püstvuuki. Materjali osavarutegur M on materjali osavarutegur, mis sõltub materjali kvaliteediklassist ja teostuskategooriast Müüritise purunemine survel Vuugisegu pole ideaalselt ühtlase koostisega ning vuugi kokku surumisel (survele töötamisel) jäävad suuremad tükid segus kivile "tugedeks", põhjustades painde- ja lõikepingete teket müürikivides. Survepingete tõttu surutakse mördivuuki kokku, selle tulemusena liigub mört külgede suunas vuugist välja. Vuugist välja liikudes tekitab mört kivide pinnal tõmbepingeid (nakke tõttu). Sellised tõmbepinged põhjustavad kõigepealt vertikaalsetes vuukides nakke lõhkumise kivi ja segu vahel ning seejärel vertikaalse vuugi laienemise. Nii et vertikaalse deformatsiooniga kaasneb müüritises horisontaalne deformatsioon. Nüüd hoiab müüritist koos vaid sidekivi. Survepingete suurenedes (ja sidekivis tõmbepingete suurenedes) puruneb ka sidekivi.
3,5,8,10,15 mm Soklisiini omavaheline lõtk peab olema 2-3mm, mille vahele paigaldatakse plastist vahetükk, mis hoiab siinid kohakuti. Tüübli all ei tohi olla seguta kohta. Vuugivahe täitmine armeerimisseguga on keelatud! • 1. Millega täita isolatsioonimaterjali vuugid? - Sama soojustusmaterjaliga 2. Millise isolatsioonimaterjali puhul kasutatakse täispinnalist liimimist? 3. Kui kaugel peab olema minimaalselt üks isolatsiooni materjali vertikaalne vuuk järgmisest vertikaalsest vuugist? - 10cm 4. Kui suur on armatuurvõrgu ülekate? - 5. Kui kõrge peab olema krohvimise ööpäevane temperatuur? - Vähemalt +5c 6. Kas armatuurvõrk paigaldatakse horisontaalselt või vertikaalselt? - Vertikaalselt, ülevalt-alla 7. Millega täidetakse isolatsioonimaterjali vuugid? - Sama soojustusmaterjaliga Tüübeldamine 4. Tüübeldamine Auk puuritakse plaatide ühenduskohtadesse. Puurimissügavus peab olema tüübli pikkus +1cm
Materjali osavarutegur M on materjali osavarutegur, mis sõltub materjali kvaliteediklassist ja teostuskategooriast, Eestis 1,7. Müüritise purunemine survel. Vuugisegu pole ideaalselt ühtlase koostisega ning vuugi kokku surumisel (survele töötamisel) jäävad suuremad tükid segus kivile "tugedeks", põhjustades painde- ja lõikepingete teket müürikivides. Survepingete tõttu surutakse mördivuuki kokku, selle tulemusena liigub mört külgede suunas vuugist välja. Vuugist välja liikudes tekitab mört kivide pinnal tõmbepingeid (nakke tõttu). Sellised tõmbepinged põhjustavad kõigepealt vertikaalsetes vuukides nakke lõhkumise kivi ja segu vahel ning seejärel vertikaalse vuugi laienemise. Nii et vertikaalse deformatsiooniga kaasneb müüritises horisontaalne deformatsioon. Nüüd hoiab müüritist koos vaid sidekivi. Survepingete suurenedes (ja sidekivis tõmbepingete suurenedes) puruneb ka sidekivi.
laiali nii, et mördi keskele moodustub soon. 8. Teises käes olev tellis paigaldatakse mördiga ots ees suundnööri järgides laialiaetud sängimördile. 9. Tellis surutakse suundnööri poolt näidatud kohale. 10. Tasapisi lükatakse kogu aeg püstvuuki kinni. Vajaduse korral väristatakse tellist randmega. Kui tellis on õigel kohal, lastakse sellest lahti ning kui mört on kõlblik ja sobivalt plastne, jääb tellis paigale. 11. Seejärel lõigatakse kellu servaga vuugist välja pressitud mört, enne kui see maha kukub. Hiljemalt selles etapis selgub mördi kõlblikkus: sitkus, plastsus ja töötlemis- omadused. Tellise peab oma kohale saama kergesti surudes. Õige müürsepp ei kasuta ,,vasaramörti". 12. Ülearune mört visatakse kellult nõusse. 13. Võetakse järgmine tellis ... jne. Kui kasutasite juhendi lugemiseks minuti, siis selle aja jooksul jõudis õppinud müür- sepp müürida 3-6 tellist
4. Otsamört lüüakse tellisele nõu kohal, et võimalikud pritsmed satuks nõusse 5. Kellu võetakse mörti täis 6. Mört asetatakse müürile 7. Müürile kummutatud mört aetakse kellu otsaga eelmisest tellisest eemale nii et mördi keskele moodustub soon 8. Tellis paogaldatakse mördiga ots ees suundnööri jälgides laialiaetud sängmördile 9. Tellis surutakse suundnööri poolt näidatud kohale 10. Tasapisi lükatakse koguaeg püstvuuki kinni 11. Seejärel lõigatakse kellu servaga vuugist väljapressitud mört 12. Ülearune mört visake kellult nõusse Müüritööd talvel Talviseks müüritööks loetakse müüritööd kui õhu temperatuur väljas lanegeb alla +5 Müüritöid võib talvel teha kolmel viisil : 1. Soojendada võib müüritist auruga, elektrivooluga või soojakutes; soojendusmeetodi korral mört ei erine tavalisest 2. Külmutusmeetodi puhul lastakse mört kohe peale kivide paigaldamist külmuda,
5. Kellu võetase mörti täis 6. Mört asetatakse müürile 7. Müürile kummutatud mört aetkse kellu otsaga eelmisest tellisest eemale nii et mördi keskele moodustub soon 8. Tellis paigaldatakse mördiga ots ees suundnööri jälgides laialiaetud sängmördile 9. Tellis surutakse suundnööri poolt näidatud kohale 10.Tasapisi lükatakse koguaeg püstvuuki kinni 11.Seejärel lõigatakse kellu servaga vuugist väljapressitud mört 12.Ülearune mört visake kellult nõusse MÜÜRIMINE EDASI JA TAGASI Müüritöö edenemise seisukohalt on tähtis algusest peale õppida nii tellise kui ka töövahentite õigeid kasutusvõtteid. Õige müürimees võtab müürimikellu käepidemest kinni ja ei lase seda enne lahti kui on tööpaus. Kellu valitakse suuruselt selline et ühe kellutäiega saab müürile kanda tellise jaoks vajamineva mördi. Tellis võetakse kätte
20. Kihilattide või juhtlaudade jaotusmärki- de kohale kinnitatakse müürinöör, mille abil saab laduda horisontaal- ja verti- kaalloodis oleva ning õige kõrguse- ga plokirea. Tavaliselt laotakse plokid ½-kivise ülekattega. Plokkide lõplikuks paikakoputamiseks kasutatakse kummi- haamrit. Paikakoputatud plokki ei tohi enam liigutada, sest liigutamine halven- dab ploki ja mördi naket. Pärast ploki paigaldamist eemaldatakse vuugist väl- junud liigne mört. Sarruste ja müürisidemete paigaldamine 21. Ladumise käigus paigaldatakse plokk- müüri projektis ettenähtud sarrused. Sarrused peavad olema puhtad. Sarru- sed asetatakse plokis olevasse soonde mördikihi peale. Sarruse ümber peab 24. Akna- ja uksepõskedes paigaldatakse geks, tõstetakse sarrust näiteks naelte jääma vähemalt 15 mm kaitsekiht. Sar- igasse vuuki roostevabast terasest side
Survel töötamine. Müüritise ülekoormamisel tekivad sellesse praod. Pragude tekkel on mitmed põhjused. Vaatleme millised protsessid toimuvad müüritises survepingete mõjul. Vuugisegu pole ideaalselt ühtlase koostisega ning vuugi kokku surumisel (survele töötamisel) jäävad suuremad tükid segus kivile "tugedeks", põhjustades painde- ja lõikepingete teket müürikivides (plokkides) Survepingete tõttu surutakse mördivuuki kokku, selle tulemusena liigub mört külgede suunas vuugist välja. Vuugist välja liikudes tekitab mört kivide pinnal tõmbepingeid (nakke tõttu). Sellised tõmbepinged põhjustavad kõigepealt vertikaalsetes vuukides nakke lõhkumise kivi ja segu vahel ning seejärel vertikaalse vuugi laienemise. Nii et vertikaalse deformatsiooniga kaasneb müüritises horisontaalne deformatsioon. Nüüd hoiab müüritist koos vaid sidekivi. Survepingete suurenedes (ja sidekivis tõmbepingete suurenedes) puruneb ka sidekivi
kuhjab tema servaga osa seinale laotud mördist tellise ette, nihutades tellise ühtlasi sängituskohale ja surudes üleskuhjatud mördi vastu varempaigaldatud tellist. Niiviisi täitub ka püstvuuk tellise paigaldamisel mördiga. Lõplikult paigaldatakse tellis käega kergelt surudes, nii et tellise kõrgus vastaks suundnööri kõrgusele. Mördi üleskuhjamist tuleb alustada 5...6cm enne varempaigaldatud tellist. Vuugist väljapressitud mört lõigatakse pärast kahe pikikivi või nelja põikikivi paigaldamist kelluga ära. Kelluladumine koosneb neljast operatsioonist : 1) hoides tellist veidi kaldu, kuhjatakse kellu abil osa seinale laotud mördist püstvuugi moodustamiseks kokku; 2) üleskuhjatud mört surutakse kelluga vastu varempaigaldatud tellist; 3) vasaku käega surutakse tellis tihedalt kohale vastu varempaigaldatud tellist, tõstes samaaegselt kellu vuugi vahelt välja; 4) paigaldatud tellisele
annaabi.ee 
