aastal orbiidil käinud kosmosesüstikut (Columbia). 1986.a sama kosmosesüstik aga plahvatas koos 7 astronaudiga. Selle kümnendi üheks sümboliks kujunes kondoom, kuna levis AIDS. Pärast kondoomi kasutuselevõttu tuli hakata suhtuma homoseksuaalidesse sallivamalt. Julgemalt hakkasid nüüd oma õigusi nõudma mitmesugused vähemused. Vähemustega arvestamist nimetati poliitiliseks korrektsuseks. Mood Moe sümboliks olid Madonna ja Walsi printsess Diana, viimane kulutas oma rõivastele terve varanduse. Tema riietus oli alati maitsekas ja kallis. Teksapüksid olid endiselt moes, eriti katki rebitud teksased. Et olla moekalt lihtne, tuli näha ise vaeva. Suurt rõhku pandi keha vormishoidmisele. Rakendati mõistlikke dieete, tegeldi kehakultuuriga. Spordisaalid mutusid sellest ajast ka suhtluskohaks. 1980.aastatel sai tuntuks aeroobika.
Sekundaarstruktuuri põhivürmideks on alfa-heeliks ja beeta- leht.Tertsiaalstruktuur- kogu valgumolekuli iseloomustav 3D struktuur.Struktuur tekib polüpeptiidiahela spontaantsel, spetsiifilisel kokkukeerdumisel, mida suunavad teatud seistusvalgud (chaperonid).Aminohapete hüdrofoobsed radikaalid paigutuvad struktuuri sisse, hüdrofiilsed aga struktuuri pinnale. Struktuur on seotud aminohapete radikaalidevaheliste nõrkade sidemete ja vastasmõjudega ( vesinik ja ioonne side, wan-der Walsi jõud, hüdrofoobsed interaktsioonid) ja kovalentsete S-S sidemetega cys jääkide vahel.selle struktuuri vormideks on gloobul või niitjas struktuur.Kvaternaarstruktuur- oligomeersete valkude iseloomulik struktuur, so valkudele, mille molekulid koosnevad rohkem kui ühest polüpeptiidahelast. Struktuuri fikseerivad nõrgad mittekovalentsed sidemed subühikute vahel. Mikrotuubulid : õõnsad silindrilised polümeerid. Koosnevad tubuliini dimeeridest. Funktsioonid: Formeerivad raku
0 gaasi ruumala 1/273 võrra selle gaasi ruumalalt temperatuuril 0 C . 0 8.5.Isokooriline protsess-on protsess, kus temperatuuri tõusmisel 1 C võrra suureneb iga gaasihulga rõhk 1/273 võrra selle gaasihulga rõhust temperatuuril 00 C . 8.6.Tahke keha soojuspaisumine 8.7.Ideaalse gaasi olekuvôrrand 8.8.Wan-der-Walsi võrrand 8.9.Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand 8.10.Siseenergia vabadusastmed 8.11Ülekandenähtused gaasides 8.12.Aine agregaatoleku muutused Oleku muutus sõltub aine temperatuurist ja rõhust. Enamikku aineid saab temperatuuri ja rõhu muutmise teel viia üle mis tahes agregaatolekusse. Kui näiteks kristalli temperatuur tõuseb, muutub molekulide võnkumine ümber tasakaalupunktide nii ulatuslikuks, et kristall sulab. Toimub faasisiire, milles tahkis muutub vedelikuks
veemolekulidega vastastikmõju. Ei moodusta vesiniksidemeid. Nt paljud metallid ja orgaanilised ained, rasvad, eetrid, halogeeniühendid. Hüdrofiilsed ained on vett armastavad, neil tekib veemolekuliga vastastikmõju, märguvad ja lahustuvad vees ning võivad moodustada vesiniksidemeid. NT anorgaanilised soolad, tärklis ja savid, puit ja etanool. 77. Lahuste stabiilsus mis ja kuidas seda mõjutavad (van der Walsi jõud, elektrolüüdid)? Stabiilsust mõjutavad osakeste pindade neutraliseeritus. Van der Waalsi jõud- nõrgad elektrostaatilised vastasmõjud molekulide vahel. Väike kogus elektrolüüte põhjustab ebastabiilsust. 78. Mis on kolloidkeemia? Nimeta erinevaid kolloidsüsteeme! Kolloidkeemia on füüsikalise keemia haru, mis uurib pihussüsteeme, asetades rõhu eelkõige kolloidsüsteemidele, kus dispersse faasi osakeste läbimõõt on 10-6...10-9m. 79
kolloidlahuses on osakesed suuremad kui tõelises lahuses. 70. Mis on pindpinevus? Pinna püüe kokku tõmbuda. 71. Mis on adsorbtsioon? Aatomite, ioonide, biomolekulide, gaasiliste, vedelate ning lahustunud molekulide adhesioon pinnale. 72. Millised ained on hüdrofoobsed, millised hüdrofiilsed? Hüdrofoobsed- mittepolaarsed (metallid, õlid, rasvad); Hüdrofiilsed- polaarsed (anorgaanilised soolad, tärklis, savid). 73. Lahuste stabiilsus – mis ja kuidas seda mõjutavad: van der Walsi jõud- määrab lahusti polaarsuse, mittepolaarne, elektrolüüdid- kutsuvad esile kolloidlahuste koagulatsiooni 74. Mis on kolloidkeemia? Nimeta erinevaid kolloidsüsteeme! Füüsikalise keemia haru, mis uurib pihussüsteeme, asetades rõhu eelkõige kolloidsüsteemidele. Nt. hägune vesi, tolm õhus- ühes keskkonnas on teine keskkond ära ühtlustunud. 75. Mille alusel jagatakse dispersseid süsteeme? Tooge näiteid. jaotatakse sõltuvalt
vastastikmõju. Ei moodusta vesiniksidemeid. Nt paljud metallid ja orgaanilised ained, rasvad, eetrid, halogeeniühendid. Hüdrofiilsed ained on vett armastavad, neil tekib veemolekuliga vastastikmõju, märguvad ja lahustuvad vees ning võivad moodustada vesiniksidemeid. NT anorgaanilised soolad, tärklis ja savid, puit ja etanool. 77. Lahuste stabiilsus mis ja kuidas seda mõjutavad (van der Walsi jõud, elektrolüüdid)? Stabiilsust mõjutavad osakeste pindade neutraliseeritus. Van der Waalsi jõud- nõrgad elektrostaatilised vastasmõjud molekulide vahel. Väike kogus elektrolüüte põhjustab ebastabiilsust. 78. Mis on kolloidkeemia? Nimeta erinevaid kolloidsüsteeme! Kolloidkeemia on füüsikalise keemia haru, mis uurib pihussüsteeme, asetades rõhu eelkõige kolloidsüsteemidele, kus dispersse faasi osakeste läbimõõt on 10 -6...10-9m. 79
Pindpinevus e pinna vabaenergia töö, mis tuleb teha pinna suurendamiseks ühe pindalaühiku võrra. 77. Mis on adsorbtsioon? Adsorbtsioon on pinnanähtus, mille puhul vedeliku või gaasi molekulid kogunevad molekulaarside jõudude toimel tahke keha pinnale. 78. Millised ained on hüdrofoobsed, millised hüdrofiilsed? Hüdrofoobsed- veekeskkonnas hüdrofoobsed Hüdrofiilsed- kõrgmolekulaarsete ühendite lahused 79. Lahuste stabiilsus- mis ja kuidas seda mõjutavad (van der Walsi jõud, elektrolüüdid)? 80. Mis on kolloidkeemia? Nimeta erinevaid kolloidsüsteeme? Kolloidkeemia on füüsikalise keemia haru, mis uurib pihusüsteeme, asetades rõhu eelkõige kolloidsüsteemidele, kus dispersse faasi osakeste läbimõõt on 10-6-10-9. 81. Mille alusel jagatakse dispersseid süsteeme? NT 82. Millised on osakeste suuruse järgi jagatavad disperssed süsteemid? Millised on nende üldised omadused? 83. Millised on agregaatoleku järgi jagatud disperssed süsteemid
· Vesi ja polaarsed vedelikud margavad hüdrofiilseid aineid, sest et nende vahel on hea faasidevaheline koostoime( vaike kontakti nurk). · Teiselt poolt hüdrofoobsed ained tõukuvad eemale vett, aga võivad kergesti olla märgutud mittepolaarse vedelikuga. · Hudroobset materjali on vaga raske dispergeerida (kehv margumine). Pulber lihtsalt ujub vedeliku pinnal. 32. Lahuste stabiilsus mis ja kuidas seda mõjutavad (atraktiivsed jõud, van der Walsi jõud, elektrolüüdid)? Vastava teooria lõid D. Derjaguin, L. Landau ja nendest sõltamatud E.Verwey ja J.T.G.Overbeek ja see on tuntud DVLO teooria. See teooria on seotud lüofoobsete süsteemide stabiilsusega. Teooria eeldab , et on olemas tasakaal elektrilise kaksikkihi laengust tulenevate tõukejõudude ja van der Waalsi atraktsioonijõudude vahel. Selles teoorias: Totaalne potentsiaalne energia on tõukejõudude(Vr) ja van der Waalsi atraktsioonijõudude (Va) summa: Vt=Va+Vr
· Igat mingit ajahetke kirjeldab mingi hulk kepstrikordajaid. Neid võrreldakse andmebaasiga ja omavahel, ja tehakse tõenäosuste alusel tehakse järeldused. · Sisend käib läbi helilaine ja teeb iga teatud sammu tagant teatud ajahetke spektri (st. Mis sagedusel on intensiivsus) spekter · Spektrist teeb ta veelkord spektri, seda nim. Kepstriks · Lõpuks kirjeldab tuvastaja seda kepstrit teatud hulga vektoritega. Maailma keelte häälikud, vt. WALSi andmeid. *vokaalid http://wals.info/feature/2 *konsonandid http://wals.info/feature/1 Aiismilatsioon ja Dissimilatsioon Pretseptiivne foneetika. Uurib häälelainega edastavate hääldusüksuste kuuldelise eristamise ja tajumise probleemi (äratundmine) Eesmärgiks on erinevate kõneüksuste tajumisekd oluliste tunnuste
Vesiniksideme tekkemehhanism Elektronegatiivne aatom tõmbab vesinikult ära suure osa ühisest elektronpilvest, jättes positiivse osalaenguga prootoni molekuli ,,pinna" lähedale. Teise molekuli vaba elektroniparr või muu negatiivse osalaenguga osa saab läheneda sellisele prootonile enam kui mistahes teisele tuumale naabermolekulis. Nende vahel tekib tugev erinimeliste laengute tõmbumine --vesinikside. Vesinikside on mõnevõrra püsivam van deer Walsi jõududest. Vesiniksideme esinemine mõjutab oluliselt aine omadusi. Näiteks põhjustab vesiniksideme esinemine kõrgemaid keemis-ja sulamistemperatuure. Kui vesi ei moodustaks vesiniksidemeid, oleks tema keemistemperatuur ligikaudu -80 °C. Kui oluline on vesiniksideme tugevus? Sulamis- ja keemistemperatuur · Aine sulab, kui soojusliikumise energia saab piisavalt suureks, nii et molekulidevahelised jõud ei suuda enam molekule üksteise suhtes paigal hoida.
annaabi.ee 
