Tuntuim neist Nebukadnetsari valitsemisajal ehitatud Babüloni (Paabeli) torn -Ehituses võetakse kasutusele savitellis ja glasuuritud tellis, hakatakse kasutama võlvi (küll ainult väravatel ja keldrite ehitusel, ruumide laed enamasti puust). -Suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. -Inimkehade proportsioonid on tihti ebaloomulikud, kehade asend veider ning vormikäsitlus kohmakas. Iseloomulikud jooned: suured silmad, kulmud kokku kasvanud. -Väärtusperspektiiv tähtsam inimene kujutati suuremana. -Steel ülalt ahenev kivisammas või tahukas. Egiptus -Niiluse jõe kallastel. Sademete vähesus. -Usk hauatagusesse ellu. Polüteistlik usund kummardati mitut jumalat. Egiptus jaguneb 30. dünastiaks, ja tinglikult 5. perioodiks: 1. Vana riik 2. Keskmine riik 3. Uus riik 4. Hilis-Egiptus 5. Kreeka Rooma aeg Nekropol kreeka k. surnute linn Sfinks inimese pea ja lõvi kehaga mütoloogiline loom
raamatukogud elukeskus Tsikuraat masiivne, astangutena üles ahenev torn. Ülemisel tasandil kitsas tempel jumalakujuga, milleni viis pikk trepp(mitte sirge!) Babüloonias Marduki tempel - Paabeli torni prototüüp, kõrgus 90m Sargon II loss Horsabadis; Uri tempel; lossid tihit väga suured, üle 210 ruumi Kujutav kunst seotud arhitektuuriga reljeefide ja maalidega kaunitati ehitisi RELJEEFIKUNST : e pinnakunst ; kujutati valitseijaid ja võidetud lahinguid väärtusperspektiiv figuuri suurus sõltus ühiskondlikust seisusest; madalreljeef olid väga detailsed, Glasuuriga üle valatud Austati jumalaid; kivist vabafiguurid oli lihtsad, monumentaalsed, suurte silmadega, üldistatud habemed ja näojooned. Paljud poosid on tardunud ja puised, juuste ja habeme kujutamise juures kasutatakse palju stilisatsiooni. Erilist tähelepanu pöörati silmadele, mis tehti suured ja intensiivsed, tihti asetati silmadesse värvilisi kivitükke
Rauno Loik TALLINNA TEENINDUSKOOL Kutsestandard, kutseoskused ja eetiline väärtusperspektiiv Rauno Loik 031PK TALLINN 2011 1. MILLISEID TEADMISI, OSKUSI JA ISELOOMUOMADUSI ON SELLES AMETIS VAJA? Pagar-kondiiter peab tundma tooraine sortimenti, kvaliteeti, toiteväärtust ja kasutusvõimalusi. Ta peab oskama teha nisu-, rukki- ja segujahust tainaid (mure- ja liivatainast, biskviit-, keedu-, leht- ja pärmitainast, õhulist tainast, piparkoogitainast). Samuti peab ta oskama
Põltsamaa Ametikool Kliendi nõustamine A3 Alvar Müür Kaarlimõisa 2010 Sissejuhatus Klient - Klienditeenindaja - 1. Teeninduse mõiste ja olemus * Üle 60% majandusest moodustab teenindussektor. * Eeslaste probleemid * Ebaviisakus * Ebasõbralik * Vähenaeratav Kliendid tajuvad enamasti teeninduse puudumist, kuid nimetavad seda ikka teeninduseks. 2. Tajutav teeninduse kvaliteet · Teenindaja välimus ja käitumine · Firma maine (suuline info) · Kuidas ülesandeid täidetakse TEENINDAJA EI ESINDA KLIENDIGA SUHELDES ISEENNAST VAID OMA FIRMAT 3. Klienti mõjutavad tegurid · Hoolitsus ja osavõtlikkus 8mitte kasum) · Loomulikkus ja sundimatus · Probleemide lahendamine · Parandamine HETKEVÕIMALUS- aeg ja koht teeninduse kvaliteedi demonstreerimiseks 4. Teenuse tajutav tase · Esmamulje · P...
Ei pandud rõhku heale kvaliteedile ehk siis isiksustele, võeti kogu ühiskonda kui masse. Ei nähtud inimeste vajadusi, kuna vajaduste tekkimise korral tulid inimesed ise teenindajate juurde. Nõukogude aegsele teenindusele oli omane kannatus, mis on jaotusliku mõtteviisi moodi. Nimelt olid tavapärased pikad järjekorrad ning teenindajate aeglane ning keerukas teenindusprotss. Samuti oli üks peamisi tunnuseid planeerimine ning arvati et see tagab võrdsed võimalused kõigile. Eetiline väärtusperspektiiv oli/on üks enam tehtavaid vigu. Nimelt selle alusel pannakse rõhku inimese seisusele, rassile ning rahakusele. Teenindati neid rohkem ning paremini, kes omasid raha või postisiooni. Teised polnud olulised. Sest arvati, et rahakad on nende sissetuleku allikaks. Samuti pidi ostja müüjalt kaupa nõudma, sest puudus igasugune vajadus talle midagi pakkuda. Teeninduses oli näha ka seda, et teenindaja tuli kliendi juurde alles siis, kui too temalt midagi nõudis
Säilinud on ka palju silinderpitsateid ja pitsatkive. Neid valmistati marmorist, graniidist ning kalliskividest. Pitsatkivi pehmesse materjali (n. Savisse) surudes tekkis reljeefne kujutis. Nii pitsatkividel kui ka reljeefidega kaetud steelidel kujutati võitlussteene ning sündmusi Gilgamesi eeposest, veeuputusest ja teistest müütidest. Sumeri ning Akkadi kultuuri üks iseloomulikest joontest on see, et kuningaid ja teisi tähtsaid isikuid kujutati lihtinimestest palju suurematena - väärtusperspektiiv. Ümarplastika varasemate mälestiste hulka kuulub kuningas Gudea istuv kuju (u. 2144 a. eKr.), mis on mustast graniidist tehtud. Kuju tegija vormis figuuri kõik detailid piinliku täpsusega, kuigi kehaosade omavahelised proportsioonid on ebaloomulikud. Kuju figuurikäsitlus on lihtsustatud pea on suur, keha on väike. Figuur on lapsemeelseks tehtud, mis on tunnuslik Mesopotaamia kultuurile. Figuurikäsitlus annab teosele raskepärase ja range ilme. Kuningas Gudea istuv figuur
vihmasel ilmal voolas vesi trepikotta kuna ei arvestatud kaldenurgaga, pandi telliskivid aukudesse). 29. Millisel viisil saab iga teenindaja näidata oma teenindusmõttelaadi ja teadlikkust ning teenindada kl tervikprintsiibist lähtuvalt? Terviklik nt kõik ametid terves ettevõttes kõik teavad kõike. Teevad koostööd ühise eesmärgi nimel + teenindusmõttelaad + teenindaja mõtleb,analüüsib, kliendil on õigus olla rumal. 30. ,,Eetiline väärtusperspektiiv"? Kuidas saab selle ilminguid seostada teeninduses toimuvaga? Nähtus kus teadlikult tehakse valik ühe inimese kasuks teise arvel subjektiivsete hinnangute põhjal. Isikususe mõõdupuuks peetakse raha, positsiooni (seisust) v rassilist ning rahvuslikku kuuluvust (etnotsentrism). Positsiooni all võib kitsamas mõttes näha ka tutvust. 31. Bipolaarsus? Kuidas see piltlikult ilmneb teeninduses? 32. Mida tähendab teeninduslik pakkumine? 33