Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"vähemusrühm" - 8 õppematerjali

thumbnail
12
docx

KOMID

Rocca al Mare Kool Sandra-Liis Mägi KOMID Referaat Tallinn 2016 Sissejuhatus Komid on soomeugrilaste permi rühma kuuluv rahvas. Komid jaotuvad kaheks peamiseks rühmaks: sürjakomideks ja permikomideks. Nende peamine asuala on Võtšegda ja Petšora jõgikond, Euroopa kirdenurgas. Asuala Komid asustavad hõredalt üsna suurt maa-ala Euroopa kirdenurgas. Peamiselt elavad nad Võtšegda ja Petšora jõgikonnas, aga ka Vaška ülemjooksul ning Kaama ülemjooksul. Petšora keskjooksul ning selle lisajõgede Ussa ja eelkõige Ižma kallastel elavad ižmakomid. Sürjakomidel on Venemaa Föderatsiooni koosseisus oma vabariik, mille pealinn on Sõktõvkar. Permikomidel on Permi oblasti loodenurgas autonoomne ringkond, mille keskuseks on Kudõmkar. Autonoomsest ringkonnast on on ...

Keeled → Eesti ja soome-ugri...
6 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Setud ja setude kultuur

Setud ja setude kultuur Setod on etniline ja lingvistiline vähemusrühm, kes asustavad Kagu- Eesti ja Loode-Venemaa alasid. Nende piiriala staatus on andnud setodele võimaluse säilitada oma keel, elustiil, toit ja omanäolised rahvarõivad.

Kultuur-Kunst → Kultuur
13 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Burakumin’id: jaapanlased valest linnaosast

Jaapani ühiskonna varjatud probleemidest: Burakumin’id: jaapanlased valest linnaosast “Nad on vähemusrühm pigem kutse kui rassi põhjal. Välimuselt on nad alati olnud eristamatud teistest jaapanlastest ning neid on diskrimineeritud sellepärast, et nad on budismi ja shinto usu järgi rituaalselt räpaseks peetavate elukutse pidajate järeltulijad. Näiteks peeti taolisesse alamklassi kuuluvateks lihunikke, hauakaevajaid, laibakäsitlejaid, nahaparkijaid, nahakunstnikke ja muid ametipidajaid kes sattusid kokku surmaga või surnud olenditega” (Kristof 1995)

Ühiskond → Inimene ja ühiskond
2 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Birma

rahvaarv ulatuda 41,7 miljonist 47 miljoni inimeseni. Keeleteadlased on tuvastanud 110 erinevat etnolingvilist rühma ning valitsus tunnistab koguni 135 etnilist rühma. Birmalased moodustavad umbes 68% elanikkonnast. Teised peamised etnilised rühmad on sanid (u 4 milj), karenid (kristlased, u 3 milj), arakanid (moslemid, u 2 milj), hiinlased (üle 1 miljoni), wad (u 1 milj), monid (u 1 milj), indialased (u 1 milj). Kui hiinlased ja indialased välja arvata, siis iga vähemusrühm asustab erinevat maa- ala. 4.Ajalugu Birma ala vanimad teadaolevad asukad olid negroidsed korilusest ja kõplapõllundusest elavad hõimud, II a-tuh e.m.a, assimileerusid need mon-khari hõimudega. II ja I a-tuh vahetuses e.m.a. algas põhjast tiibeti ja birma hõimude (arakanide, pjuude) sissetung , mis jätkus 17.sajandini e.m.a. 7.sajandil birmalaste pelatung laienes, 849 rajasid nad Ülem-Birmas Pagani riigi. Selle kuningas Anawratha (valitses 1044-1077) vallutas

Geograafia → Geograafia
8 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Keelekümblus kui kasvatusfilosoofiline probleem

See on õppe kavandamisel väga oluline osa, sest ühelt poolt peavad vahendid ja teed olema kooskõlas eesmärgiga ja teiselt poolt arvestama olemasolevaid tingimusi. Kui seda kahest vastavust ei jälgita, on raske või isegi võimatu jõuda soovitud tulemuseni. Üks määravaid asjaolusid riigikeeleõppe korraldamisel on vähemusrühma keeleline käitumine, mis on oluliselt seotud keelerühma suuruse ja paiknemisega, sisserändajate puhul eriti selgelt. Mida arvukam on sama keelt kõnelev vähemusrühm ja mida kompaktsemalt koos elatakse, seda tugevamini hoitakse omaette kokku ja seda halvemini osatakse asukohamaa keelt. Siin kehtib keeleõppe korraldamisel kindel vastavus: mida vähem võimaldab või sunnib keelt omandama ümbritsev keskkond ja mida inertsem on vähemusrühm keelt õppima, seda suuremat rõhku on vaja panna selle tõhusale õpetamisele koolis. Nii on võimalik integratsiooniprotsessi vajalikul viisil mõjutada ­ seda soodustada ja tagada

Filosoofia → Sissejuhatus...
119 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Soome maa ja ajalugu

*See teeb Soomest Venemaa, Norra ja Islandi järel ühe kõige hõredamalt asustatud riigi Euroopas. *Suurem osa elanikkonnast on alati asunud Soome lõunaosas, eriti pärast linnastumist 20. sajandil. Soome tähtsaimad linnad on Helsingi, Espoo, Vantaa, Tampere, Turu ja Oulu. Pärast Talvesõda pidi 12% Soome elanikkonnast Karjala kannaselt ümber asuma. Emigreerus umbes 400 000 soomlast, neid asutati ümber Soome. 7.Soomerootslaste ajalugu. Rootsi keel Soomes. Kõige suurem vähemusrühm. Soomes elab soomerootslasi 5,4%. Soomerootslased elavad peamisel läänerannikul, Lõuna-Soomes ja saarestikus (Ahvenamaa). Soomerootslased on rootsikeelsed. Rootsi keel on Soomes ametlik keel. 8.Soome keele asend läbi aegade. Arvatakse, et läänemeresoome keeled arenesid soomeugri algkeelest, millest saami keel eraldus ligikaudu 1500-100 eKr. On väidetud, et soomeugri algkeelel oli kolm murret: põhja-, lõuna- ja idamurre. Läänemeresoome keelederaldusid algkeelest 1

Ajalugu → Ajalugu
161 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Kriminoloogia loeng

(eripreventsioon). 7. Sanktsioonid sõltuvad kuuluvusest vähemusse, kindla elukoha olemasolusse, haridusest, elukohast jne ­ Vähemusrühma esindaja suhtes sanktsioon on kõrgem. Selle teesi puhul märgistamisteooria soovib tegelikku situatsiooni kritiseerida, et tegelik situatsioon on ebaõiglane. Ginter on positsioonil, et samad erisused, mis empiirilistes uuringutes välja tulevad, et neil on olemas päris head põhjendused, miks võib olla teesiga nõus, aga ei pruugi. Eestis vähemusrühm, millest kõige sagedamini juttu on, on eesti keelt mitte kõnelev elanikkond. Kõik uuringud näitavad, et vahe on sees. Vanglas on näha, et eesti keelt kõnelev osa on natukene vähemuses. Sanktsioonid on sõltunud sellest, et tegemist on vähemusrühmaga. Ginter leiab, et sellisel mustril on omad selged põhjendused, mis ei pruugi seonduda diskrimineerimisega. Nende seas on tööpuudust rohkem, sotsiaalse edasiliikumise võimalusi on vähem

Õigus → Kriminoloogia
196 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Kes peaks valitsema?

kahju, taotledes seda, mida ekslikult arvatakse olevat oma klassi huvides, tõstatab seda tüüpi näide peamise probleemi, mis Milli demokraatia juures vaevas mahahääletatud vähemuse positsiooni. Nagu nägime, valmistas Millile erilist muret küsimus, kuidas hoida ära "enamuse türanniat". Enamik meist muidugi suudab leppida tõsiasjaga, et vahetevahel ollakse kaotaja poolel. Kuid mõnikord võidab väljakujunenud enamus ühe hääletamise teise järel, vähemusrühm aga hääletatakse pidevalt maha ja teda ignoreeritakse. Seepärast näeb Milli Esindusvalitsus suurt vaeva sellega, et tagada vähemuste esindatus parlamendis. Ta deklareerib oma heakskiitu väga keerukale, rafineeritud (ja võibolla ebajärjekindlale) proportsionaalse esindatuse süsteemile, mis näeb ette võimaluse kanda oma hääl üle teise valimisringkonna kandidaadile, kui omaenda lemmikkandidaati peaks tabama ebaedu

Filosoofia → Eetika
7 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun