Anton Hansen Tammsaare Ksenia Larionova 7k 30. jaanuar 1878 märts 1940 Sündis Albu vallas 1. 2. Suri Tallinnas 3. Esimesed tedmised omandas Sääsküla koolis. 4. VäikeMaarja kihelkonnakool. 5. Tartu Hugo Treffneri Gümnaasium. 6. Haigestus tuberkuloosi. 7. Ta oli kirjanik. *Anton Hansen Tammsaare Tammsaaret on kujutatud Eesti kahekümne Tammsaare monument Albu viie kroonisel pangatähel. vallas
Kuidas saada müüjaks? Peale põhikooli, kutsekeskharidusõpe müüja: Järvamaa Kutsehariduskeskus, 3a Valgamaa Kutseõppekeskus, 3a Tallinna Tööstushariduskeskus (müüja rõivaalal), 3a VäikeMaarja Õppekeskus, 3a Tallinna Teeninduskool, 3a Pärnumaa Kutsehariduskeskus, 3a Kutseõpe keskhariduse baasil müügikonsultant Narva Kutseõppekeskus, 0.5a IdaVirumaa Kutsehariduskeskus, 1a Valgamaa Kutseõppekeskus, 0,5a Tallinna Tööstushariduskeskus (müügikonsultant rõivaalal), 1,5a Kutseõpe keskhariduse baasil müügiesindaja: Tallinna Teeninduskool (töökohapõhine), 1a 10k Tallinna Teeninduskool, 2a Tartu Kutsehariduskeskus, 2a Kutseõpe keskhariduse baasil müügikorraldus
Põhja katab järvelubi. Valgejärve läbib Rohelisest järvest tulev ja Linaleojärve voolav oja. Järve vesi on heleroheline ja väga läbipaistev (6,1 >6,8 m), tõenäoliselt kihistunud. Aastail 1967 oli taimestikku vähem kui Sini ja Rohelises järves. Veepeeglit piiras pilliroog, järgnes kitsas vöönd ujulehtedega taimi vesiroosi ja ujuvat penikeelt. Põhja katsid mändvetikad. Äntu valgejärv on jällegi suhteliselt puhta veega järv. Järv asub VäikeMaarja lähedal Simuna poole viiva maantee ääres. Maanteel kahjuks ei ole väljas ühtegi märki nende asukoha kohta, kuid kaardi järgi võib Äntu järved lihtsasti üles leida. Kui maanteelt ära keerata, siis enne järvesid on kohe suur parkimisplats ning autoga põhimõtteliselt enam edasi sõita ei saa. Järvedeni jääb veel 100m kõmpida täisvarustuses. Järvele õnnestub ühe sukeldusega tiir peale teha. Järve omapäraks on ehk suured järvekarbid.
n H a ns en Ta mms aa r e ( 18 7 8 19 4 0 ) Triinu Eilo 9B Sisukord Elulugu Elulugu (2) Loomingu algusaeg Loomingu kõrgaeg Tuntumad teosed A.H.Tammsaare muuseumid Kasutatud teosed Elulugu Sündis Järvamaal Albu vallas 30. jaanuaril 1878 Esimesed teadmised omandas Sääsküla koolis Hiljem VäikeMaarja kihelkonnakoolis Tartu Hugo Treffneri Gümnaasium Tartu ülikooli õigusteaduskonnas Elulugu (2) Haigestus tuberkuloosi Läks Kaukaasiasse end ravima Naases Koitjärvele Maooperatsioon Tartus Sügavad isikulised kriisid 1919.a kolis Tallinna abiellumise tõttu 1. märtsil 1940 suri südamerabandusse Loomingu algusaeg Kirjandusse tuli Tammsaare 20.sajandi alguses külaolustikuliste novellide ja jutustustega: "Kilgivere Kustas" "Mäetaguse vanad"
Pärnumaa (9%), Raplaja Viljandimaa (mõlemas umbes 6%). Eesti ploomitoodang statistikaameti andmeil Aastad 1999 2000 2001 2002 2003 Toodang 885 1070 2334 2453 129 Ploomikasvatus 3 Ploomipuu on talveõrn Ploomikasvatuse põhiline pidur on puude talveõrnus. § Talvekülmade poolest kõige halvemad piirkonnad Eestis on Kuusiku Türi VäikeMaarja ümbrus, IdaVirumaa, Jõgevamaa ja KaguEesti (Valga, Võruja Põlvamaa). Üks saaki vähendav või täieliku hävimiseni viiv tegur on kevadine öökülm. § Väga hullud olid näiteks 29/30. mai 1975, 10/11. mai 1984 ja 13/14. mai 2004. öökülmad. Ploomikasvatus 4 Ploomide sissevedu Aasta Värskete Võrreldes Eestis Kuivatatud
A.H.Tammsaare Anton Hansen sündis 30. jaanuar 1878 Albu vallas ja suri 1. märts 1940 Tallinnas Ta oli eesti kirjanik. Ta õppis omal käel lugema ja läks 8aastaselt kooli. Esimesed teadmised omandas Sääsküla koolis, hiljem õppis VäikeMaarja kihelkonnakoolis, kuhu tuli õpetajaks tuntud luuletaja Jakob Tamm. Seal alustas ta ka ise luuletuste kirjutamist. Kui ta lõpetas kihelkonnakooli, ei avanenud talle kohe edasiõppimise võimalust ning teda taheti jätta koju töömeheks. Alles aastate pärast sai ta isalt loa edasi õppida. Ta õppis Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis ja töötas samal ajal ka "Teataja" toimetuses. Gümnaasiumi lõpetamise järel alustas Hansen õpinguid Tartu ülikooliõigusteaduskonnas
viibis paguluses 1917(soome,ital,belg jne)elulõpuni elas nõmmel,alsutas tema eestvedajana EKL, oli ka selle esimees,1923"looming",nõudis kirjanikelt stiili ja ühtsust(esimene jutustus"siil" novell"hingemaa",esmesed meisterlikud novvelid eesti kirjanduses"suveööarmastus"toomehelbed",tõi eestisse marginaale,memuaare,reisikirju.(väike illimar),tal olid sümbol tegelased. Tammsaare sund järvamaal,isa talumees,12 last peres,alustas väikemaarja kihkoolis.andis viiuli tunde,raha teenimiseks,hiljem töötas ajalehe toimetuses tallinnas,1907 tartu ülikool,õigusteadus,katkestas õpingud tuberkuloosi pärast. Tuli kirjandusse realistlike juttutega(,,mäetaguse vanad"rahvalikud külajutud,hall argielu,pärast läheneb vaadetega nor-eestile,küla asemel linn,talupoegade asemel üliõpilased. Kõrgperiood teosega"judit 1921, 22"kõrboja peremees", ,,tõde ja õigus"arengu romaan,sai riigivanema auhinna selle teose eest
kaotas oma silma ning vigastas oma allesolevat silma ning kätt tugevasti. Neid piinasid pidi ta kannatama just sellepärast, et ta ei suutnud jagu saada enda sees pesitsevast vihast, alkoholilembusest ning muudest segavatest faktoritest. 11. Autorist Mõnda eluloost Mõnda eluloost Pärit Järvamaalt Albu vallast PõhjaTammsaare talust (selle järgi saanud omale kirjanikunime) 1886. a pandi ta Sääsküla vallakooli, aasta hiljem paremate tingimustega Prümli vallakooli 18921897 VäikeMaarja kihelkonnakoolis, kus õpetajaks üleeestiliselt tuntud luuletaja Jakob Tamm 18981903 Tartu, Hugo Treffneri eragümnaasium (õpperaha puuduva osa teenis Anton Hansen tasa tööga valvurina, algklassides tundide andmisega jms) 1900. ilmusid esimesed jutustused Postimehes, Gustav Suitsule hakkasid need silma ning too ärgitas noort kirjanikku edasi kirjutama; esimesed jutud avaldas ta Anton Hanseni nime all, kirjanikunimi Tammsaare on kasutusel alates 1902
Anton Hansen Tammsaare (1878-1940) Elulugu: Sündinud Järvamaal, Tammsaare talus. Tammsaare pole tegelt tema isnikunimi, vaid talu, kus ta sündinud on. Elas suhteliselt vaestes oludes. · Haridustee lünklik (väikemaarja kihelkonnakoolis) aastad jäid pidevalt vahele sõltus isa viljasaagist. Õppimistee venib väga pikaks. · Läheb Tartusse Hugo Treffneri gümnaasiumisse (eragümn.) - tuli maksta, seega ei käind seal väga kaua pidi selleks töötama. Tartu ÜK õppis juurat. ÜK jäi ka pooleli haigestus tuberkoloosi (leidis raha ja veetis aasta Kaukaasias tervist parandamas) sai sellest üle tänu reisile.
A.H. TAMMSAARE Küsimused: 1. Kuidas on tema lapsepõlv ja kodu seotud tema loominguga? 2. Millistes koolides ta õppis? 3. Milliselt algas tema kirjanikutee? 4. Milliste ajalehtede juures ta töötas? 5. Kuidas mõjutas tema tervislik seisund tema saatust ja loomingut? 6. Nimeta esimese perioodi teosed, mis teemadel ta kirjutas? 7. Teise perioodi teosed ja teemad? 8. Kõrgperioodi teosed ja teemad? Vastused: 1. 2. VäikeMaarja kihelkonnakoolis, H. Treffneri eragümnaasiumis, Tartu ülikoolis 3. Alustanud H. Treffneri kooli õpilasena tõsisemalt proosakatsetustega, polnud Tammsaarel ei kogemusi ega väljakujunenud esteetilisi põhimõtteid. Esimesi katsetusi kirja pannes on Tammsaare nagu iseenesest avastanud väga olulise tõe: ta mõistis, et ainult omaenese avastanud läbielatud või vahetult kogetud muljete ja seikade kirjapanek tagab teose kunstilise õnnestumise
9. Juhan Liiv (1864- 1913) Sünids Peipsi ääres, Riidna külas. Alatskivil on Juhan Liivi nimeline kool ja sinna on ta maetud. Pere majanduslik seis on halb. Vanemad on sügavalt usklikud, kultuurilembesed, avarapilgulised. Perre sündinud 8 lapsest jäi ellu 5, Juhan oli noorim. Ta oli nõrga tervisega, närviline, mitteseltsiv. Oli vaja teha palju tööd. Ta vend Jakob Liiv on ka kirjanik. Käis Naelavere külakoolis, Kodavere Kihelkonnakoolis, Väikemaarja koolis. Õppis viiulit. Esimene ja viimane armumine (Liisa Golding), kellega oli tihe kirjavahetus ("Kirjad Liisale"). Töötas ajalehtede toimetustes. Liivi ja Vilde vahel tekkis konflikt. Tal diagnoositi skisofreenia. 1894 kasvas üle märatsevaks hullumeelsuseks. Sel ajal tekib tema luule paremik. 1913 sureb tahted akna juurde minna. Juhan Liivi luulepreemia sai esimesena 1965 saare naine Debora Vaarandi ("Eesti mullad").
Kui ema läks Tmsga kir.õpetaja juurde näitama, enne kohalikku kooli minekut, oli Tms vanemate vendade kõrvalt lugema õppinud. 1886 (8ane) läks Sääsküla vallakooli (I kool tal), kodust ~10 km eemal, nädala sees elas koolis. Paari aasta pärast pandi vennaga veel kaugemale kooli: Prümli vallakooli (seal töötas 1 nende kauge sugulane). Tmsl ühegi ainega probleeme pole. Lõpetas selle kooli ja oleks pidand astuma VäikeMaarja kihelkonnakooli, aga raha pole, on paar aastat kodus. 1892 astus VM kihelk.kooli, seal on terased õpetajad, T kohtub I korda päris kirjanikega (nt J. Liivi vend Jakob Liiv). T õpetaja oli luuletja Jakob Tamm. VM.s tunids oma kutsumust. Hakkas luulet kirjutama, tegeles viiulimänguga (suurt tuge sai Jakob Tammelt). J. Tamme õde suhtus Tsse emalikult, hiljem laenas rahagi. Käib V Ms 2 at, siis 2 at vahet. Tal polnud rha isegi kohale sõita, saatis J
Williamsi isa, külm ja jõhker mees, oli kingakaupmees. Williams ise oleks nähtavasti tahtnud olla Jim O'Connori sarnane: ta tundis puudust inimeste armastusest. 16 A. H. Tammsaare, kodanikunimi Anton Hansen; 30. jaanuar 1878 Albu vald 1. märts 1940 Tallinn) oli eesti kirjanik. Elukäik Anton Hansen sündis Järvamaal Albu vallas. Ta õppis omal käel lugema ja läks 8aastaselt kooli. Esimesed teadmised omandas Sääsküla koolis, hiljem õppis VäikeMaarja kihelkonnakoolis, kuhu tuli õpetajaks tuntud luuletaja Jakob Tamm. Seal alustas ta ka ise luuletuste kirjutamist. Kui ta lõpetas kihelkonnakooli, ei avanenud talle kohe edasiõppimise võimalust ning teda taheti jätta koju töömeheks. Alles aastate pärast sai ta isalt loa edasi õppida. Ta õppis Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumis ja töötas samal ajal ka "Teataja" toimetuses
annaabi.ee 
