Signaaliallikate väljundpinged voltides on vähimate lubatud suurustena järgmised: · Gramofoni magnethelipea, nominaalne 0,005V (0,002V min.) · Biesoelektriline helipea, nominaalne 0,5V (0,2V min.) · Tuner, raadiodetektor, magnetofoni pingeväljund, nominaalne 0,4V (0,2V min.) Mikrofonide ja nende ühendussisendite nõutavad parameetrid on tabelis 6.1 Abo raamatus. Helisagedusvõimendi eelvõimendite väljundtakistus võib olla mitte rohkem kui 1 k ja võimsusvõimendi sisendtakistus peab olema vähemalt 10 k (10 korda suurem). Eelvõimendi standartne väljundpinge ja võimsusvõimendi vähim sisendpinge, millele vastab nimiväljundvõimsus võimsusvõimendi väljundis, mis on 1V. Võimsusvõimendi väljundtakistus (Rv) peab olema vähemalt 3 korda väiksem kõlari nimitakistusest (Rk). Seljuhul summutab võimendi väljundtakistus rahuldavalt kõlarite võnkesüsteemi vabavõnkumisi nende resonantssagedusel. Tegelikult on saavutatav
• On olemas suures koguses erineva otstarbe jaoks mõeldud elektroonilisi võimendeid. Võimendi võib olla nii üksik aktiivkomponent kui ka suur süsteem. Transistorvõimendi • Transistorvõimendi puhul on võimendavateks komponentideks transistorid, mistõttu seda tüüpi võimendid on üldjuhul väiksemad ja ökonoomsemad. • Võimendi üheks parameetriks on väljundvõimsus, mida mõõdetakse vattides. Lisaks ka võimendus, mida mõõdetakse detsibellides. Võimsusvõimendi • Võimsusvõimendi on suurema võimsuse jaoks mõeldud võimendi. • Võimsusvõimendid on tavaliselt võimenditeahela lõpus. Suure võimsuse tõttu pööratakse nende puhul ka rohkem tähelepanu kasutegurile. • kasutatakse näiteks helivõimendites heli võimendamiseks. Lampvõimendi • Lampvõimendi võimendavad komponendid on elektronlambid, mistõttu, tänu kasutatavale tehnoloogiale, on lampvõimendid tavaliselt on suuremad ning energia- aplamad. Magnetvõimendi
21. Bipolaartransistori väljundkarakteristikud ÜE-lülituse jaoks 22. Emitterijärgija. (skeem, pingevõimendustegur) 23. Galvaaniline (otse) sidestus võimendites (eelised, puudused) 24. Lihtne "voolupeegel" 25. Negatiivne tagasiside võimendites 26. Positiivse tagasiside mõju võimendi parameetritele 27. RC - sidestus (eelised ja puudused) 28. Trafosidestus (eelised ja puudused) 29. Võimendi põhiparameetrid 30. Kui suur võib olla ühetaktilise võimsusvõimendi kasutegur? 31. Diferentsvõimendi (võimendusaste). Omadused, kasutamisala 32. Probleemid, mis tekivad alalisvooluvõimendite (AAV) ehitamise puhul? 33. Diferentsiaalne võimendi OV baasil 34. Integraator OV baasil 35. Integreeriv summaator OV baasil 36. Inverteeriv võimendi OV baasil 37. Logaritmeeriv võimendi OV baasil 38. Mis asi on nullnihkepinge OV puhul? 39. Mitteinverteeriv võimendi OV baasil (skeem, pingeülekandetegur) 40. Monovibraator OV baasil 41. Multivibraator OV baasil 42
Pilet 9 1. Multivibraator OV baasil Multivibraator on generaator, mis genereerib ehk siis tekitab nelinurksignaali olles positiivses tagasisidestuses. Mittestabiilne multivibraator operatsioonivõimendi baasil genereerib mittesiinuselisi võnkumisi. Positiivne tagasiside on realiseeritud operatsioonivõimendi väljundist läbi takisti R, mille kaudu laetakse kondensaatorit C. Sellisel juhul on multivibraatori võnkumise perioodiks: T=2RC ln 3 ehk umbes 2,2RC. 2. Ühetaktilise võimsusvõimendi efektiivsus Ühetaktilise võimsusvõimendi tööpunkt on valitud nii, et väljundvool (kollektori- või neeluvool) on kogu aeg olemas ja signaal asub kogu aeg transistori ülekandekarakteristiku lineaarses regioonis. Juhul kui oletada et I Km = IKp, UKm = UKEp ,siis ühetaktilise võimsusvõimendi efektiivsus on ηmax = 0,5. Reaalselt: η = 0,35 – 0,45. 3. Registrid Registriks nimetatakse seadet, mis võimaldab salvestada, säilitada ja taasesitada infot ühe infosõna kaupa
Usis>Utg, uo>0=>Uvalj->- Põhiosa tööstusautom seadm(kontrollida rõhk, nivoo, temp). Kahe ühepol pinge võrdl, eripol puhul voolu võrdl(pinge->vool, resistorid ette, võimendi rakendub, kui voolude sum=0) Null detektor võrdleb 0-ga Komparaator PTS (Schmitti trig)-Rakendamis pinge Ur=Utg+(U+valjmax-Utg)/ (R1+R2)*R1, lahti laskmine Ull=Utg-(U-valjmax+Utg)/(R1+R2)*R1 Hüstereesi laius Ug=Ur- Ull=R1/R1+R2*(U+valjmax+U-valjmax). 9pdf Pilet 9. 1. multivibraator OV baasil 2. ühetaktilise võimsusvõimendi efektiivsus 3. registrid 4. sünkroonne summeeriv loendur 5. alalisvooluvõimendi kokkupanekul tekkida võivad probleemid 1. *Sümmeetriline-(kuigi skeemis ple sümmeetriat). Kahepol sümm toide. Võimendi reziimis PTS, millega saab mitteinv-a sisendi jaoks kohaliku tugipinge allika. Enne t1->uo>0 siis Uvalj=U-valjm. Mitteinv-l sisendil. U(t)=-U-valjm, kus =R1/R1+R2 See pinge laeb kondet pol-sega -+. Ajal t1 inv-l sisendil U- on võrdne U+ mitteinv; uo->0->OV lülitub ümber
tehete teostamiseks). Kaasajal toodetakse operatsioonvõimendeid valdavalt integraalülitustena ning nad on kasutusel universaalsete võimenditena, mida saab kasutada kõikjal, kus on vaja elektrilisi signaale võimendada ning kus ei ole vajalik väga suur väljundvõimsus. Kuna nende sisendis on diferentsaste, siis kuuluvad nad ühtlasi diferentsvõimendite hulka. Võimsusvõimendile eelneb tavaliselt signaalipinget võimendav eelvõimendi. Sellele järgneva võimsusvõimendi ülesandeks on reeglina mitte enam signaalipinge võimendamine, vaid koormusele maksimaalse võimsuse ülekandmine, mis tähendab et koormusel peab signaalipinge ja signaalivoolu korrutis olema nõutava väärtusega. Mittelineaarsete võimendite hulka kuuluvad mõningaid matemaatilisi operatsioone teostavad operatsioonvõimendid, nagu näiteks logaritmiline võimendi, mille väljundpinge ja sisendpinge on omavahel logaritmilises sõltuvuses. Mittelineaarvõimendeid
8 6,31 2,51 70 10000000 3162,3 9 7,94 2,82 80 100000000 10000 90 109 31623 100 1010 100000 Ül: Võimsusvõimendi võimendus KP = 33dB. Sisendvõimsus PS = 20mW. Arvuta võimsusvõimendi väljundvõimsus PV. P P K PdB 10 lg V 33 10 lg V : 10 PS 20 PV P 3,3 lg 103,3 V PV 20 103,3 40W 20 20 Ajakonstant. U C E UC C IL
Reset-ga algseis. Pilet 6. Pilet 9. 1. Transformaator 1. multivibraator OV baasil 2. MOP-transistor indutseerkanaliga 2. ühetaktilise võimsusvõimendi efektiivsus 3. Inverteeriv summaator 3. registrid 4. ESL 4. sünkroonne summeeriv loendur 5. Loendurid 5. alalisvooluvõimendi kokkupanekul tekkida võivad 1. Passiivelement. Terasplekist või ferriidist süda
W=b/2 3. mastivõimendi (TMA) mis on nõrgima signaaliga (st. kärje kaugeim punkt tugijaamast), = 90 4. 5. saatja võimsusvõimendi (booster) dupleksfilter "slope" on levitingimsu iseloomustav astendaja, mis määrab ära, kui
Seega, kui tagasisidega hõlmatava elemendil või lülil on suur võimendustegur, siis liitlüli omadused on määratud peamiselt tagasiside ahelas olevate lülide poolt. Päriahela elementide dünaamilised omadused seejuures mõjule ei pääse. Seetõttu on tagasiside automaatregulaatorite iseloomulikuks ja lahutamatuks osaks. Tavaliselt ei piisa anduri jõust reguleerimisseadme tööle panemiseks ja tuleb kasutada võimendit. Regulaatori väljundastmeks on tihti võimsusvõimendi, mille väljundsignaal on palju suurem kui sisendsignaal. Kuid võimas võimendi toob endaga kaasa ka mõningaid probleeme. Võimendi karakteristikute juhuslik muutus teeb kogu regulaatori karakteristiku ebapüsivaks (juhuslikud mürad võimendatakse üles). Kogu süsteemi lineaarsus on määratud võimendi lineaarsusega. Suurima võimsusega võimendid kipuvad olema mittelineaarsed (releed). Tagasiside võimaldab need raskused ületada ja stabiliseerida
annaabi.ee 
