnud Españolale, kus nad esimesel retkel jätsid
Mehed hakkasid kannatust kaotama, ning et rändureid läbitud vahemaade pikkusega mitte veelgi rohkem närvi ajada, hakkas Kolumbus logiraamatusse märkima valeandmeid. 12.oktoobri hommikul hõiskas Pinta laeva madrus „Maa!” ning kõik võisid näha saart, kus kasvasid palmid, millel piki randa jooksid alasti inimesed. Kolumbus viskas õlgadele pika punase keebi, ning astus, kuninglik lipp käes, Uue Maailma pinnale. Saar, kuhu ta astus on praegune Bahama saarte hulka kuuluv Watlingi saar. Pärismaalased, kes saarel elasid, nimetasid oma maad Guanahaniks, Kolumbus aga andis sellele nime San Salvador – Püha päästja saar. Ameerika oligi avastatud. 20.oktoobril jõudis Kolumbus Kuuba saarele. Sealne tsivilisatsioon oli bahamalastest kultuuriliselt arenenum – neil olid kujud, suured hooned, puuvillapallid, ning esimest korda nägi Kolumbus selliseid asju nagu tubakas ja kartul. Kõik see tugevdas tema veendumust, et Sipangu ja India on käeulatuses. 1492. aastal 4
augustil 1492 Hispaania Palose sadamast. Teele asusid kolma laeva: ,,Santa Maria", ,,Niña" ja ,,Pinta". Meeskond koosnes andaluuslastest, baskidest, Valencia meremehest ja mõnedest teadmata meresõitjatest. Kanaari saartel tuli juba ,,Pintat" parandada. Retke jätkudes avastas Kolumbus veel mitmeid saari: Fernandina, Kuuba, Haiti. 12. oktoobri hommikul madrused märkasid maad, kus kasvasid palmid. Seda saart nimetasid pärimaalased Guanahaniks, praegune Bahama saarte hulka kuuluv Watlingi saar. Ameerika oli avastatud. Pärimaalased olid sõbralikkud ja lahked, nad vahetasid kila-kola vastu ehtsat kulda, kirevaid linde, võrkkiikesid, klaashelmeid, ilusate riidetükkidega. Sõites mööda Haiti ja Kuuba saart, 16. detsembril 1493 aastal pöördus Kolumbus tagasi Euroopasse. 25. veebruaril jõudsid laevad tagasi Lissaboni. Teise reisi Kolumbus korraldas 25. septembril 1493. aastal, 17 laevastikuga, mille pardal oli 1500 meest. Jõudnud Españolale, kus nad esimesel retkel jätsid
algas 3. augustil 1492 Hispaania Palose sadamast. Teele asusid kolma laeva: ,,Santa Maria", ,,Niña" ja ,,Pinta". Meeskond koosnes andaluuslastest, baskidest, Valencia meremehest ja mõnedest teadmata meresõitjatest. Kanaari saartel tuli juba ,,Pintat" parandada. Retke jätkudes avastas Kolumbus veel mitmeid saari: Fernandina, Kuuba, Haiti. 12. oktoobri hommikul madrused märkasid maad, kus kasvasid palmid. Seda saart nimetasid pärimaalased Guanahaniks, praegune Bahama saarte hulka kuuluv Watlingi saar. Ameerika oli avastatud. Pärimaalased olid sõbralikkud ja lahked, nad vahetasid kila-kola vastu ehtsat kulda, kirevaid linde, võrkkiikesid, klaashelmeid, ilustae riidetükkidega. Sõites mööda Haiti ja Kuuba saart, 16. detsembril 1493 aastal pöördus Kolumbus tagasi Euroopasse. 25. veebruaril jõudsid laevad tagasi Lissaboni. Teise reisi Kolumbus korraldas 25. septembril 1493. aastal, 17 laevastikuga, mille pardal oli 1500 meest. Jõudnud Españolale, kus nad esimesel retkel jätsid
21 valitsejate kuninga ja kuninganna nimel seda saart valdama, sealhulgast teostades kõik nõutavad punktid. Sealsamas kaldal koostatakse vastavad aktid ning kinnitatakse allkirjadega. Kõik laskuvad põlvili, annavad maapinnale suud ja peavad palve ning tänavad issandat tema armulikkuse eest. (Varsavski 1982:11- 12). Kolumbus nimetab avastatud maa San Salvadoriks, Püha Päästja saareks. Praegu nimetatakse seda Watlingi saareks. (Varsavski 1982:12). Ümberringi, natuke maad eemal seisid troppis saabunute kummalist tegevust jälgivad paljad, hea kehaehituse ja värvitud nägudega saare asukad. Meremeestesse suhtusid nad sõbralikult. "Ma andsin mõnele neist punase mütsi ja klaashelmeid, mida kaela riputatakse," kirjutab Kolumbus, "ja hulga teisi tühiseid esemeid. Kõik see valmistas neile suurt heameelt. Nad suhtusid meisse väga hästi
kuningakoja poolt finantseeritakse 2 ja Kolumbuse rahadega 1 karavell. 3. augustil 1492. aastal lahkusid Palose sadamast nüüdseks juba 41-aastase Kolumbuse ekspeditsiooni karavellid "Santa Maria", "Pinta"ja "Niña" ning võtsid kursi läände, Kanaari saartele. 12. oktoobril 1492. aastal maabus Kolumbus koos vendade Pinzonidega, kes olid "Pinta" ja "Niña" kaptenid, väikesel Bahama saarestiku saarel, mille ta nimetas San Salvadoriks (nüüd Watlingi saar). Saarel kohatud indiaanlased hüüdsid saart oma keeli Guanahani. Seda kuupäeva peetaksegi tänapäeval Ameerika avastamise päevaks, ehkki mandrile jõudis Kolumbus tunduvalt hiljem, ja pealegi polnud tal täit selgust, kuhu ta on jõudnud. Samal reisil avastati Kuuba saar ja Haiiti saar, mille Kolumbus La Espanolaks ristis. Jõulupühal jooksis lipulaev `'Santa Maria'' madalikule ja purunes, 39 hispaanlast jäeti
· 1492. aastal jõudis lõpule rekonkista: Portugalis ja Hispaanias oli tekkinud seiklus- ja kasuhimuline ühiskonnakiht, kellele tuli rakendust leida. Christoph Kolumbus juudi päritolu Itaalia meresõitja. · Pakkus välja idee üritada jõuda Indiasse lääne poole sõites. · 1942. aastal purjetas ta esimesena üle Atlandi ookeani. · 12. oktoobril 1492. aastal jõudis Kolumbus Bahama saarestikuni ja heitis ankrusse Guanahani (Watlingi) saare juures, mille ta ise nimetas San Salvadoriks. See päev Dia de la Raza (rassi päev) on nüüd kõikide Ladina-Ameerika riikide rahvuspüha. Sellel reisil avastas Kolubus. Bahama saared, Kuuba põhjaranniku, Haiti. · Teisel reisil avastas ta Väikesed Antillid, Puerto Rico ja Jamaica. · Kolmandal reisil jõudis ta Venezuela rannikule Orinoco jõe suudmes. Vasco da Gama Portugali meresõitja.
annaabi.ee 
